Renditöö, mida sotsiaalministeerium peab üheks tööhõive suurendamise meetodiks, on Eestis palju vähem levinud kui enamikus arenenud riikides. Rendifirmade esindajate sõnul poliitikud renditöö teemaga eriti tegeleda ei taha.
Tööjõurendi puhul sõlmib inimesega töölepingu firma, kes siis n-ö rendib teda teistele ettevõtetele edasi. See võib tähendada ka seda, et kui kasutajaettevõttel, kuhu inimene tööle saadetakse, ajutiselt midagi pakkuda ei ole, saab renditööjõudu vahendav firma selle inimese ka kuskile kolmandasse ettevõttesse suunata.
Nii on renditöö kasutajaettevõtte jaoks äärmiselt paindlik, kinnitas sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna peaspetsialist Marko Talur.
Eestis vähe levinud
Töötajatele säilivad aga Taluri sõnul kõik tavapärased töölepinguseadusest tulenevad garantiid. Kui kasutajaettevõte satub majandusraskustesse ega suuda renditöö eest tasuda, on rendifirmal ikkagi kohustus inimesele palk ära maksta.
Sotsiaalministeerium peab Taluri sõnul renditööd üheks tööhõive suurendamise meetodiks.
Eestis on renditöötajaid erinevatel hinnangutel aga vaid 2000–3000, märkis personalirendiettevõtete liidu juhatuse liige Heigo Kaldra, kes on ühtlasi tööjõu rentimisega tegeleva ettevõtte Manpower Eesti üksuse tegevdirektor.
Renditöö on siin palju vähem levinud kui isegi mõnel pool Ida-Euroopas, rääkimata Põhjamaadest, Lääne-Euroopast ja USAst.
Liis Neemla on renditöötajana tarkvarafirma Oracle Eesti filiaali sekretärina töötanud juba poolteist aastat. Tööleping on tal sõlmitud rendifirmaga Manpower, mis maksab talle ka palka. «Minu jaoks ei ole sisulist vahet, kas mul on leping Oracle’i või Manpoweriga,» ei näinud Neemla suurt erinevust, kas töötab rendi- või tavatöötajana.
Kui Neemlal on puhkus, saab Oracle Manpowerist talle asendaja. Samuti saadetakse asendaja, kui tal näiteks haiguse tõttu pole võimalik tööle tulla. «Kui on ka mingi ootamatu asi, siis on tavaliselt võimalik paari tunniga keegi asemele leida,» rääkis Neemla.
Eestis kasutavadki renditööjõudu peamiselt rahvusvahelised firmad, märkis Kaldra. Tehnoloogiaettevõte Hewlett Packard kasutab Eestis renditööjõudu paljudel erinevatel ametikohtadel – nii assistentidena, müügimeestena kui ka tippspetsialistidena – juba 1990. aastate keskpaigast.
«Majandus on tsükliline ja peamiselt kasutame renditööjõudu kõrgaegadel vajamineva tööjõu kaasamiseks, samuti ühekordsete projektide teostamiseks,» selgitas firma Eesti üksuse juht Mart Engelbrecht.
Kaldra sõnul on müüt, et renditöö on midagi teistsugust kui tavatöö ja renditöötajaid pole võimalik saada spetsiifilisi oskusi nõudvatele ametikohtadele. «Lihtsalt renditöö võimaldab suuremat kiirust ja paindlikkust,» ütles ta.
Samuti on Kaldra kinnitusel müüt, et renditööjõuna värvatakse peamiselt lihttöölisi. «Manpoweri kaudu oleme vahendanud valdavalt n-ö valgekraesid ehk spetsialiste ja tippspetsialiste,» lausus ta. «Palju küsitakse meilt näiteks inimesi IT ametikohtadele ja raamatupidajaid.»
Renditööst ei saada aru
Mitu rendifirmat tõid Eestile eeskujuks Soomet. Seal on seadused rendiettevõtetele soodsamad, ütles viis aastat Eestist Soome renditöötajaid vahendanud Nuvalo juhataja Vallo Nuuter.
«Kui Soomes renditöötajale tööd anda pole, on ta kodus töö ootel ja sellest pole mingit probleemi. Eestis me oleme sunnitud talle selle aja eest maksma,» selgitas ta.
Personalirendiettevõtete liidu arvates vajab renditöö Eestis suuremat seaduslikku regulatsiooni. Praegu piirdub regulatsioon sisuliselt sellega, et töölepinguseaduses on määratletud renditöö mõiste. Liidu arvates tuleks renditöö puhul võimaldada seda, et lühiajalise lepingu mitmekordsel pikendamisel ei muutuks see tähtajatuks lepinguks.
«Kui praegu saadame inimese kolmandat korda kuhugi tööle, peabki ta meile tööle jääma,» selgitas Kaldra. Samuti soovib liit, et nende tegevusvaldkonda litsentseeritaks, tagamaks sel alal tegutsevate ettevõtete usaldusväärsus, tõi ta välja teise peamise ettepaneku.
«Mõtteviisi muutust on vaja,» lisas Kaldra. «Meid liidus hämmastab, kuidas saavad poliitikud nii innukalt rääkida tööjõuturu paindlikumaks muutmise vajadusest ja samas eirata selle saavutamiseks sellist, suhtelist lihtsat võimalust nagu renditöö.» Tema sõnul ei taheta renditöö teemaga eriti tegelda ega sellest isegi aru saada.
Sotsiaalministeeriumi arvates Eesti seadused siiski soodustavad renditööd.
«Seda kinnitab asjaolu, et töölepinguseadus lubab renditöö kasutamist ja defineerib selle mõiste,» väitis Talur sotsiaalministeeriumist. «Samas oleme seisukohal, et renditöö üksinda ei saa olla töötajate sotsiaalse kaitse vähendamise aluseks.»
Laura Raus
