Artiklid
- Üksikasjad
Tööandjate keskliidu volikogu aseesimehed Valdo Kalm ja Meelis Virkebau eelistavad, et inimene töötaks vaid ühe tööandja juures. Samas ei välista nad mitmel kohal töötamist, kui sellest on tööandjat teavitatud.
«Arvan, et kõige paremad tulemused tulevad siis, kui sa spetsialiseerud ühele konkreetsele alale ehk teenid n-ö ühte jumalat,» ütles EMT juhatuse esimees Valdo Kalm.
Mitmel kohal töötamine tuleb tema sõnul kõne alla peamiselt siis, kui inimene töötab osaajaga. Teisel kohal töötamisest on vaja informeerida oma juhti ning saada talt selleks nõusolek, rõhutas Kalm. EMTs ei ole tema teada täisajaga töötajaid, kellel on alaliselt ka teine töökoht.
«Ma ei saa öelda et ma [mitmel töökohal töötamise] vastu olen, aga eelistan siiski ühe tööandja juures töötamist,» lausus tööandjate keskliidu volikogus rõiva- ja tekstiililiitu esindav Virkebau. Ühe töökoha puhul inimene killustab end vähem, tema panus tööandjale on suurem ning siis on tal ka võimalik saada paremat tasu oma panuse eest, põhjendas Virkebau.
Ta rõhutas, et teise ettevõtte heaks töötamisest, isegi kui see ei ole konkurent, tuleb tööandjat kindlasti teavitada.
Laura Raus
- Üksikasjad
Inimene peaks ühel kohal töötades saama äraelamist võimaldava palga, leiab Eesti ametiühingute keskliidu esimees Harri Taliga.
«Inimene peaks ühel kohal töötades teenima väärikat palka. Sellist, millega ta ära elab ja toime tuleb,» ütles Taliga.
Tema sõnul töötavad Eesti inimesed väga madalate palkade eest, ka oma põhitöökohtades. Mitmel kohal rabamise alternatiivina näeb ta oma õiguste eest seismist töökohal ning suurema palga nõudmist.
Taliga kogemused on näidanud, et Eestis töötatakse rohkem mitmel töökohal kui teistes riikides. «Mujal lähtutakse sellest loogikast, et inimene teeb kaheksa tundi päevas täispanusega tööd ja teenib selle eest piisavalt palka, et toime tulla. Et ta ei pea rabama mitmel pool iga hinna eest, et ära elada,» rääkis ta.
Taliga toetas tööaja vähendamist ja mitmel kohal töötamise kindlates olukordades. Ametiühingujuhi sõnul on tööaja vähendamine kindlasti parem variant kui koondamine.
«Ettevõte võib valida ümberkorralduste ajal heade inimeste säilitamiseks koondamise asemel töökoormuse vähendamise ning jagada väheneva olemasoleva töö oma inimeste vahel. See on igati võimalik ja mõeldav alternatiiv koondamistele,» rääkis ta.
Urmas Neeme
- Üksikasjad
Tööinspektsiooni teabeosakonna juhataja Heidi Vilu sõnul ei piira Eestis ükski seadusesäte seda, mitmel töökohal inimene töötada võib.
«Lepingute paljusust ei ole seaduses märgitud - ehk siis inimene võib töötada nii mitme tööandja juures, kui ta soovib,» ütles Vilu.
Samuti ei piira seadus seda, kui palju töötunde inimene mitmel kohal töötades teha võib. Ühe tööandja puhul on tööaja piiranguteks kaheksa tundi päevas ja 40 tundi nädalas, pluss kaheksa ületundi. Kuid kui inimesel on mitu töökohta, siis ei keela seadus tal igaühe juures teha kaheksat tundi päevas.
«Teoreetiliselt on see võimalik, aga see on siis juba selle töötaja enda südametunnistuse asi, et ta ennast haigeks ei töötaks,» märkis Vilu.
Siiri Erala
- Üksikasjad
Mullu töötas 25 000 eestimaalast mitme koha peal, karjäärinõustaja sõnul ei soovitaks ta sellist saatust pikemaks ajaks mitte kellelegi.
Töötukassa nõustamisteenuste juht Lana Randaru tõi mitmel kohal töötamise juures välja kolm probleemkohta: ajajaotus ehk kuidas leida kõikideks töödeks-tegemisteks piisavalt aega, jõuvarude õige hindamine ning professionaalsuse hoidmine.
«Siin tuleb rõhutada et inimene ise ära ei väsiks ja see professionaalsuse pool ei kannataks. Võib juhtuda, et lõpuks ei jõua ühtegi asja õigesti teha. Eks ütle ju vanasõnagi, et üheksa ametit ja kümnes on nälg,» tõi Randaru välja mitmel kohal töötamise pahupoole.
Samas võib mitu ametit mingis olukorras ka kasuks tulla. Positiivseks kogemuseks võib see osutuda näiteks siis, kui inimene suudab ühitada oma töö ja hobid või kui noor püüab leida endale meeldivat tegevusala.
Üldiselt Randaru mitme kohaga töötamist siiski kõige paremaks variandiks ei pidanud. Noor võib õige elukutse leida ka vabatahtlikuna erinevatel elualadel kätt proovides või siis hobidega tegeledes.
Täiskasvanu võiks aga ikkagi otsida endale ühe sellise töökoha, mis võimaldaks toime tulla, ja siis sinna juurde hobitegevuse. «See hoiaks ka inimese psüühilist energiat ülal,» ütles Randaru.
Siiri Erala
- Üksikasjad
Kristjan Pihl
Vaatamata erakordselt soojale suvele, on suur hulk koolinoori otsustanud vaheajal tööd teha. Vastupidiselt levinud arvamusele hindavad noored kõrgest palgast tähtsamaks ametiga kaasnevat kogemust.
Jõudnud kevadel õpingutega Tartu ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudis lõpusirgele, kirjutas Laura Mallene Eesti Ekspressi toimetusele kirja sooviga suveks reporterina tööd saada. Vastas peatoimetaja Priit Hõbemägi, kes palus üldmulje saamiseks näha valikut varasematest kirjutistest.
“Et töötasin kolm suve Sakalas, oli näidistöid hulganisti,” lausub toimekas neiu.
Mallene sõnul peab ta end emotsionaalseks inimeseks, mis võib ajakirjanikutööd segada. “Kui intervjueerisin naist, kes rääkis, kuidas ta oma raha eest küüditatute minevikku uuris, hakkasid mul käed värisema ja silmad läksid märjaks,” räägib ta. “Samas ei tohi lugu olla ka liiga kuiv ega emotsioonitu – see on kaasaegse meedia miinus.”
Ajakirjandustudengid kasutavad võimalust suvel meediaväljaannetesse praktikale minna küllaltki aktiivselt, ütleb Mallene. Tudengeid leidub kõikides suuremates ajalehtedes. “Samas on rohkesti ka neid, kes suvel üldse ei tööta ja rannas mõnulevad,” sõnab Mallene. Tööta kursusekaaslastele ta samas etteheiteid ei tee. “Suvevaheaeg on mõeldud siiski ju puhkamiseks!”
Tööpäev algab õhtupoolikul
Suurel osal noortest tuleb enne ametisse asumist vajalikud töövõtted selgeks õppida, kuid Loo keskkooli abiturient Kerli Puusepp teeb tööd, mida ta juba ammu hästi oskab. Vähemalt kolm korda nädalas laulab ta Tallinna vanalinna kohvikuterrassil.
Ehkki Puusepp suveks tööd ei otsinud, kuulis ta sõbra kaudu, et üks pealinna söögikoht vajab esinejat. Neiu läks kohale ja laulis kohviku omanikule mõned omaloodud palad. “Kui olin lõpetanud, ütles ta, et räägime töötingimustest,” lausub ta.
Kerli Puusepp ise arvab, et teeb pigem taustamuusikat kui soolokontserti. “Külastajad naudivad ikka kogu miljööd: toitu, seltskonda ja teenindust, muusika on üks osa sellest,” ütleb ta.
Palk pole esmatähtis, hoopis olulisem on esinemiskogemus ja positiivne vastukaja, väidab noor lauljatar. “Paljud kuulajad on mu esinemist kiitnud ja esinemagi kutsunud,” räägib Puusepp. Seegi on noorele lauljatarile meelepärane, et tööpäev algab õhtupoolikul kell viis ja lõpeb enne südaööd, sest keskpäev on vaba ja saab kõik vajaliku ära teha.
“Olen rahul, sest nüüd ei jää aega laisklemiseks. Pealegi teen tööd, mis mulle meeldib – kodus laulaksin nii või teisiti,” põhjendab Kerli Puusepp, kes on enda sõnul laulmisega tegelnud terve elu.
