Artiklid
- Üksikasjad
Valitsus kiitis heaks muudatused määruses, mis reguleerib isikliku sõiduauto teenistus-, töö- ja ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitise maksmise tingimusi ja piirmäärasid. Muudatused tulenevad alates selle aasta 1. juulist jõustunud tulumaksuseaduse muutmisest, millega laiendati isikute ringi, kel on õigus saada tööülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise hüvitist.
Määruse kohaselt võimaldatakse isikliku sõiduauto kasutamise hüvitist maksta ka juriidilise isiku kontrollorgani liikmele. Praegu kehtiva sõnastuse kohaselt makstakse isikliku sõiduauto kasutamise hüvitist juriidilise isiku juhatuse või juhatust asendava organi liikmele.
Tulumaksuseadusesse vastava täienduse sisseviimisel leiti, et ka juriidilise isiku kontrollorgani liikme puhul võib tekkida vajadus maksta seda hüvitist, kui isik kasutab isiklikku autot oma ametiülesannete täitmisel. Seetõttu peeti vajalikuks maksuvabastusest puudutatud isikute ringi laiendada.
- Üksikasjad
Kerttu Kaldoja
Valitsus kiitis täna heaks töötukassa ettepaneku, mille kohaselt jääb töötukindlustusmakse määr tuleval aastal senisele tasemele.
Töötukassa nõukogu ettepaneku kohaselt kehtestatakse 2010. aastaks kindlustatu maksemääraks 2,8 protsenti ja tööandja maksemääraks 1,4 protsenti.
Võrreldes 1. augustist 2009 kehtestatud maksemääradega jäävad 2010. aasta maksemäärad samaks.
Töötuskindlustuse seaduse kohaselt kehtestab valitsus kindlustatu ja tööandja töötuskindlustusmakse määrad hiljemalt jooksva kalendriaasta 1. detsembriks.
- Üksikasjad
Riigikogu kultuurikomisjoni aseesimehe Mailis Repsi sõnul kurdavad töötavad üliõpilased, et ettevõtjad sunnivad neid uuele seadusele toetudes õppepuhkust suvel välja võtma, ettevõtjate sõnul aga on nad endiselt valmis tegema õppiva töötajaga kompromisse.
"Minu poole on pöördunud üsna mitmed üliõpilased, kes on, nagu meil Eestis kombeks, töötavad üliõpilased, ja on mures, et uues töölepinguseaduses on sees selline märge, et õppepuhkust saab võtta kalendriaasta jooksul, vanasti oli see õppeaasta jooksul," rääkis riigikogu kultuurikomisjoni aseesimees Mailis Reps.
Ta lisas, et nüüd on tekkinud selline probleem, et mitmed tööandjad on öelnud töövõtjale, et võta õppepuhkus suvel välja. Samas sõnas Reps, et mõistab tööandjaid, kuna kiiretel perioodidel on väga keeruline töötajat töölt ära lasta.
Kogu artiklit saab lugeda Äripäevast aadressilt
http://www.aripaev.ee/4504/uud_uudidx_450409.html
- Üksikasjad
Pirkko-Liis Harkmaa
advokaadibüroo Lepik & Luhaäär LAWIN advokaat
Triinu Hiob
advokaadibüroo Lepik & Luhaäär LAWIN advokaa
Üldiseks tavaks on, et enamus üliõpilasi käib kooli kõrvalt tööl. Elu tahab elamist, laenud-liisingud tasumist. Lisaks, olemaks tööturul edukas, peab ka äsja ülikooli lõpetanu omama juba märgatavat töökogemust. Seetõttu on paratamatu, et töö ja õppimine käivad käsikäes. Samas tekib rida küsimusi töö ja õpingute ühitamisest ning töötaja ja tööandja huvide tasakaalust. Need ei ole lahendatavad vaid seaduse tasandil, kuid samas on riigil võimalik neid teemasid ühiskonnale vajalikus suunas mõjutada.
