Üksikasjad

Avaldatud: 14 april 2010

• SOTSIAALMAKSUSEADUS
• Eesti Päevaleht

Agnes Ojala

Riik loodab, et firmad pakuvad tänu uuele sotsiaalmaksu erandile tööd 3000 inimesele.

Praegu kehtiva korra järgi peab ettevõte näiteks poole kohaga töötaja pealt, kes saab palka 2500 krooni, maksma sotsiaalmaksu ikka sama palju kui 4350 krooni ehk miinimumpalga saaja pealt. Kui aga rahandusministeeriumi uus plaan teoks saab, väheneb 1. juulist sotsiaalmaksu maksmise kohustus töötaja tegeliku palgani. See kehtiks nende töötajate puhul, kes on olnud kuus kuud tööta ja hakkavad nüüd tegema samalaadset tööd, mida nad aasta tagasi tegid.

Rahandusministeerium hindab, et erandid võiksid juurde tuua 3000 osaajaga töökohta. Soodustus läheks riigile maksma 10 miljonit krooni aastas, uutest töökohtadest laekuv sotsiaalmaks aga ulatuks 32 miljoni kroonini.

Sama soodustuse hulka kuulub ka erand juhuks, kui töötaja – ükskõik kas varem töötu olnud või mitte – töötab mitmel ülimadala palgaga kohal. Oletame näiteks, et Mari töötab koristajana kahes kohas. Esimene tööandja, kes arvestab ka tulumaksuvaba miinimumi, maksab talle 2500 krooni töötasu, teine 1500 krooni. Esimene tööandja peab Mari sotsiaalmaksuna praegu riigile tasuma 4350 krooni pealt ehk 1436 krooni, teine tegelikult palgalt ehk 495 krooni.

Uue korra järgi saab maksukohustuse tööandjate peale kokku arvestada. Teine ettevõte maksab endiselt 495 krooni, esimene aga osa pealt, mis miinimumist puudu jääb, ehk 941 krooni. Kuid Mari ehk töötaja ise peab oma esimesele tööandjale teatama, kui palju ta mujal teenib, sest vaid siis saab firma oma maksukoormust vähendada.

Kõigile ei jagu

„Tööandjad suhtuvad kavasse pigem positiivselt. Selle abil on töötutel lihtsam uus koht leida. Eesmärk on peamiselt vältida seda, et inimesed ei jääks pikaajaliselt töötuks,” arvas Eesti tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis. Ent liit leiab ka, et erandit ei tuleks teha vaid töötutele ja neile, kes mitmel kohal töötavad, vaid kõikidele osaajaga töötajatele. Sellist muudatust ei pea riik aga võimalikuks, sest see läheks maksma 120 miljonit krooni. „Siis tuleks riigil leida alternatiiv selle teenimiseks,” selgitas rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna peaspetsialist Toomas Rei.

Ametiühingute keskliidu juhi Harri Taliga sõnul võivad pikaajalised töötud muudatuste abil küll tööle saada, kuid madal sissetulek toimetulekuprobleeme ei lahenda. Samuti jääks nende pension tulevikus madala palga tõttu väikseks ja tööstaaž lühikeseks, sest osaaja eest saab ka staaži jaopärast.

„Kaldun arvama, et loodavate töökohtade arv kuulub pigem poliitilise retoorika valdkonda – valitsus ei tohi ju istuda, käed rüpes, ja vaadata, kuidas töötute arv suureneb,” arvas ta.

FIE-d endiselt maksuerandita

•• Kui madalalt tasustatud palgatöötajate sotsiaalmaks võib väheneda, siis FIE-d peavad oma koormat edasi kandma.

•• Eesti maksumaksjate liit pole sellise korraldusega rahul, sest nii rikutakse võrdse kohtlemise põhimõtet.

•• Liit esitas ettepaneku jätta minimaalne sotsiaalmaksu määr kehtima vaid ravikindlustuse osale, s.t 4350 kroonilt ei tuleks maksta mitte 33 protsenti, vaid 15. Rahandusministee­rium lükkas ettepaneku tagasi.

Üksikasjad

Avaldatud: 13 april 2010

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla, jurist

•• Töötan poole kohaga, palgamäär on 2200 krooni kuus. Tööandja sõlmis minuga detsembris kokkuleppe, et sel aastal on 11 päeva tasustamata puhkust. Seega igas kuus üks tasustamata vaba päev, v. a. puhkusekuul. Tasustamata päeva tõttu kaotasin töötasus 110 krooni ja kätte sain 2090 krooni. Kas töö-andjal on õigus maksta poole kohaga töötamise eest riigi poolt kehtestatud alampalga määrast väiksemat palka? Kas rolli mängib ka töötaja poolt allkirjastatud kokkulepe, kuigi töötaja ei osanud sellele detsembris vastu vaielda?

Üldreegel on küll selline, et alampalgast väiksemas töötasus ei ole lubatud kokku leppida, kuid küsija puhul ei olegi seda tehtud, tema palk on endiselt 2200 krooni kuus. Ent palgata ehk tasustamata puhkuses leppis ta tööandjaga kokku, allkirja andes nõustus ta sellega. Nii on tal nüüd iga kuu üks tasustamata puhkuse päev. Tasustamata ehk palgata puhkus tähendab seda, et töötaja ei pea sel ajal töötama ja tööandja ei pea talle siis raha maksma.

Tööandja oleks pidanud inimestelt kokkuleppele allkirja taotledes tingimata selgitama, et see tähendab nende igakuise palga vähenemist. Küsijal on võimalik esitada nüüd uus avaldus ja paluda oma palgata puhkus lõpetada. Kui tööandja seda ei tee, võib ju ka töövaidlusorgani kaudu sellise puhkusele saatmise vaidlustada, kuid siis tuleb tööandja ebaseaduslik tegevus ära näidata ja tõendada. See on raske. Kergem olnuks enne allkirja andmist uurida, mida selline kokkulepe kaasa toob. Vaielda pole sellisel puhul tarviski, allkirja andmata jätmine näitab, et tööandja pakutuga ei olda nõus.

•• 2010. aastast on meil 40-tunnine töönädal, varem oli 35-tunnine. Mida pean teadma või jälgima, kui vastava muudatusega tööleping allkirjastamiseks esitatakse?

Küsija töötas eelmisel aastal osalise tööajaga ja tõenäoliselt sai vastavalt vähem palka. Kui nüüd muudetakse töölepingus tööaega, st rakendatakse täistööaega, siis tuleks jälgida, et ka töötasu jälle suureneks. Iga töölepingu punkt tuleks enne allkirjastamist hoolega läbi lugeda, sest allkiri lepingus tähendab kõigi selle tingimustega nõustumist.

Saada oma tööalane küsimus:

Üksikasjad

Avaldatud: 13 april 2010

• Eesti Päevaleht
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Kristiina Viiron

Pooled toetuse najal töölesaanutest on teenindus- ja müügitöötajad ning oskustöölised.

Tööandjad on nobedad kasutama töötukassa pakutavat palgatoetust, mille puhul tasub osa töötaja palgast töötukassa. Kui jaanuaris maksti palgatoetust 333 ja veebruaris 806 inimesele, siis 1. aprilli seisuga oli palgatoetuse saajaid juba 1790.

Toetust kasutatakse palga maksmiseks nii juhtidele ja tipp-spetsialistidele kui ka oskus- ning lihttöölistele. „Valdav enamik sellistest ettevõtetest on palgatoetusega tööle võtnud ühe inimese,” märgib töötukassa teenuste osakonna juhataja Kadri Lühiste. „Kümme ja rohkem inimest võtavad palgatoetusega tööle ainult üksikud ettevõtted.”

Palgatoetust saavad näiteks ka Tallinna linna nn sotsiaalsetel ametikohtadel töötavad inimesed: pargi- ja kalmistuvahid ning sotsiaalhoolduse abitöötajad.

Kaupluste Aroomipood ja Hello Kitty omanik A&T Trading mahub oma palgatoetust saava kolme müüjaga täpselt sinna vahepeale. „Oleme avanud uusi poode ja võtnud tööle uusi inimesi ning kui CV-sid tuleb sadu ja inimesed on suhteliselt võrdsed, siis miks mitte võtta tööle see, kes saab palgatoetust,” tõdeb ettevõtte juht Tiit Luide, lisades, et peab meedet positiivseks. „Vahel on töötukassa jäänud küll toetuse maksmisega mõne päeva hiljaks, aga ma ei nurise.” Pigem oodanuks ta töötukassalt sihipärasemat abi sobiva inimese leidmisel. „Kui ma annan teada, et nõuan müüjalt head eesti keele oskust, aga mulle helistab inimene, kes sõnagi seda keelt ei räägi, siis näitab see, et töötukassa annab mu kontaktid ükskõik kellele edasi,” sõnab Luide.

Tänavu muutusid palgatoetuse maksmise kriteeriumid oluliselt leebemaks, see on ilmselt üks põhjus, miks toetust üha agaramalt kasutama on hakatud, tõdeb Kadri Lühiste. „Palgatoetust saab, kui tööandja sõlmib vähemalt kuueks kuuks tähtajalise töölepingu või tähtajatu lepingu inimesega, kes on töötuna arvel olnud vähemalt kuus kuud (16–24-aastane kolm kuud – toim),” selgitab ta. Palgatoetust makstakse ka juhul, kui tööle võetakse vanglast vabanenud registreeritud töötu.

Teisalt on sel aastal eraldatud palgatoetuseks kümneid kordi rohkem raha kui mullu – kokku 80 miljonit krooni. Lühiste sõnul on aasta algusest märgatavalt suurenenud ka vabade töökohtade arv, lisaks reklaamib töötukassa oma teenust tööandjatele pidevalt.

Maksimumsumma, mida töötukassa toetuseks maksab, on 4350 krooni kuus. Toetust makstakse kuni pool aastat. „Praktikas on sel aastal palgatoetuse keskmiseks suuruseks jäänud veidi üle 3000 krooni ja 83 protsendil juhtudest on makselepingu pikkuseks pool aastat,” sõnab Lühiste.

Ametnike vaateväljas

Lühiste kinnitusel jälgib töötukassa, et tähtajatu lepingu puhul oleks inimene ettevõttes tööl vähemalt ühe aasta ning tähtajalise lepingu puhul kuni tähtaja möödumiseni. „Lepingu katkestamisi tuleb vahel ette ka enne tähtaja möödumist,” möönab Lühiste. Kui lepingu tahab lõpetada tööandja, tuleb tal kogu toetus töötukassale tagasi maksta. „Oluliselt rohkem on palgatoetuse lepingute katkestamise hulgas töötajapoolset algatust,” lisab ta, märkides, et sel juhul toetust tagastada pole tarvis.

Rikkumisi on töötukassa tuvastanud üksikuid. Näiteks on üritatud end omaenda ettevõttesse palgatoetusega tööle võtta. „Neil juhtudel pole me lepingut sõlminudki,” tõdeb Lühiste. „Peagi saame kontrollida ka, kuidas palgatoetusega inimeste pealt on makse makstud, see tagab, et töötukassa ei maksa fiktiivsete lepingute eest.”

Toetust maksab töötukassa igakuise palgatõendi põhjal ja kogu toetusega seotud asjaajamine on tööandja rida.

Tartu ülikooli majandusprofessor Raul Eamets on seadnud palgatoetuse tõhususe kahtluse alla, peljates, et tööandjad hakkavad toetuse saamiseks töötajaid palkama tähtajaliselt. Praeguste kogemuste põhjal saab vähemalt esialgu tema kartused ümber lükata, sest enamik palgatoetusega lepinguid on sõlmitud tähtajatult, kinnitab töötukassa.

Pool palgast riigilt

Palgatoetusega on tööle värvatud:

•• 146 kõrgemat ametnikku ja juhti, 90 tippspetsialisti, 169 keskastme spetsialisti ja tehnikut, 67 ametnikku, 389 teenindus- ja müügitöötajat, 26 põllumajanduse ja kalanduse oskustöölist, 353 oskus- ja käsitöölist, 247 seadme- ja masinaoperaatorit, 303 lihttöölist.

•• Toetuse suurus on 50% töötaja brutotöötasust (sh tulemustasu), kuid mitte rohkem kui miinimumpalk ehk 4350 krooni kuus.

•• Palgatoetust ei saa valitsus-asutused ja nende hallatavad riigiasutused, välja arvatud riigi tulundusasutused (nt riigimetsa majandamise keskus).

••Palgatoetust ei saa, kui töötu võetakse tööle samale ametikohale, kus ta enne töötuna arvelevõtmist töötas.

Allikas: töötukassa

Üksikasjad

Avaldatud: 09 april 2010

• Postimees
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Kui töötu olnud inimene töö leiab ja seda töötukassale ei ütle, võib juhtuda, et mõnda aega laekub tema kontole nii palk kui töötutoetus, kuid kokkuvõttes tuleb ebaõiglaselt saadud raha riigile tagasi maksta.

Postimees.ee kommentaariumis kirjutas üks inimene, et oli töötuna arvel ja sai töötutoetust, kuid siis leidis lõpuks töö ja sukeldus uutesse kohustustesse, nii et töötukassale jäi sellest teatamata. «Kuu aja pärast selgus, et olin saanud raha kahest kohast - oma töökohast (riigiamet) ja töötukassat. Jäin uskuma, et maksuamet korrigeerib selle ülemakstud toetuse ise ära. Veebruaris neile helistades tuli välja, et nemad omavahel infot ei vaheta, ja tavaliselt «liigseltmakstud» rahad ka välja ei tule,» kirjutas inimene. Ta võttis seepeale ise töötukassaga ühendust ja sai pärast mitmete kirjade vahetamist õigusvastaselt laekunud raha lõpuks riigile tagasi makstud.

«Juhul, kui inimene meid ei teavita, või juhtuda, et ta saab mingi perioodi eest töötuskindlustushüvitist või töötutoetust, millele tal pole õiguslikku alust,» möönas töötukassa hüvitiste ja toetuste osakonna juhataja Marika Kaldre. Kaukas ei saa töötuna arvelolija tööleminek riigi eest siiski saladuseks jääda.

Kaldre sõnul pole õige, et töötukassa ja maksu- ja tolliamet (MTA) omavahel infot ei vaheta, sest MTA edastab töötuskindlustuse andmekogusse andmed tööandjate poolt deklareeritud töötuskindlustusmaksega maksustatud tasude kohta. «Seega hiljemalt nende andmete laekumise hetkeks selgub ka see, et inimene on asunud tööle ja võib olla tekkinud alus tagasinõude esitamiseks,» ütles Kaldre.

«Töötuskindlustuse andmekogusse laekuvad MTAst andmed inimesele makstud tasude ja kinni peetud töötuskindlustusmaksete kohta kalendrikuude lõikes, kuid me ei näe sealt tema tööle asumise päeva,» rääkis Kaldre. «Seetõttu ongi oluline, et inimene teavitaks töötukassat oma tööle asumise ajast.»

Kuna töötu peab kord kuus töötukassas kohal käima, et hüvitist saada, peaks selle maksmine lõppema ka sel juhul, kui inimene tulemata jätab. «Praktikas on juhtumeid, kus vastuvõtul selgub, et inimene on juba vahepeal tööle läinud - ka sel juhul võib ta olla saanud rohkem hüvitist, kui tal õigus oli, ning need summad nõutakse tagasi,» ütles Kaldre.

Tänavu on töötukassa niiviisi ebaõiglaselt makstud raha tagasi nõudnud 772 inimeselt kokku 1,9 miljoni krooni ulatuses. Eelmisel aastal tehti tagasinõudeid 821 inimesele kogusummas 1,24 miljonit krooni.

Kohustust teatada tööle, õppima või pensionile minekust või oma firma loomisest, millega töötukassalt abi saamise õigus lõpeb, tuletatakse Kaldre sõnul arvelolijale igati meelde. «Meie hinnangul ei ole mitteõigeaegne teatamine tingitud pahatahtlikust käitumisest, vaid pigem teadmatusest või õigemini oma kohustuste teadvustamata jätmisest,» arvas Kaldre siiski.

Sandra Maasalu