Heidi Kukk
Tegelik töötute arv kajastub selgemini ravikindlustuseta inimeste hulgas.
Sotsiaalministeerium teatas möödunud reedel, et registreeritud töötute arv on vähenenud nädalaga 1027 inimese võrra ning nüüd on Eesti töötukassas arvel 75 691 inimest, mis langetab ametliku töötuse protsendi 11,6-le.
Haigekassa andmetel võib aga Eesti elanikkonna tegelik töötute arv küündida isegi 100 000 lähedale. Kui majanduslanguse alguses, 2008. aasta märtsis sai ravikindlustust meil 1 288 177 inimest, siis kahe aasta ja kolme kuuga on see arv vähenenud 19 546 võrra.
Kuna kindlustatute arvu kiire languse on tinginud majanduslangusest tekkinud tööpuudus, siis võib järeldada, et need ligi 20 000 inimest on samuti töötud, kuid ei ole end töötuks registreerinud või on loobunud seal arvel olemast.
Kokku on praegu Eesti elanikkonnast ravikindlustamata isikuid hinnanguliselt 71 496. Sotsiaalministeeriumi andmetel tegi statistikaamet viimase ravikindlustamata inimeste koosseisu uuringu 2004. aastal. Siis moodustasid mittetöötavad ja seejuures töötuna mitteregistreeritud inimesed valdava enamuse ehk 75%. Ülejäänud olid need, kes olid küll osaliselt hõivatud tööga, kuid ei maksnud makse (ümbrikupalga saajad, maksuvõlglastest füüsilisest isikust ettevõtjad ja isikud, kes töötasid välismaal).
Eesti haigekassa avalike suhete juhi Evelin Koppeli sõnul ei pea haigekassa arvet nende üle, kes on kindlustatute nimekirjast kadunud. „Osa inimesi on ravikindlustuse kaotanud seetõttu, et nad ei ole täitnud töötukassa nõudeid. Kuna töötute arv on suurenenud, siis võib olla palju inimesi, kes ei ole end töötuks registreerinud ning nende kindlustus on seetõttu kadunud,” rääkis ta. Haigekassa soovitab kontrollida ka oma kindlustuse kehtivust. „Võib leiduda neid, kes on nii-öelda mustalt tööl ning tööandja ei maksa nende eest sotsiaalmaksu ning seetõttu ei ole neil ka ravikindlustust,” ütles Koppel.
Tuleb täita tingimused
Töötukassa Tallinna ja Harjumaa osakonna juhataja Siim Sarapuu märkis, et töötuna võib neil arvel olla ükskõik kui kaua, kui registreeritud inimene vaid tingimusi täidab. Selleks tuleb otsida aktiivselt tööd ning tulla kord 30 päeva jooksul lähimasse töötukassasse kohale. Töötuna arveloleku tingimusi selgitatakse Sarapuu sõnul uuele töötule esimesel kohtumisel alati põhjalikult. „Võib ka juhtuda, et kui me kolm-neli kuud hiljem neid inimesi maksuametist kontrollime, siis avastame, et nad on leidnud endale rakenduse, kuid unustanud meile teatamast,” ütles Sarapuu. Miks nii palju inimesi kahe viimase aastaga haigekassa arvelt on kadunud, ta öelda ei osanud.
Sotsiaalministeeriumi meedianõuniku Jana Rosenfeldi kinnitusel on töövõimeliste töötute, kuid töötukassas mitte arvel olevate ning seega vastava abirahata inimeste ainsaks sissetulekuks toimetulekutoetus. „Vastavalt 2010. aasta riigieelarve seadusele on toimetulekupiiri määr 1000 krooni kuus üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele ning 800 krooni pere teisele ja igale järgnevale liikmele,” tähendas ta.
Rohkem väärivad tähelepanu töötuna arveloleku lõpetamise põhjused. Näiteks juunis, kui avaldati viimane sellekohane statistika, vähenes töötukassas arvelolijate arv 10 734 inimese võrra, kuid ainult ligi 5000 neist läks tööle või hakkas ettevõtjaks. Samal ajal kustutati aga registrist selle aasta rekordarv – 4361 inimest, kes rikkus tööotsimisnõudeid või jätsid määratud ajal (nõuetekohaselt kord 30 päeva jooksul) töötukassasse pöördumata.
Kommentaar
Jüri Kõre, Tartu ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituudi juhataja
Raskel ajal otsitakse ikka alternatiivsemaid väljapääse. Paljud on töötukassas arvel ka nii-öelda passiivselt. Inimeste jaoks on kõige tähtsam ikka töötu abiraha. Samuti annab arvelolek ka ravikindlustuse garantii ning see on inimeste jaoks juba väga suur pluss. Mõne jaoks on ka kord kuus töötukassas end näitamas käimine keeruline. Juba paarisajakroonine bussisõit võtab mõnel juhul inimeselt viiendiku ta töötuabirahast ära.
Samuti otsib enamik inimesi ajutisi ja hooajalisi tööotsi ning teeb „naabriga vahetuskaupa”. Kui headel aegadel müüakse teenuseid, siis halvematel antakse teenuseid teiste teenuste vastu. Näiteks parandab naabrimees teise autot, kui see vastutasuks tema ahju korda teeb.
Omavalitsused inimeste käekäiku suurel määral kahjuks parandada ei saa. Nende ülesanne praegu on aidata aktiivselt kaasa kogukonnasisesele suhtlusele. Imeravimit välja pakkuda pole võimalik, sest isegi kui vabade töökohtade arv kasvab, siis nende loend ja tingimused on tööotsija jaoks endiselt äärmiselt piiratud. Muidugi on lootust, et need mitukümmend inimest tulevad ikka tööturule tagasi – see juhtub lihtsalt pikema aja jooksul kui mõned aastad tagasi.
