Üksikasjad

Avaldatud: 15 juuli 2010

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Rein Sikk, Mirko Ojakivi

Aastakümneid ühes summas makstud puhkusetasu pakuti nüüd jupikaupa.

Mitmed Tallinna kooliõpetajad olid hämmingus, kui õppeasutuse juhtkond tegi neile ettepanek võtta puhkuseraha välja jupphaaval ning sõlmida selleks ka kirjalik leping. Aastakümneid on pedagoogid saanud oma puhkuseraha kätte ühekorraga. Anonüümsust palunud pedagoogid seostasid arusaamatut uuendust Tallinna linna rahanappusega.

Gustav Adolfi gümnaasiumi direktor Hendrik Agur ütles, et linnavõim andis neile teada võimalusest saada puhkuseraha osa kaupa ühe elektronkirjaga. „Ka meie andsime õpetajatele teada, et selline võimalus on ja edasi sellega ei tegelenud, sest eespool oli kaheksateist hoopis tähtsamat asja,” selgitas Agur.

Tallinna Kristiine gümnaasiumi direktor Tiina Pall sai soovituse maksta puhkuseraha jupphaaval ühel koolijuhtide koosolekul. „Rääkisime õpetajatele sellest võimalusest ja kaks kolmandikku olidki nõus,” selgitas Pall. Ta rõhutas korduvalt, et mingit survet Tallinna linnaametnikud puhkuseraha jupphaaval väljavõtmiseks ei avaldanud.

Seotud linna rahahädaga

Kadrioru saksa gümnaasiumi direktori Ann Mändveere sõnutsi jäi talle küll mulje, et soovitused puhkusraha jupitada on seotud linna finantsraskustega. „Meid teavitati puhkuseraha osadeks jagamise võimalustest ühel nõupidamisel, teavitasin seejärel kollektiivi ja osa töötajaid kasutaski võimalust,” rääkis Mändveer.

Enam-vähem samasisulisi vastuseid andsid ka Õismäe kooli ja Pääsküla gümnaasiumi juhid.

Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula sõnul pole nende ametkonnast teele läinud ühtegi soovitust puhkuseraha osa kaupa välja maksta. „Küll aga andsime teada võimalusest saada puhkuseraha läbi kogu suve osade kaupa kindlakskujunenud palgapäevadel,” rääkis Pajula. Tallinna haridusjuht rõhutas, et avalduse kirjutamine puhkuseraha saamiseks jupphaaval oli rangelt vabatahtlik. Aguri sõnul oli koole, kus enamik õpetajaid otsustas vabatahtlikult pakutud võimaluse kasuks, aga oli ka neid, kus jätkati korraga kogu puhkuseraha väljavõtmist.

Haridusministeeriumi ametnikele oli selline Tallinnas levinud vabatahtlik puhkuseraha osa kaupa väljavõtmine üllatuseks.

Tartu abilinnapea Jüri Sasi ütles vastuseks, et Tartus ei ole puhkuseraha jupitamine teemana isegi arutusel olnud ning kõik puhkusele läinud kooli- ja lasteaiaõpetajad on oma puhkusetasud kätte saanud.

Seadus lubab erilepingut sõlmida

•• Haridus- ja teadusministeeriumi jurist Kati Uusmaa selgitas: „Õpetajate jaoks ei kehti puhkusetasu maksmisel erikorda. Töölepingu seaduse kohaselt makstakse puhkusetasu hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja teisiti kokku ei lepi.”

•• Uusmaa ütles, et õpetajal ja direktoril on küll õigus kokku leppida, et puhkusetasu kantakse üle osade kaupa, aga puhkusetasu tuleb sajaprotsendiliselt ära maksta hiljemalt puhkusele järgneval palgapäeval. Vastasel korral on tegemist seaduserikkumisega.

•• Jurist Helve Toomla (pildil) kinnitusel on ka töötajal endal õigus teha tööandjale ettepanek maks­ta puhkusetasu puhkuse lõppedes või järgmisel palgapäeval. „Selline ettepanek tuleb töötajal siis puhkuseavaldusse kirja panna. Näiteks võib kirjutada, et palun puhkusetasu maksta pärast puhkuse lõppu,” selgitas Toomla. Samal ajal ei pea tööandja töötajale vastu tulema, sest töölepinguseadus näeb ette kokkuleppele jõudmise.