13aastane paidelane Mati Varblane on ajalehepoiss, kes müüb igal neljapäeval väikelinnas värskeid nädalalehti. Hommikul kell 9 saab ta 15 eksemplari, mille püüab pärastlõunaks rahaks teha. Igalt müüdud ajalehelt saab poiss tasuks viis krooni.
Mati räägib, et müügitöö on temaealistele igati jõukohane, vaid suhelda peab oskama. “Müün põhiliselt ostukeskuste läheduses, sest seal on rohkem inimesi. Vahel vaatan sõidugraafikust, millal buss tuleb, et siis õigel ajal peatusesse lehti pakkuma minna,” selgitab poiss oma tööstrateegiat.
Möödunud aastal koduhoovi ümbruse koristamisega raha teeninud Mati suhtub suvisesse töötamisse hästi. “Mille eest ma siis oma ATVd remondin?” küsib noormees asjalikult. Ühtlasi kulub raha ka riietele ja maiustustele.
Mati Varblase vanematele poja mõte töölkäimisest meeldib, kuid sõprade arvamused jagunevad kaheks. “Ühed ütlesid, et mul on vahva amet, teised arvasid, et ma ei teeni niikuinii midagi,” sõnab ta. Poiss teab öelda, et paljud temavanused löövad suvel lihtsalt lulli, kuid temale selline ajaraiskamine ei meeldi.
Ametiga kaasnevad ka ohud
Varblase Tartu kolleegid Egert Käsper (11) ja Kristi Kimmel (13) möönavad, et ehkki valdavalt on inimesed sõbralikud, kohtab vahel ka ebaviisakat käitumist. “Pole mulle teid, ajalehepoisse, segama tarvis!” toob Käsper näiteks. “Üldiselt vabandatakse ja keeldutakse ikka viisakalt.”
Tööinspektsiooni jurist Neenu Pavel tõdeb, et tema poole on pöördunud mitmed kodanikud mureliku küsimusega, kas ajalehtede müümine on algklassiõpilastele ikka sobilik töö.
7–14aastase alaealisega võib töölepingu sõlmida, kui selleks on olemas tööinspektori ja lapse seadusliku esindaja heakskiit, ütleb töölepinguseadus. “Kuni 12aastased tohivad teha kerget tööd ainult kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal, mille alla ajalehemüük sugugi ei mahu,” märgib Pavel.
Kuid töötamine ei pea sugugi toimuma ainult töölepingu alusel. Pavel selgitab, et nende väikeste ajalehemüüjate puhul ongi üldjuhul tegu mitmepoolse tehinguga, kus juhinduvalt võlaõiguslikust lepinguvabaduse põhimõttest on osapooled valinud teistsuguse lepingulise suhte. “Suuline või kirjalik leping on täiesti seaduslik, kui ka lapsevanemal on ülevaade, milleks kontraht last kohustab,” kinnitab ta.
“Paraku on nii, et kus liigub raha, seal võivad tekkida ka probleemid,” hoiatab Pavel. Nende vältimiseks paneb ta vanematele südamele enne nõusoleku andmist uurida, millistel tingimustel töötamine toimuma hakkab ja toetudes oma elukogemusele rääkida lapsele võimalikest ohtudest ja käitumisest eri oludes.
Töölepingule on õigus ka alaealisel
- Suurim muutus, võrreldes vana töölepinguseadusega, seisneb selles, et nüüd on lubatud ka 7–12aastaste alaealiste töötamine töölepingu alusel. Töötada tohib 3 tundi päevas ja 15 tundi 7päevase ajavahemiku jooksul.
- 13–16aastase koolikohustusliku alaealise tööle lubamisel tuleb tööandjal hinnata tehtava töö ohutust ja raskusastet. Peamine on, et töö ise ega töökeskkond ei oleks alaealisele töötamisel ohtlik.
- Alla 18aastase alaealisega töölepingu sõlmimiseks on alati vajalik noore enda tahteavaldus ning tema seadusliku esindaja (lapsevanema) nõusolek.
- 7–14aastaste lastega töölepingu sõlmimiseks tuleb tööandjal taotleda tööinspektori nõusolek.
- Et tagada võimalus õppetööst välja puhata, ei tohi alaealine töötada rohkem kui pool (iga) koolivaheaja kestusest, küll aga tohib õppur töötada kooli kõrvalt õppeaasta kestel.
- Keelatud on koolikohustuslikku alaealist tööle rakendada vahetult enne koolipäeva algust, et vältida väsinuna tunnis tukkumist.
Allikas: tööinspektsioon
Lehekülg 1325 / 1651
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee