Kuigi viimastel nädalatel on töötute arv vähenenud ja tõenäoliselt jätkub langus ka edaspidi, pole see töötukassa esindajate hinnangul piisav põhjus, et vähendada mullu 4,2 protsendini tõstetud töötuskindlustusmakset.
Töötukassa selle aasta prognoosi järgi on töötuskindlustuse kulud tänu oodatavale majandusolukorra taastumisele ja töötute arvu stabiliseerumisele vähenemas. See pole töötukassa juhatuse esimehe Meelis Paaveli ning töötukassa nõukokku kuuluvate tööandjate esindaja Tarmo Kriisi ja ametiühingute juhi Harri Taliga arvates piisav põhjus, et maksemäära alandada.
Praegu on töötuskindlustusmakse määr töötajale 2,8 protsenti ja tööandjale 1,4 protsenti, enne 2009. aasta 1. juunit olid määrad vastavalt 0,6 ja 0,3 protsenti. Paaveli sõnul võiksid väiksemad maksemäärad uuesti kõne alla tulla alles siis, kui töötukassa reservid on samal tasemel, mis enne majanduskriisi.
«Siis saab vaadata reservidele peale ja tuliste, loodetavasti rahulike vaidluste käigus kokku leppida, kui suur peaks olema ikkagi see reserv, mida töötukassa peaks säilitama tulevaste analoogsete juhtumite tarbeks.»
«Me oleme siin ise välja pakkunud, et võib-olla peaks see olema näiteks kolme aasta väljamaksete vajadus,» rääkis Paavel.
Selleks aastaks on töötukassa töötuskindlustushüvitise kuluks ennustanud 1,17 miljardit krooni, seega oleksid kolme aasta kulud üle 3 miljardi krooni. Sellise summa kogumine tähendab aga, et maksemäärade alanemist pole lähiaastatel loota.
«Igal juhul mina seda maksemäärade langetamist täna küll lähemate aastate jooksul ei näe,» lausus Paavel.
Taliga lisas, et eelmisel aastal läks töötukassast välja 775 miljonit rohkem kui sisse tuli. Praeguste maksemäärade püsides õnnestub selle aasta lõpuks sellest miinusest tasa teha ehk kaks kolmandikku. «Reserv on siis ikkagi väiksem kui ta oli 2009. aasta alguses,» märkis ta.
Ka Taliga tõstatas küsimuse, et kui suureks töötukassa reservi maksuraha abiga kasvatama peaks.
«Lihtsalt niisama raha kokku korjata ei ole põhjust. Seda enam, et siis tekivad igasugused head ideed, kuidas seda raha tuuri panna,» ütles Taliga.
Samas ei pooldanud Taliga ka neid avalikkuses üles kerkinud ideid, et reservi poleks praegu üldse vaja koguda ja kogu raha tuleks töötute olukorra parandamiseks praegu välja maksta.
«See on selline kriidiga jää peale kirjutatud lubadus, millesse mina karvavõrdki ei usu. See on mõtteuid, millega pöörataks pea peale kogu Eesti Töötukassa ja Eesti töötuskindlustuse põhimõtted,» oli Taliga kriitiline.
Kriis lisas oma kommentaaris, et tõenäoliselt ei kergene töötajate ja tööandjate maksukoorem enne, kui riigieelarve on jälle ülejäägis.
Siiri Erala