Üksikasjad

Avaldatud: 14 juuli 2010

• Eesti Töötukassa
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Uuest aastast aktiivsemalt rakendunud palgatoetuse meede on Eesti Töötukassa Raplamaa osakonna juhataja Hetti Kase sõnul registreeritud töötute arvule positiivselt mõjunud. Registreeritud töötus on vähenenud aprillist alates, viimase nädala seisuga on töötuid maakonnas 2143.

„Palgatoetust kasutatakse palju ja see toimib väga hästi. Selle eelis ongi, et tegemist on aktiivse meetmega, st kui ettevõte seda rakendab, siis inimene saab töölepingu ja läheb meil arvelt maha," sel­gitas töötukassa Raplamaa osakonna juhataja Hetti Kask. Ainuüksi juuni jooksul sai palgatoetusega maakonnas tööle 34 inimest. Kokku on selliseid töötajaid maakonnas pisut alla 150.

Hea töötaja vajab hoidmist

Palgatoetuse meetme pikkus on kuus kuud ja olenevalt sellest, kas töötaja saab täht­ajalise või tähtajatu lepingu, kompenseerib töötukassa töötaja palga 50 protsendi ulatuses kas kolme või kuue kuu jooksul. Palgatoetuse meetme alla kvalifitseeruvad inimesed, kes on olnud töötud vähemalt kuus kuud, alla 24aastaste puhul on see aeg kolm kuud.

Töötukassa Raplamaa osa­konna juhataja Hetti Kase sõnul on positiivne see, et kuigi alguses suhtuti tee­nusesse kahtlevalt, on nüüd tööandjad tõestanud: kui inimene on hea töötaja, siis hakatakse miinimumpalgale üsna kähku juurde lisama. Hea töötaja vajab ju hoidmist ja väärtustamist.

Ka tõi Kask näite, et pal­gatoetusega on tööle võetud väga kõrgepalgalisi spetsia­liste. Siiski on see pigem erandjuhtum ning töötukassa Raplamaa osakonnajuhatajal on olemas ka selgitus: "Kuna tööandja maksab kõik mak­sud, siis mida suurem on palk, seda suuremad ka maksud. Miinimumpalga puhul on veel kasulik võtta inimene ametli­kult tööle, sealt edasi kasvab maksude osakaal ettevõtja kuludes tuntavalt."

Kuna aktiivsemalt on pal­gatoetuse meede kasutusel aasta algusest, ei osanud Hetti Kask veel öelda, kui palju juhtub, et pärast palgatoetuse meetme lõppu jõuab inimene uuesti töötute nimekirja ta­gasi. Küll aga tõdes ta, et kui ettevõtja jaoks ongi tegemist odava tööjõuga, keda kuue kuu tagant uute inimestega välja vahetada, siis kaalub töötukassa väga tõsiselt selle asjakohasust. Samas on. iga juhtum kordumatu ning vajab analüüsimist.

Palgatoetusega inimesed jäävad tööle

Endise Atlanta Office Pro­ducts ASi kohale tekkinud KP Factory OÜ juhataja Kuno Pindmaa kinnitas, et nendel on 24 töötajast 10-11 just pal­gatoetuse meedet kasutades tööle võetud. „Meil alustava ettevõttena oli rõõm seda meedet kasutada. Pikemat. aega tegutsenud ettevõtetega on ilmselt teine lugu, sest praegusel ajal on inimesi juurde võtta ikka raske," ütles Pindmaa.

„Need inimesed, kes võe­tud said, jäävad ka suure tõenäosusega tööle," kinnitas Pindmaa. Samas selgitas ta, et suures osas on tegemist uksed sulgenud Atlanta Office Products ASi endiste töötaja­tega ning „võõraste inimeste integreerimisega" plaanis tegelda pole.

Tööpraktika aitab tuttavaks saada

Lisaks palgatoetusele on uus aktiivne meede ka tööprakti­ka. KP Factory OÜ juhataja Kuno Pindmaa arvas, et tööpraktikat katsetaks ehk selliste inimeste puhul, kelles ei saa veel kindel olla (sest seda on võimalik väga lihtsalt katkestada), aga Alus asuv valmistoidu tehas Saarioinen Eesti OÜ võttis kolmandiku oma praegustest töötajatest tööle just tööpraktika meedet kasutades. „Ja kõik tublid saidki tööle, ainult mõni ük­sik, kellele ei sobinud töö või oli mingi muu põhjus, ei jäänud," kinnitas Saarioinen Eesti OÜ personalijuht Angela Treimaa.

