Üksikasjad

Avaldatud: 17 august 2010

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maksu- ja Tolliamet

Regulaarselt saab ümbrikupalka 5% tööl käivatest inimestest. Siia lisanduvad veel juhutööde eest palga saajad, kuid nende osakaal ei ületa 4%.

Kui 2008. a sai Eesti Konjunktuuri Instituudi andmeil ümbrikupalka keskmiselt 12% töötajatest (6% regulaarselt ja 6% vahetevahel), siis 2009.a sai ümbrikupalka keskmiselt 9% inimestest (5% regulaarselt ja 4% vahetevahel).

Eesti Töötukassa arvel olevaid inimesi on sel aastal avastatud töötamas 36 korral.

Majanduslangus suurendab paratamatult maksudest hoidumise riski, sealhulgas kasvab surve maksta ümbrikupalka. Maksu- ja Tolliameti kontrolliosakonna juhataja Egon Veermäe: “Valdav osa maksumaksjatest on ausad ja täidavad korrektselt oma kohustusi. Seda näitab ka meie riskianalüüs. Ent seda saan küll kinnitada, et hoolimata majandussurutisest ei ole ümbrikupalga maksmine suurenenud.”

Maksuhaldur lõpetas seitsme kuuga 303 ümbrikupalga juhtumi kontrolli, mille tulemusel esitati parandusdeklaratsioone ja määrati täiendavaid makse 31,8 miljonit krooni. Lõpetatud ümbrikupalga kontrollimisel tuvastati rikkumisi keskmiselt 75% juhtudest. Vihjeid ümbrikupalga maksmise kohta on ametile laekunud 579.

Suvekuudel on maksuhalduri suurema tähelepanu all majutusteenuseid pakkuvad ettevõtted, väliterrassid ja kohvikud ning meelelahutusüritused. Ameti praktika näitab, et valdavalt sularahas arveldamisega tegevusvaldkondades on riskid oluliselt kõrgemad. Peamisteks rikkumisteks on just käibe varjamine ja ümbrikupalga maksmine.

Juriidilist isikut saab ümbrikupalga maksmise eest karistada kuni 200 000-kroonise rahatrahviga ja füüsilist isikut kuni 18 000-kroonise rahatrahviga.
Vihjeid ümbrikupalga maksmise kohta ootab Maksu- ja Tolliamet e-posti aadressil või telefonil 800 4444.

Anne Osvet
avalike suhete juht

Üksikasjad

Avaldatud: 16 august 2010

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Renditöö, mida sotsiaalministeerium peab üheks tööhõive suurendamise meetodiks, on Eestis palju vähem levinud kui enamikus arenenud riikides. Rendifirmade esindajate sõnul poliitikud renditöö teemaga eriti tegeleda ei taha.

Tööjõurendi puhul sõlmib inimesega töölepingu firma, kes siis n-ö rendib teda teistele ettevõtetele edasi. See võib tähendada ka seda, et kui kasutajaettevõttel, kuhu inimene tööle saadetakse, ajutiselt midagi pakkuda ei ole, saab renditööjõudu vahendav firma selle inimese ka kuskile kolmandasse ettevõttesse suunata.

Nii on renditöö kasutajaettevõtte jaoks äärmiselt paindlik, kinnitas sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna peaspetsialist Marko Talur.

Eestis vähe levinud

Töötajatele säilivad aga Taluri sõnul kõik tavapärased töölepinguseadusest tulenevad garantiid. Kui kasutajaettevõte satub majandusraskustesse ega suuda renditöö eest tasuda, on rendifirmal ikkagi kohustus inimesele palk ära maksta.

Sotsiaalministeerium peab Taluri sõnul renditööd üheks tööhõive suurendamise meetodiks.
Eestis on renditöötajaid erinevatel hinnangutel aga vaid 2000–3000, märkis personalirendiettevõtete liidu juhatuse liige Heigo Kaldra, kes on ühtlasi tööjõu rentimisega tegeleva ettevõtte Manpower Eesti üksuse tegevdirektor.

Renditöö on siin palju vähem levinud kui isegi mõnel pool Ida-Euroopas, rääkimata Põhjamaadest, Lääne-Euroopast ja USAst.

Liis Neemla on renditöötajana tarkvarafirma Oracle Eesti filiaali sekretärina töötanud juba poolteist aastat. Tööleping on tal sõlmitud rendifirmaga Manpower, mis maksab talle ka palka. «Minu jaoks ei ole sisulist vahet, kas mul on leping Oracle’i või Manpoweriga,» ei näinud Neemla suurt erinevust, kas töötab rendi- või tavatöötajana.

Kui Neemlal on puhkus, saab Oracle Manpowerist talle asendaja. Samuti saadetakse asendaja, kui tal näiteks haiguse tõttu pole võimalik tööle tulla. «Kui on ka mingi ootamatu asi, siis on tavaliselt võimalik paari tunniga keegi asemele leida,» rääkis Neemla.

Eestis kasutavadki renditööjõudu peamiselt rahvusvahelised firmad, märkis Kaldra. Tehnoloogiaettevõte Hewlett Packard kasutab Eestis renditööjõudu paljudel erinevatel ametikohtadel – nii assistentidena, müügimeestena kui ka tippspetsialistidena – juba 1990. aastate keskpaigast.

«Majandus on tsükliline ja peamiselt kasutame renditööjõudu kõrgaegadel vajamineva tööjõu kaasamiseks, samuti ühekordsete projektide teostamiseks,» selgitas firma Eesti üksuse juht Mart Engelbrecht.

Kaldra sõnul on müüt, et renditöö on midagi teistsugust kui tavatöö ja renditöötajaid pole võimalik saada spetsiifilisi oskusi nõudvatele ametikohtadele. «Lihtsalt renditöö võimaldab suuremat kiirust ja paindlikkust,» ütles ta.

Samuti on Kaldra kinnitusel müüt, et renditööjõuna värvatakse peamiselt lihttöölisi. «Manpoweri kaudu oleme vahendanud valdavalt n-ö valgekraesid ehk spetsialiste ja tippspetsialiste,» lausus ta. «Palju küsitakse meilt näiteks inimesi IT ametikohtadele ja raamatupidajaid.»

Renditööst ei saada aru

Mitu rendifirmat tõid Eestile eeskujuks Soomet. Seal on seadused rendiettevõtetele soodsamad, ütles viis aastat Eestist Soome renditöötajaid vahendanud Nuvalo juhataja Vallo Nuuter.
«Kui Soomes renditöötajale tööd anda pole, on ta kodus töö ootel ja sellest pole mingit probleemi. Eestis me oleme sunnitud talle selle aja eest maksma,» selgitas ta.

Personalirendiettevõtete liidu arvates vajab renditöö Eestis suuremat seaduslikku regulatsiooni. Praegu piirdub regulatsioon sisuliselt sellega, et töölepinguseaduses on määratletud renditöö mõiste. Liidu arvates tuleks renditöö puhul võimaldada seda, et lühiajalise lepingu mitmekordsel pikendamisel ei muutuks see tähtajatuks lepinguks.

«Kui praegu saadame inimese kolmandat korda kuhugi tööle, peabki ta meile tööle jääma,» selgitas Kaldra. Samuti soovib liit, et nende tegevusvaldkonda litsentseeritaks, tagamaks sel alal tegutsevate ettevõtete usaldusväärsus, tõi ta välja teise peamise ettepaneku.

«Mõtteviisi muutust on vaja,» lisas Kaldra. «Meid liidus hämmastab, kuidas saavad poliitikud nii innukalt rääkida tööjõuturu paindlikumaks muutmise vajadusest ja samas eirata selle saavutamiseks sellist, suhtelist lihtsat võimalust nagu renditöö.» Tema sõnul ei taheta renditöö teemaga eriti tegelda ega sellest isegi aru saada.

Sotsiaalministeeriumi arvates Eesti seadused siiski soodustavad renditööd.
«Seda kinnitab asjaolu, et töölepinguseadus lubab renditöö kasutamist ja defineerib selle mõiste,» väitis Talur sotsiaalministeeriumist. «Samas oleme seisukohal, et renditöö üksinda ei saa olla töötajate sotsiaalse kaitse vähendamise aluseks.»

Laura Raus

Üksikasjad

Avaldatud: 16 august 2010

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Kristi Leppik

Ajal, mil ka täie tervise juures inimesed kuude kaupa tööd otsivad, asutas ettevõtlik mees ühingu, mis aitab puudega inimesel tööd leida. Vahel ei kulu selleks aega enam kui pool päeva.

Eestis on töötavate puudega inimeste arv marginaalne. Siin elab ligi 180 000 puudega inimest, neist töötab aga vaid 17 protsenti.

Tööotsimisega puutus kokku ka Indrek Ülper, kes naasis Inglismaalt kodumaale eelmise aasta suvel. Inglismaal otsis ta endale tööotsa ligi kaks aastat, ent edutult. Edutult seepärast, et Ülperi vasak käsi on amputeeritud.

Viib firma ja inimese kokku

Murrang tuli mehe ellu siis, kui ta leidis saareriigist firma nimega Remploy, kes tegeleski puudega inimeste tööleaitamisega. Kahe nädala möödudes alustas Ülper tööd ühes maksimarketis asjade riiulisse ladujana ning seitsme aasta möödudes oli ta selle maksimarketi juhataja.

Naasnud Eestisse, tekkiski tal mõte aidata ka Eesti puudega inimesi samamoodi tööle ja mees lõi firma nimega MTÜ Abikäsi. Nüüdseks on firmal kaks eestvedajat – lisaks Indrek Ülperile veel Marko Simberg.

Kuid kuidas on nii lootusetuna näivas olukorras võimalik puudega inimesi tööle aidata? MTÜ Abikäsi on vahendaja puudega inimese ja tööandja vahel. «Siin on suur vahe, kas firmaga läheb rääkima eraisik või mõni organisatsioon,» selgitas Simberg ja lisas, et seni ei olegi ühtegi negatiivset kogemust firmadega läbirääkimisel välja tuua.

Näitena tõi ta reedel toimunu, kui hommikul pöördus inimene nende poole ja pärastlõunaks oli ta juba tööle võetud – gümnaasiumisse raamatukoguhoidjana. Niimoodi on Abikäsi tööle aidanud üle paarikümne inimese. Lisaks tööotsimisele annab MTÜ ka ise tööd.

Küsimusele, miks on organisatsioonil kergem firmadega suhelda kui inimesel endal, vastas Simberg, et tihtipeale on inimestel halvasti koostatud CVd ja ka enesekindlusest tuleb puudu. «Inimestel on juba nii suur pettumus, sest nad ei ole pikka aega tööd leidnud,» rääkis Simberg ja lisas, et reeglina on puudega inimene ka pikaajaline töötu.

Töötukassa teenusejuhi Aar­ne Akki sõnul oli 31. juuli seisuga registreeritud 2797 erivajadustega töötut. «Aga arv ei pruugi kajastada tegelikku puudega töötute arvu, sest töötu ei ole kohustatud töötukassat puudest teavitama,» selgitas Akk.

Palju sõltub transpordist

Kui varem oli erivajadustega inimestel tööleidmine raske, on see Aarne Akki sõnul nii ka majanduslanguse ajal. Juulikuus teavitasid töötukassat töö leidmisest vaid 109 puudega isikut.
Marko Simberg tõi aga positiivse näite oma esimesest kliendist. Tegu oli mehega, kes sattus koos abikaasaga liiklusõnnetusse ning mõlemad jäid seeläbi invaliidiks.

Lisaks sellele sattus nende ülikoolis käiv poeg kallaletungi ohvriks. «Järsku puudus kogu perel korralik sissetulek, aga ravimeid oli vaja osta. Ja niimoodi kaheksa aastat,» meenutas Simberg. Abikäsi leidis mehele töö kahe nädalaga.

Nii Simberg kui ka Ülper loodavad, et niisugune süsteem nagu Suurbritannias on võimalik ka Eestis käima lükata. Töötukassa teenusejuhi Akki sõnul saavad erivajadusega inimesed üldjuhul töötada kõikidel ametikohtadel, mille jaoks neil on piisav ettevalmistus.

«Ja kui takistuseks on puudest tulenev erivajadus, siis saab töökohti kohandada või soetada abivahendeid,» ütles ta.

Samas on Simberg ja Ülper põrkunud kohandamise küsimuses vastu seina. «Paljud firmad on kurtnud, et nad võtavad hea meelega inimese tööle, aga nad ei suuda talle transporti tagada,» rääkis Simberg. Sestap soovib MTÜ osta endale invaliidibussi.

«Meie pakuksimegi ka seda võimalust, et viiksime inimesed hommikuti tööle ja õhtul tooksime koju.» Selle jaoks aga on vaja umbes 200 000 krooni bussiraha, mille saamisega MTÜ aktiivselt tegeleb.

1 küsimus

Miks töötab Eestis nii vähe puudega inimesi?

Helmi Tampere
sotsiaalministeeriumi tööturu osakonna peaspetsialist

Vastavalt sotsiaalministeeriumi läbi viidud uuringutele 2005. ja 2009. aastal on puudega tööealistest inimestest olnud tööga hõivatud ligi 17 protsenti. Arvestades, et andmed on saadud nii enne masu kui ka sügaval masu ajal, siis on heameel tõdeda, et tööga hõivatud tööealiste puudega inimeste arv on olnud suhteliselt stabiilne (kuigi madal).

Riik on töötanud välja rea meetmeid toetamaks puudega inimest ja tema tööandjat. Arvestades, et puudega inimesel on raskem töötuks jäämise korral tööle naasta, pakutakse meetmeid alates 2007. aastast ka töötavatele puudega inimestele.

Kuid hoolimata kõigist neist võimalustest kasutatakse puudega inimestele mõeldud tööturumeetmeid marginaalselt. Põhjused on erinevad.

Töötud puudega inimesed vajavad eeskätt nõustamist töö otsimisel ja leidmisel, erinevaid koolitusi, tööpraktikat jne. Lisaks on puudega inimestele suunatud meetmete osutamise puhul oluline ka sobiva töökoha olemasolu ja tööandja valmisolek näiteks erinevaid kohandusi läbi viia või võimaldada tugiisik, kes töötut puudega inimest juhendaks.

Võrreldes varasemate heade aegadega on töötutel, kellel on puue, siiski raskem sobivat tööd leida. Seetõttu tõdeb ka töötukassa, et hoolimata senisest selgitustööst tööandjate hulgas on seda vaja veelgi tõhustada, et puudega töötud siiski tööle saaks.

Kindlasti ei nõustu ma aga sellega, nagu oleks nende inimeste arv, kellel on puue ja kes on töötuna arvel, mitmekordistunud, see arv on pigem vähenenud.

Üksikasjad

Avaldatud: 09 august 2010

• Eesti Päevaleht
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Heidi Kukk

Tegelik töötute arv kajastub selgemini ravikindlustuseta inimeste hulgas.

Sotsiaalministeerium teatas möö­dunud reedel, et registreeritud töötute arv on vähenenud nädalaga 1027 inimese võrra ning nüüd on Eesti töötukassas arvel 75 691 inimest, mis langetab ametliku töötuse protsendi 11,6-le.

Haigekassa andmetel võib aga Eesti elanikkonna tegelik töötute arv küündida isegi 100 000 lähedale. Kui majanduslanguse alguses, 2008. aasta märtsis sai ravikindlustust meil 1 288 177 inimest, siis kahe aasta ja kolme kuuga on see arv vähenenud 19 546 võrra.

Kuna kindlustatute arvu kiire languse on tinginud majanduslangusest tekkinud tööpuudus, siis võib järeldada, et need ligi 20 000 inimest on samuti töötud, kuid ei ole end töötuks registreerinud või on loobunud seal arvel olemast.

Kokku on praegu Eesti elanikkonnast ravikindlustamata isikuid hinnanguliselt 71 496. Sotsiaalministeeriumi andmetel tegi statistikaamet viimase ravikindlustamata inimeste koosseisu uuringu 2004. aastal. Siis moodustasid mittetöötavad ja seejuures töötuna mitteregistreeritud inimesed valdava enamuse ehk 75%. Ülejäänud olid need, kes olid küll osaliselt hõivatud tööga, kuid ei maksnud makse (ümbrikupalga saajad, maksuvõlglastest füüsilisest isikust ettevõtjad ja isikud, kes töötasid välismaal).

Eesti haigekassa avalike suhete juhi Evelin Koppeli sõnul ei pea haigekassa arvet nende üle, kes on kindlustatute nimekirjast kadunud. „Osa inimesi on ravikindlustuse kaotanud seetõttu, et nad ei ole täitnud töötukassa nõudeid. Kuna töötute arv on suurenenud, siis võib olla palju inimesi, kes ei ole end töötuks registreerinud ning nende kindlustus on seetõttu kadunud,” rääkis ta. Haigekassa soovitab kontrollida ka oma kindlustuse kehtivust. „Võib leiduda neid, kes on nii-öelda mustalt tööl ning tööandja ei maksa nende eest sotsiaalmaksu ning seetõttu ei ole neil ka ravikindlustust,” ütles Koppel.

Tuleb täita tingimused

Töötukassa Tallinna ja Harjumaa osakonna juhataja Siim Sarapuu märkis, et töötuna võib neil arvel olla ükskõik kui kaua, kui registreeritud inimene vaid tingimusi täidab. Selleks tuleb otsida aktiivselt tööd ning tulla kord 30 päeva jooksul lähimasse töötukassasse kohale. Töötuna arveloleku tingimusi selgitatakse Sarapuu sõnul uuele töötule esimesel kohtumisel alati põhjalikult. „Võib ka juhtuda, et kui me kolm-neli kuud hiljem neid inimesi maksuametist kontrollime, siis avastame, et nad on leidnud endale rakenduse, kuid unustanud meile teatamast,” ütles Sarapuu. Miks nii palju inimesi kahe viimase aastaga haigekassa arvelt on kadunud, ta öelda ei osanud.

Sotsiaalministeeriumi meedianõuniku Jana Rosenfeldi kinnitusel on töövõimeliste töötute, kuid töötukassas mitte arvel olevate ning seega vastava abirahata inimeste ainsaks sissetulekuks toimetulekutoetus. „Vastavalt 2010. aasta riigieelarve seadusele on toimetulekupiiri määr 1000 krooni kuus üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele ning 800 krooni pere teisele ja igale järgnevale liikmele,” tähendas ta.

Rohkem väärivad tähelepanu töötuna arveloleku lõpetamise põhjused. Näiteks juunis, kui avaldati viimane sellekohane statistika, vähenes töötukassas arvelolijate arv 10 734 inimese võrra, kuid ainult ligi 5000 neist läks tööle või hakkas ettevõtjaks. Samal ajal kustutati aga registrist selle aasta rekord­arv – 4361 inimest, kes rikkus tööotsimisnõudeid või jätsid määratud ajal (nõuetekohaselt kord 30 päeva jooksul) töötukassasse pöördumata.

Kommentaar

Jüri Kõre, Tartu ülikooli sotsio­loogia ja sotsiaalpoliitika instituudi juhataja

Raskel ajal otsitakse ikka alternatiivsemaid väljapääse. Paljud on töötukassas arvel ka nii-öelda passiivselt. Inimeste jaoks on kõige tähtsam ikka töötu abiraha. Samuti annab arvelolek ka ravikindlustuse garantii ning see on inimeste jaoks juba väga suur pluss. Mõne jaoks on ka kord kuus töötukassas end näitamas käimine keeruline. Juba paarisajakroonine bussisõit võtab mõnel juhul inimeselt viiendiku ta töötuabirahast ära.

Samuti otsib enamik inimesi ajutisi ja hooajalisi tööotsi ning teeb „naabriga vahetuskaupa”. Kui headel aegadel müüakse teenuseid, siis halvematel antakse teenuseid teiste teenuste vastu. Näiteks parandab naabrimees teise autot, kui see vastutasuks tema ahju korda teeb.

Omavalitsused inimeste käekäiku suurel määral kahjuks parandada ei saa. Nende ülesanne praegu on aidata aktiivselt kaasa kogukonnasisesele suht­lusele. Imeravimit välja pakkuda pole võimalik, sest isegi kui vabade töökohtade arv kasvab, siis nende loend ja tingimused on tööotsija jaoks endiselt äärmiselt piiratud. Muidugi on lootust, et need mitukümmend inimest tulevad ikka tööturule tagasi – see juhtub lihtsalt pikema aja jooksul kui mõned aastad tagasi.