Artiklid
- Üksikasjad
Dannar Leitmaa
Üks päev koondame, teine päev võtame uude asutusse tööle – hind riigile 10 miljonit.
Tööturuameti ja töötukassa liitmisel koondatud ja seejärel samasugusele töökohale võetud inimestele miljonitesse ulatunud koondamishüvitiste maksmine polnud vähimalgi määral õigustatud, selgub aprillis avaldatavast riigikontrolli auditi eelnõust.
Tõsi, tegu on veel eelnõuga ja ametlikke allkirju ja vastulauseid auditis ei ole, kuid see on tõsine etteheide sotsiaalministeeriumile, kes 2008. aastal ühinemise tingimused paika pani.
Eelmisel aastal tegevuse lõpetanud tööturuametist koondati nimelt 360 teenistujat, kellest 261 said töö uues töötukassas. Seejuures läks kogu koondamislaine riigile maksma 13,71 miljonit krooni ja uuesti samale tööle saanud inimesed jagasid omavahel ära 9,8 miljonit koondamiskrooni.
Ministeerium ei anna alla
„Riigikontrolli hinnangul tekib koondamishüvitisele õigus siis, kui töösuhe riigiga lõpeb ehk ametnik keeldub talle pakutud ametikohast uues asutuses,” seisab auditi eelnõus. „Koondamishüvitis on ette nähtud kompenseerimaks ametiasutuse likvideerimise tõttu töökoha kaotust ja ärajäänud sissetulekut kuni uue töökoha leidmiseni.”
Sotsiaalministeeriumi ametnikud väidavad aga siiani, et koondamishüvitisi oldi sunnitud maksma, sest riigi tööturuametist läksid inimesed tööle avalik-õiguslikku töötukassasse. „Endise tööturuameti ametniku töötingimused muutusid – töötukassa avalik-õigusliku juriidilise isikuna sõlmib töötajatega töölepingud töölepingu seaduse järgi,” selgitas sotsiaalministeeriumi asekantsler Egle Käärats.
Ometi toob riigikontroll otse välja, et isegi juhul, kui valitsusasutus likvideeritakse või korraldatakse ümber avalik-õiguslikuks juriidiliseks isikuks, pole koondamishüvitiste maksmine mõeldud neile teenistujatele, kes uues asutuses töökoha vastu võtavad.
Riigikontroll teeb seejuures rahandusministeeriumile ettepaneku seadust parandada.
Ka rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna juhataja Tiina Tamm möönab, et kümnemiljonilisest kingitusest oleks saanud hoiduda. „Koondamissituatsiooni tekkimist saab vältida, kui asutuse ümberkorraldamist reguleerivates õigusakti rakendussätetes näha ette uuele töökorraldusele ülemineku tingimused,” lausus Tamm. „See võimalus on asutusel kogu aeg olemas olnud ja on ka tulevikus.”
Rahandusministeerium aga seadust ümber teha ei kavatse, vaid järgmisel korral üritatakse koos teiste ministeeriumidega tähelepanelikum olla.
Tööturuameti juhtum on Eestis ainulaadne, sest ei varem ega hiljem ei ole riigiasutust avalik-õiguslikuks juriidiliseks isikuks ümber kujundatud. Seetõttu ei saavat Kääratsi sõnul võrrelda juhtumit ei terviseameti ega politsei- ja piirivalveameti loomisega. „Tegu pole apsakaga,” kinnitas Käärats.
Suur liitus väiksega
•• Töötukassa oli enne ühinemist 25 töötajaga organisatsioon, tööturuamet see-eest 360 ametnikuga suurem organisatsioon. Ometi otsustati koondada just tööturuamet ja seega maksta suuremale hulgale inimestest koondamishüvitist.
•• Vahetult pärast 4. detsembril 2008 valitsuse heakskiidu saanud ametite ümberkorraldamise otsust põhjendas sotsiaalministeerium sellist valikut avalik-õigusliku organisatsiooni eelistamisega, kuna selle juhtimises saavad võrdsetel alustel osaleda nii riik kui ka tööandjate ja töötajate esindajad. Tööturuametis osalesid juhtimises vaid riigi esindajad.
•• Tööturuameti töötajatele tehti enne uue ameti töölehakkamist ettepanek sõlmida tööleping töötukassaga, ja neil, kes lepingut ei sõlminud, avanes võimalus osaleda avalikul konkursil. Koondamishüvitisi said aga eranditult kõik töötukassa teenistujad.