Personalijuht kiitis tööprak­tika korraldamise võimalust, tõdedes, et see on nii töötajale kui ka tööandjale hea või­malus üksteisega tutvuda. Samas täpsustas Treimaa, et nende tööpraktika kestis vaid 2-8 nädalat pakutud nelja kuu asemel, sest pikkade praktikakuude jooksul kaoks töötajal motivatsioon.

„Ükski ratsionaalselt mõtlev ettevõtja ei tee nii, et õpetab inimesed välja ja alustab siis nelja kuu pärast otsast peale, lihtsalt et raha kokku hoida," kinnitas ka Angela Treimaa seda, et töötukassa meetmed pole ettevõtjatele raha kok­kuhoiu koht. Praeguseks on mõnda tööpraktikale tulnud inimest juba ka edutatud.

* Viimase nädala seisuga on Raplamaal 2143 registreeritud töötut.
* Kõige rohkem töötuid on Rapla vallas - 522, järgnevad
* Kohila - 500
* Märjamaa - 396
* Kehtna - 344
* Enim on töötuid lihttööliste hulgas, järgnevad teenindus-ja müügitöötajad, oskus- ja käsitöölised ning seadme- ja masinaoperaatorid.

Nädaline: Palgatoetus aitab inimesi tööle
(http://www.nadaline.ee/index.php3?teema=uudis&lookup=uudis&ID=512545)

Üksikasjad

Avaldatud: 15 juuli 2010

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Sotsiaalministeerium

Enamikes EL riikides ei ole tööruumide sisekliima õigusakti tasandil reguleeritud. Kasutatakse Euroopa ja rahvusvahelisi standardeid ja juhiseid, kuna ettevõtte sisekliima loomist mõjutavad mitmesugused tegurid ning ka töötajatele sobivad töötingimused on erinevad. Heast praktikast ja rahvusvahelistest standarditest lähtuvalt soovitavad sotsiaalministeerium, tööinspektsioon ja terviseamet, et sisetingimustes tehtava kerge füüsilise töö puhul võiks temperatuur töökohal jääda 28 kraadi piiresse.

Sotsiaalminister Hanno Pevkur kutsub tööandjaid üles paindlikkusele ning paneb neile südamele, et väga oluline on töötaja ja tööandja omavaheline koostöö.

„Töötaja peaks tegema tööd enesetunnet jälgides ning vajadusel probleemidest tööandjat teavitama. Kui tööruumi temperatuur on töötajale ebamugavalt kõrge ning mõistlike vahenditega ei ole seda võimalik alandada, tuleks kindlasti pakkuda võimalusi puhkepausideks jahedamates ruumides ning piisavalt joogivett. Kui lihtsamad abivahendid ei aita, tuleks kaaluda ajutiselt töö ümberkorraldamist – näiteks tööaja režiimi muutmine või kaugtöö võimaluse kasutamine on mõned võimalikud vahendid. Terviseohu korral tuleks töö katkestada,“ ütles Pevkur.

Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna peaspetsialist Rauno Piirsalu sõnul on seoses kõrge temperatuuriga tööl tekkinud paljudel töötajatel ja tööandjatel viimastel päevadel küsimus, kas seadusega on kehtestatud maksimumtemperatuuri piirnorm töökohtadel.

„Sarnaselt paljudele teistele Euroopa riikidele, sh Soomele, ei ole Eestis õigusaktides ühest kohustuslikku piirnormi töökeskkonna õhutemperatuurile kehtestatud - inimese poolt tajutav temperatuur töökohal sõltub mitmetest asjaoludest nagu tööprotsessi iseloom, õhu suhteline niiskus ning liikumise kiirus ruumis, töö füüsiline raskus ja nõuded töötaja riietusele, töötaja vanus ja tervislik seisund ning palju muud,“ selgitas Piirsalu. Ilmekas näide töökeskkondade erinevuse osas on tema sõnul külmladude töötajate ja teedeehitajate töötingimused.

Et kõike eelnevat arvestada ja tagada igale töötajale tervislik ning töösooritust soodustav töökeskkond, antakse Piirsalu selgitusel üldiselt üheste normide asemel töökeskkonnas sobiva mikrokliima tagamiseks soovitusi ja juhtnööre.

Heast praktikast ja rahvusvahelistest standarditest lähtuvalt annavad sotsiaalministeerium, tööinspektsioon ja terviseamet soovituse, et sisetingimustes tehtava kerge füüsilise töö puhul võiks temperatuur töökohal jääda 28 kraadi piiresse, kui töö tehnoloogia ei eelda tavapärasest kõrgemat või madalamat temperatuuri.

Tööinspektsiooni poole on viimastel päevadel pöördunud korduvalt kuuma töökeskkonna üle nurisevaid inimesi. Inspektsioon püüab tõsisemate kaebuste ja vihjete peale üldjuhul ka ettevõtet külastama minna, kuid tööandja trahvimine pole kindlasti eesmärk omaette.

„Trahvimiseni võib minna näiteks siis, kui tööandja ei arvesta üldse praeguste soojakraadide ja päikesepaistega ning ei võimalda välitöödel mingit puhkepausi varjulises kohas,“ ütles tööinspektsiooni töökeskkonna osakonna juhataja Rein Reisberg. Ka tööinspektsioon kutsub tööandjaid üles suuremale hoolivusele ja inimlikkusele, võimaldades sel lühikesel kuumal perioodil töötajatele nii värsket joogivett, puhkepause jahedamas ruumis kui ka paindlikumat tööaega.

Terviseamet hoiatab, et liiga kõrge temperatuur võib põhjustada kuumarabanduse. Selle ennetamiseks tuleks sageli juua, soovitatavalt gaasita mineraalvett. Kohvi ja alkoholiga ei tohi kuuma ilmaga liialdada, kuna need joogid suurendavad vedelikukadu organismis.

Kuumarabandusega on tõenäoliselt tegu siis, kui keha temperatuur tõuseb kiiresti, higistamine peatub ning organism ei suuda ise maha jahtuda. Kehatemperatuur võib 10-15 minutiga tõusta kuni 41 kraadini või rohkem. Kui kuumarabanduse korral ei osutata kiiresti esmaabi, võib see lõppeda surma või püsiva puudega.

Kuumarabanduse nähtude ilmnemisel tuleb kohe kutsuda kiirabi ning kuni abi saabumiseni toimetada rabanduse ohver jahedasse varjulisse paika, jahutada teda, näiteks duši all, pritsides teda veega või niisutades märgade jahedate riietega ning lehvitades talle jahedamat õhku.

Lisainfo:
Agnes Männiste
Pressiesindaja
Sotsiaalministeerium
Tel 626 9321, 524 5480
agnes.manniste|ä|sm.ee
www.sm.ee

Heidi Vilu
Teabeosakonna juhataja
Tööinspektsioon
Tel 5190 4030
heidi.vilu|ä|ti.ee
www.ti.ee

Iiris Saluri
Avalike suhete juht
Terviseamet
Tel 694 3546
iiris.saluri|ä|terviseamet.ee
www.terviseamet.ee

Üksikasjad

Avaldatud: 13 juuli 2010

• Rahandusministeerium
• EURO KASUTUSELE VÕTMISE SEADUS

Täna toimunud Euroopa Liidu rahandusministrite kohtumisel võeti vastu nõukogu otsus ja määrused, millega kinnitati Eesti eurole üleminek 1.jaanuaril 2011 ja kroonide eurodeks vahetamise ümberarvestuskurss. Eesti kroonid vahetatakse üleminekul eurodeks kursiga 1 euro = 15,6466 krooni, st praegune kurss ei muutu.

„Tänane otsus on tunnustus meie ühistele jõupingutustele ja rahanduspoliitikale. Me astume eurotsooni, mille majanduslikud alused on tugevnemas. Euro on väga tähtis meie majanduse taastumiseks ja heaolu kasvuks. Nüüd seisab riigil, kohalikel omavalitsustel ja ettevõtetel ees veel pool aastat tõsist tööd praktiliste ettevalmistustega, et eurole üleminek kulgeks võimalikult sujuvalt,” kommenteeris rahandusminister Jürgen Ligi.

Lisaks eurootsustele said ministrid ülevaate Belgia eesistumise prioriteetidest, kus esikohal on majanduspoliitikate koordinatsiooni parandamine ning finantssektori jätkuvad reformid. Euroopa Komisjon tutvustas ettepanekuid senisest rangema eelarvepoliitika seire rakendamiseks. Nende ettepanekute kallal jätkatakse tööd sügisel.


Katrin Reimann
Rahandusministeerium
Avalike suhete osakond
tel 611 3049
GSM 53 030 146
E-post: katrin dot reimann at fin dot eekatrin dot reimann at fin dot