Kogu artiklit saab lugeda Äripäevast aadressilt
http://www.aripaev.ee/4504/arv_kolumn_uus_450401.html
- Üksikasjad
Nende registreeritud töötute osa, kes ei saa töötutoetust ega töötuskindlustushüvitist, tõotab edaspidi veelgi suureneda.
Töötuskindlustushüvitist, mille keskmine suurus ulatus oktoobris 5000 kroonini, sai III kvartalis 37 protsenti registreeritud töötutest. Lisaks sai 26 protsenti end arvele võtnud töötutest ligi tuhandekroonist töötutoetust.
«Vaadates prognoose, mis ennustavad, et järgmisel aastal tööhõive jätkuvalt kahaneb ja töötus püsib kõrgel, peaks nende osa, kes ei saa hüvitist ega toetust, pigem kasvama,» tõdes töötukassa analüüsiosakonna juhataja Kadri Lühiste.
Kolmandas kvartalis oli kuu jooksul arvel keskmiselt 79 000 töötut. Seega ei saanud töötuskindlustushüvitist ega töötutoetust iga kuu ligi 29 000 registreeritud töötut.
Mitmed tingimused
Lisaks nendele oli aga statistikaameti hinnangul III kvartalis veel 23 000 registreerimata töötut ning 11 000 töö otsimisest loobunud inimest, kes ei uskunud enam selle leidmise võimalusse. Nemadki ei saanud töötukassa toetusi.
Toetuste saajaid on nii vähe, sest nende saamiseks peavad olema täidetud mitmed tingimused. Esiteks on vajalik töötuna arvelolek.
Töötuskindlustushüvitise saamiseks peab olema töötanud ja tasunud töötuskindlustusmakset vähemalt 12 kuul töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul. Ligi 30 protsendil uutest töötutest pole õigust töötuskindlustushüvitisele põhjusel, et nad enne arvelevõtmist ei töötanud, sest näiteks õppisid, kasvatasid last või olid ajateenistuses, selgitas Lühiste.
Esinenud on ka juhtumeid, kus inimesel ei ole piisavalt töötuskindlustusstaaži hüvitise määramiseks, sest tema tööandja ei ole tasunud töötuskindlustusmakset.
Ligi 20 protsenti uutest töötutest on lahkunud töölt omal soovil või poolte kokkuleppel. Ka neil puudub õigus töötuskindlustushüvitisele.
Osa töötuid ei saa aga töötuskindlustushüvitist põhjusel, et on kogu hüvitise juba kätte saanud. Hüvitist on nimelt võimalik saada vaid 180–360 päeva jooksul. «Kui veel eelmise aasta alguses hüvitist saama hakanutest leidsid enne hüvitise perioodi lõppu töö enam kui pooled, siis sel aastal hüvitist saama hakanutest leiab selle ajaga töö vaid ligi kolmandik,» lausus Lühiste.
Tööd pole suutnud leida
Töötutoetuse saamiseks peab Lühiste sõnul olema eelnenud 12 kuu jooksul töötanud, olnud FIE, õppinud, kasvatanud teatud vanuses last, hooldanud abivajavat isikut, olnud ajateenistuses, vanglas või vahi all, viibinud haiglaravil või tööturult eemal töövõimetuse tõttu.
«Samas on taas osa selliseid töötuid, kes on terve töötutoetuse juba kätte saanud, kuid on endiselt tööta,» lisas ta veel ühe põhjuse, miks paljud töötud töötutoetust ei saa. Töötutoetust on nimelt võimalik saada vaid kuni 270 päeva jooksul.
Mullu III kvartalis ei saanud töötuskindlustushüvitist ega töötutoetust 43 protsenti registreeritud töötutest. 2007. aasta III kvartalis oli selliseid töötuid 46 protsenti.
Laura Raus
Lehekülg 1362 / 1651
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee