Anneli Ohvril
Kuidas oleks võimalik naabrit aidata nii, et inimene ei rikuks maksu- ja tööseadusi?
13. oktoobril kirjutas töörubriik juhutöö tegemise võimalusest („Tahad naabrit aidata? Paku talle tööotsa või mine ise appi”). Idee luua internetis üks koht, kust oleks võimalik leida ja pakkuda just lühikesi lihtsaid tööotsi, koorus välja Minu Eesti mõttetalgutelt. Ka toona arutleti, kuidas oleks võimalik naabrit aidata nii, et ei rikutaks maksu- ja tööseadusi.
Kuidas sellega siis on?
Eraisikud nagu juriidilised isikudki saavad sõlmida töö tegemiseks omavahel lepingu, kus määratakse ära töö sisu, töö tegemise aeg, selle eest makstav tasu, töö kvaliteet jne.
Olenevalt töö iseloomust võib omavaheline leping olla kas töö-, käsundus- või töövõtuleping. Nagu ikka, on siis iga tulu maksustatav ning lepinguga tuleb määrata ka see, kes maksab tulu pealt maksud. Leping võib olla ka suuline ja sellise lepingu sõlmimisel on oma reeglid.
Ajutise töö vormistamine
Kui soovitakse töö eest maksta mõne kauba või teenusega, tuleks lähtuda võlaõigusseadusest. Kindlasti tekib palju küsimusi neil, kes on ennast töötuna arvele võtnud ja saab töötuskindlustushüvitisi. Siin on rusikareegel see, et mis iganes töö tegemise ajaks, kui on tegu kas töötamisega töölepingu alusel, töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või avalikus teenistuses, tuleb ennast töötuna arvelt maha võtta ja töö lõppedes on võimalik ennast uuesti töötuna arvele võtta. Seda tuleb teha nii ajutise töö tegemise ajaks või kas või ühepäevase töötamise puhul. Kui tööle asumisest on teatatud töötukassale õigel ajal, on võimalik taotleda töötuskindlustuse maksmise jätkamist sealt, kus see katkes, ja nii saab kogu töötuskindlustusperioodi pikendada. Kuidas ja mismoodi ajutist tööd vormistada, kuidas ennast arvelt maha võtta ja uuesti arvele võtta, tasub alati üle rääkida oma konsultandiga töötukassast.
Avaliku töö puhul on asi erinev. Tegu on tööturuteenusega, mille osutamise raames inimese töötuna arvelolekut ei katkestata. Sellisel juhul saab inimene nn sotsiaalsel töökohal töötada kuni 50 tundi kuus ning töö eest maksab tasu avaliku töö korraldaja. Kuid avalikku tööd saavad pakkuda vaid kohalikud omavalitsused ja MTÜ-d, kes on selle töö korraldamiseks sõlminud halduslepingu Eesti töötukassaga.