•• Uude ametisse saanud inimesi ootas ees ka palgatõus, sest varem oli tööturuameti konsultantide palk olnud väike.
- Üksikasjad
Kristiina Viiron
Tänavu vähendatakse töötutele mõeldud koolitusi, rõhk on palgatoetusel ja tööpraktikal.
Viiekümnendates eluaastates Maret jäi tööta mullu märtsis, kui tema tööandja – puidutöökoda – pankrotti läks. Aprilli lõpus pakuti Maretile töötukassast koolitust: nädal arvutiõpet ja nädal tööotsingukoolitust, kus õpetati, kuidas end tööle pakkuda.
Vabade töökohtadega pole Raplas, kus Maret elab, just laiutada. Ta saatis oma CV Raplamaa uude toidutehasesse ja ka vastsesse spordihoonesse, kuid tulemuseta. Tööd leidis Maret hiljuti hoopis tuttava kaudu ja käib nüüd poole kohaga koristamas.
Niisuguseid lugusid koolitustel käimisest võivad pajatada tuhanded Eestimaa töötud, kes vaatamata ponnistustele pole tööd saanud. Vaid iga kuues eelmise aasta esimeses pooles töötukassa koolituse lõpetanu sai järgmiste kuude jooksul tööle. „Kõige madalam oli tulemuslikkus Ida-Virumaal, kus koolituse järel sai tööle alla kümnendiku lõpetanutest,” tõdeb töötukassa teenuste osakonna juhataja Kadri Lühiste. Ettevõtluse alustamise toetusega lõi iseendale töökoha ligi neljandik ettevõt-luskoolituse läbinuid ja see kandis suuremahulistest koolitustest ka kõige enam vilja. „Paraku ei leidnud valdav enamus sellegi koolituse läbinutest endale rakendust,” nendib Lühiste. „Kõige nõrgemad tulemused töölesaamise mõttes olid mahukatest koolitustest juhilubade, eesti keele, arvuti- ja tööotsingukoolitusel.”
Toetus töötu palkamiseks
Tänavu ei kavatse töötukassa koolitamist sellises mahus jätkata: selle aasta eelarvest on koolitusteks ette nähtud veerand varasema poole asemel. Summades tähendab see mulluse 219 miljoni asemel 98 miljonit krooni.
„Praegu on suurim probleem töökohtade nappus, mida ei saa lahendada koolituste pakkumisega,” põhjendab Lühiste.
Sel aastal pääseb aktiivselt tööd otsinud inimene töötukassa kaudu koolitusele vaid siis, kui see koolitus aitab tal tõesti tööd leida – näiteks on silmapiiril võimalikke töökohti, kus saaks uusi oskusi rakendada.
Otseste koolituste asemel toetab töötukassa senisest enam tööandjaid, makstes neile palgatoetust, kui nad võtavad ametisse või praktikale pikemat aega tööta olnud inimese. „Praktikal saab õppida töövõtteid ning tööandjal on võimalus õpetada inimene n-ö oma käe järgi välja. Praktika tulemuslikkus on olnud tööturukoolitusest märgatavalt parem,” selgitab Lühiste. „Enamikus maakondades said tööturu raskest olukorrast hoolimata tööle ligi pooled neist, kes läinud aasta esimeses pooles praktikal olid.”
Palgatoetus võib aidata küll inimese praegu kiirelt tööle, kuid pikemas perspektiivis on see ebaefektiivne, seab Tartu ülikooli majandusprofessor Raul Eamets nädala eest Eesti Päevalehele antud intervjuus meetme tõhususe küsimärgi alla. „Ettevõtted hakkavad varem või hiljem tööjõudu asendama – tavaline töötaja asendatakse subsideeritud töötajaga. Ettevõte hoiab lihtsalt palgakulusid kokku,” prognoosib Eamets. (EPL 04.03)
Tänavu on töötukassa teenuste ja nendega seotud toetuste eelarve 422 miljonit krooni, millest 98 miljonit on kavandatud koolitusteks.
Tööturukoolitusest siiski ka abi
•• Mitte kõikjal ei jäänud koolitused töötutele tulutuks: Jõgeva-, Saare- ja Lääne-Virumaal sai tööd iga neljas koolitatu.
•• Ettevõtluskoolitused olid tõhusaimad Lääne-Virumaal ning Järva-, Valga- ja Põlvamaal, kus rakendust leidis 50% lõpetajatest. On olnud ka ametikoolitusi, mille tulemusel on tööle saanud ligi pooled lõpetajad, näiteks koristajakoolitus Harju-, Viljandi-, Tartu-, Pärnu- ja Jõgevamaal.
•• Näiteks OÜ Puhastusekspert koolitas mullu koostöös töötukassaga välja 39 gruppi puhastusteenindajaid, kokku lõpetas koolituse 438 inimest (osa tänavu). „Paljudele pakutakse ettevõtetes esialgu tööd ka haigete või puhkusel olevate töötajate asendajana,” ütles ettevõtte juhataja Helge Alt.
••Viimati lõppenud Puhastus-eksperdi koolitustel osalenutest on Alti teada tööpakkumise saanud veidi üle neljandiku.
••„Kahjuks on olnud ka olukordi, kus pakkumisi on rohkem kui huvitatuid,” tuleb Altil tõdeda. K. V.
- Üksikasjad
Andres Reimer
Põllumajandustootjad hakkavad üha rohkem töid tegema üksnes hooajatöölistega.
Aastaaegade vaheldumisest sõltuvad põllumajandustootjad on hakanud kokkuhoidu otsima palgakuludest, asendades püsitöötajad hooajatöölistega. „Raha on liiga vähe, et suurt hulka inimesi aasta ringi ametis pidada. Põllutööliste hulk meie ettevõttes väheneb ja selle asemel tuleb juurde rohkem hooajatöölisi,” ütles Järvamaa Estonia OÜ juht Ain Aasa. „Enamik töid saab masinatega ära teha ja suveks kutsume mõned kohalikud vanad traktoristid pensionile lisa teenima.”
Samal ajal ei palka Estonia OÜ kokkuhoiu pärast tänavu juhuslikke hooajatöölisi, näiteks trimmerdamistöid pakub ettevõte vaid neljale-viiele kohalikule koolinoorele. Üldse on Eestis sel aastal hooajatööd saada märksa keerulisem, lihtsamalt leiab tööotsa Rootsis metsalõikusel või Soomes marjapõllul.
Masinad nõuavad oskajat
Eesti põllumajandusettevõtetel tekkis vajadus alalisest tööjõust loobuda eelmisel aastal pärast hooajatööde lõppu, kui turunõudluse langus hakkas kärpima nende sissetulekuid. „Hooajatööliste eelistamine tekkis üksnes halbade finantsolude mõjul,” selgitas Virumaa põllumeeste liidu esimees Ülo Niisuke.
Traktoristidele on kujunenud hooajaline töötamine tavaliseks, ehkki tänavune lumerohke talv on mehi Niisukese sõnul tavapärasest rohkem rakkes hoidnud.
Tartumaa Haage Agros seevastu kavatsetakse ka edaspidi pikaajalistele töölepingutele kindlaks jääda. „Hooajatööline pole tasemel, sest talle ei saa usaldada keerulist tehnikat,” ütles Haage Agro juhataja Andres Härm. „Meie eelistame rohkem tehnikasse investeerida, see on aga võimalik üksnes püsiva tööjõu olemasolu korral.”
Traditsiooniliselt kasutavad juba alates aprillist hooajalist tööjõudu köögiviljakasvatajad, kes on aga oma värbamisskeemi üles ehitanud nn turuvarblaste palkamisele. Juhutööliste kasutamise muudab võimalikuks asjaolu, et taimede istutamine ja rohimine nõuab küll hoolsust, kuid mitte erilist ettevalmistust. „Suvel võtame iga päev Keilas 40 inimest bussi peale ja maksame kord nädalas palga välja,” selgitas Kadarbiku talu peremees Ants Pakk. „Meie mingit pikaajalist lepingut ei sõlmi, võtame bussile põhimõttel „kes ees, see mees”.”
Kui eelmisel aastal küsisid juhutöölised päevapalgaks ligi 450 krooni, siis nüüd kavatseb Pakk maksta vähem. „Ei taha seda palganumbrit praegu veel välja reklaamida, sest eks aeg näitab, milliseks see kujuneb.”
Kuigi paljud hooajatöölised töötavad Kadarbiku talus kogu hooaja vältel, ei paku see siiski lootustandvat võimalust tänavu värskelt töö kaotanud inimestele.
Hooajatööliste kohtlemise ja seisundi kohta aga praegu ülevaadet ei ole, sest uue tööseaduse rakendamise tõttu asub tööinspektsioon alles praegu töösuhteid regulaarselt kontrollima.
„Mõni aeg tagasi läksid väikekatlamajad üle hooajatööliste kasutamisele, palgates katlakütja üksnes kütteperioodiks,” ütles tööinspektsiooni Tartu jurist Neenu Pavel. „Näib, et hooajatöölisena leiba teenides oleks kasulik omada üheaegselt nii traktoristi kui ka katlakütja ametit.”
Töötukassa tagab hooajatöölistele katkematu sotsiaalkindlustuse, kuid ei taga korduvalt töötuskindlustushüvitist.
Mida ütleb seadus?
Hooajalise traktoristi töötsükkel töötukassas
Oktoober 2009 – endine traktorist võtab ennast töötuna arvele ja talle hakatakse arvestama 270 päeva pikkust töötuskindlustushüvitist, töötuskindlustusstaaž nullitakse.
Aprill 2010 – traktorist teavitab töötukassat oma tööleasumisest, tema töötuna arvel olek lõpetatakse ning selleks ajaks on ta kasutanud talle määratud töötuskindlustushüvitise maksmise ajast 175 päeva.
September 2010 – hooajaline töösuhe lõpeb ja alates 1. oktoobrist 2010 võtab traktorist ennast uuesti töötuna arvele. Hüvitise jätkamiseks on oluline võtta end arvele 12 kuu jooksul arvates töötuskindlustusstaaži nullimise päevast. Siis on tal hüvitist saada veel 95 päeva.
Aprill 2011 – traktorist läheb jälle tööle ja töötab kuni 30. septembrini 2011.
Oktoober 2011 – traktorist võtab end töötuna arvele. Ta on vahepeal töötanud 183 päeva, mis annab õiguse saada töötutoetust kuni 270 päeva.
Allikas: töötukassa
- Üksikasjad
Helve Toomla
•• Kas tööandjal on õigus koostada puhkusegraafikut nii, et töötajate soove ja nõusolekut üldse ei arvestata? Puhkused on jaotatud osadeks nii, et üks osa on kahenädalane ja kaks osa seitsmepäevased.
Töölepinguseaduse § 68 lg 5 kohaselt antakse põhipuhkust osadena üksnes poolte kokkuleppel. Seega ei ole tööandjal õigust ilma töötaja nõusolekuta koostada puhkusegraafikut nii, et üks osa on kahenädalane ja kaks osa seitsmepäevased. Tervikliku põhipuhkuse aja määrab siiski tööandja, arvestades töötajate soove, mis on mõistlikult ühitatavad tööandja ettevõtte huvidega.
Kui küsija ei ole oma puhkuse ositi andmise ja selle ajaga nõus ning tööandjaga ajakava muutmises kokkuleppele ei jõuta, võib ta oma põhjendatud nõuded graafiku muutmiseks esitada otsustamiseks töövaidluskomisjonile või kohtule.
Saada oma tööalane küsimus:
Puhkus paika
•• Puhkuste ajakava tuleb paika panna ja töötajatele teatavaks teha hiljemalt märtsi lõpuks.
•• Ära tuleks näidata: kalendri-aasta, mille eest puhkust antakse; kasutamata puhkuse päevad, mis on jäänud ajast enne 1. juulit 2009; puhkuse liik (põhipuhkus, vanemapuhkus); puhkuse algus ja lõpp; puhkuse kestus.
•• Kui ajakava jääb koostamata on töötajal õigus puhkusele jääda siis, kui talle sobib, tuleb vaid 14 kalendripäeva kirjalikult ette teatada.
•• Osal töötajatel on õigus valida puhkust neile sobival ajal: alla 7-aastase lapse vanemal; naise rasedus- või sünnituspuhkuse ajal; vahetult pärast lapsehoolduspuhkust; töötajal, kes kasvatab 7–10-aastast last, lapse koolivaheajal jt.
Loe: www.rmp.ee/toooigus/tls/9170
- Üksikasjad
Töötukassa infotelefon 15501 teenindab:
esmaspäevast neljapäevani 8.30 - 16.45,
reedel 8.30 - 15.30.
Lehekülg 1323 / 1623
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee