Artiklid
- Üksikasjad
Helve Toomla
jurist
•• Töötaja tundis end halvasti, tegi lõunani tööd ja läks siis arsti juurde. Arst andis talle samast päevast haiguslehe. Kas selle päeva eest maksab tööandja palka (tegemist on kuupalgalisega) või haigekassa hüvitist?
Töölepinguseaduse § 38 kohaselt peab tööandja maksma töötajale keskmist töötasu mõistliku aja eest, mil töötaja ei saa tööd teha isikust tuleneval põhjusel (v.a tahtlikult või raske hooletuse tõttu tekkinud põhjusel).
Sel päeval töötatud tundide eest peab töötaja kindlasti töötasu saama, nii on see ka kuupalgalise puhul. Pärastlõunal arsti juures käimise aja eest peab maksma keskmist palka. Haigushüvitist hakatakse maksma alles töövõimetuse neljandast päevast ja seda maksab töövõimetuse neljandast kuni kaheksanda päevani tööandja, alates üheksandast päevast haigekassa.
•• Töölepinguseaduse (TLS) § 70 ütleb, et puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel töö-päeval enne puhkuse algust. Meie asutuses makstakse koos puhkusetasuga välja ka enne seda teenitud töötasu. Kas meie asutus käitub õigesti?
Puhkuse alguseks väljateenitud töötasu ei pea koos puhkusetasuga maksma. Ka varasemad seadused ei näinud sellist „lõpparve” tegemist ette. See on firma tava, mille muutmiseks võiks eelkõige raamatupidaja poole pöörduda. Tuleks vaadata, mis kuupäev on töölepingus näidatud palgapäevana, ja paluda, et tööandja maksaks ka enne puhkust teenitud töötasu just sel päeval ja mitte varem. Kuna küsimuses räägitakse asutusest, võib arvata, et küsija töötab avalikus teenistuses, aga sealgi ei ole teistsuguseid seadusenõudeid.
•• Töötasin kevadel Soomes ühe päeva koristajana. Olin tööl kella 8.00 –00.30, siis öeldi, et kahjuks minu töö ei sobi. Lepingut ma enne tööle asumist ei saanud, tasu selle päeva eest ei makstud. Kolm kuud hiljem sain lepingu ja paberi, kus oli kirjas, et enne mulle palka ei maksta, kui saan vero- ja henkilötunnuse (maksu- ja isikukoodi – toim). Kuhu peaksin pöörduma, et oma väljateenitud tasu kätte saada? Tegemist on Soome firmaga, ülemus on eestlane.
Tagantjärele tarkusena võib öelda, et ilma kirjaliku töölepinguta tööle asumine on riskantne igas riigis. Eesti kodanikud on ühtlasi ka Euroopa Liidu kodanikud ja tööluba Soomes töötamiseks neil vaja ei ole. Kui aga soovitakse kauemaks Soome tööle jääda, tuleb registreerida seal elamine. Soomes asuvale Soome firmale kehtib ka Soome seadus. Oma palga kätte saamiseks tuleks pöörduda Soome töövaidlusorganisse. Abi ja konsultatsiooni on võimalik saada ka sealselt ametiühingult ja töö- ja ettevõtlusbüroolt. Kontaktandmed ja üksikasjaliku ülevaate Soomes töötamise tingimustest saab aadressilt www.mol.fi, samuti Eesti sotsiaalministeeriumi kodulehelt www.sm.ee.
•• Olen lasteaiaõpetaja, hiljuti suunati mind täienduskoolitusele, mis on erialaselt vajalik. Koolitus toimub moodulitena. Esimene oli puhkuse ajal, mida ei katkestatud, teised moodulid on nädalavahetustel. Hüvitatakse üksnes transpordikulu. Kas mul on õigus nõuda ka vaba aja hüvitamist?
Küsija nõudeõigus oleneb sellest, kuidas täpselt koolitusele suunamine toimus – kas see oli tööandja ühepoolne range nõue või küsiti pigem töötaja soovi ja tal oli võimalik sellest puhkuse ajal ka keelduda. Olenemata sellest, kas puhkuse katkestamine vormistati või mitte, on töötajal siis õigus puhkusele nende päevade arvu võrra, mis tal koolituseks kulusid.
Sama lugu on puhkepäevadega: kui tööandja tegi puhkepäeval koolitusel käimise kohustuseks, siis võrdsustas ta selle tööga ja nii ületas selle kuu tööaeg tõenäoliselt ettenähtud tööaja, tekkis ületunnitöö, mis hüvitatakse raha või vaba ajaga.
- Üksikasjad
Mirko Ojakivi
Riiklik ennustus: 2017. aastal on praegusest vähem töölisi ja palju rohkem tööd.
Praegu koolipingis tarkust taga ajavad noored peaksid lähiaastail õppima kas arstiks, hooldusõeks, autoremondilukksepaks või info- ja sidetöötajaks, sellise soovituse annab äsjavalminud riiklik tööjõuprognoos.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi koostatud omalaadne ennustus on alusdokumendiks haridus- ja teadusministeeriumile koolitustellimuse koostamisel. 2017. aasta tööjõuturgu prognoosivas dokumendis on hea uudis kõikidele tööd armastavatele inimestele: töötegijate arv väheneb ja töökäte vajadus võrreldes senisega kasvab. Seega ei tohiks tööd teha soovivad inimesed 2017. aastal enam tööta jääda.
Nimelt on praegu Eestis tööga hõivatud 560 000 inimest. 2017. aasta prognoos näeb ette, et tööd jagub 628 000, veelgi paremal juhul 640 000 inimesele. Märkimisväärne on aga see, et tegemist oleks sisuliselt praegu kestva majanduskriisi eelse tööhõive vajadusega, mil tööd jagus 636 000 inimesele. Paarkümmend tuhat tööinimest jääb prognoosi kohaselt aga endiselt töötama välismaal.
Elanikkond vananeb
Töökäte vähenemise peamiseks põhjuseks on prognoosi kohaselt tööealise elanikkonna (15–74-aastased inimesed) vähenemine. Siiski ei pruugi reaalsete töötegijate arv majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul 2017. aastaks võrreldes senisega väheneda. Seda esmalt seepärast, et praegu on kümneid tuhandeid töötuid ja lisaks töötavad inimesed aasta-aastalt kauem. Kui praegusel ajal on registreeritud töötus üle üheteistkümne protsendi tööealisest elanikkonnast ja tegelik töötus viieteistkümne protsendi ringis, siis 2017. aastal on prognoosijate ennustuse järgi töötuse määraks ligi 50 000 töötut ehk alla 7 protsendi tööjõust.
Analüüsi kohaselt peavad aga väga paljud tööinimesed eelolevate aastate jooksul oma kvalifikatsiooni tõstma ehk end harima. Peaaegu kõigil tegevusaladel jätkub lihttööliste vähenemine ja tekib vajadus uute oskustööliste järele. Nii on see ka ehituses, kus järgnevate aastate jooksul kaob ligi 16 000 töökohta. Samal ajal on 2017. aastat silmas pidades riigil tarvis koolitada juurde 7400 kvalifitseeritud ehitajat.
Ekspert: koolitada tuleb kõikjale
•• Värskelt valminud tööjõuvajaduse prognoosi koostanud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusanalüüsi talituse eksperdi Mario Lambingu sõnul jääb tulevikus töökohti vähemaks valdkondades, mis on tööjõumahukamad ja kus palgatase on ka praegu teiste harudega võrreldes madalam (näiteks rõiva- ja tekstiilitööstus).
•• Küsimusele, mida noored inimesed tulevikus õppima peaksid, et nad tööd leiaksid, vastas Lambing, et suuremat kasvu nähakse ette infotehnoloogia valdkonnas. „Siit ei saa aga järeldada, et kõik peaksid valima ühe või teise valdkonna,” lisas Lambing. Samal ajal pole aga prognoosis ühtegi valdkonda, kuhu riik tulevikus ei pea vajalikuks ühtegi inimest juurde koolitada.
•• Peale uute töökäte koolitamise peab riik ette võtma olemasoleva tööjõu ümberkoolitamise. Näiteks näitab prognoos kõige suuremat töötajate väljavoolu teistesse harudesse ehitussektorist. „Samas tuleb meeles pidada, et varem liikusid ehitusse ka teiste valdkondade töötajad,” selgitas ekspert.
- Üksikasjad
Küsimus: Kuidas ma saan puhkusetasude arvestamisel välja jätta riiklikud pühad, kui meie töötajad töötavad graafiku alusel ja alati ka nendel päevadel ja saavad sel ajal ju topelttasu?
Vastus: Keskmise töötasu maksmise kord ei sätesta selles osas erandeid graafiku alusel töötavatele töötajatele, seega jäetakse kalendripäevade arvestusest kõigi töötajate puhul välja riiklikud pühad. Töötaja teenitud töötasud võetakse arvesse sõltumata sellest, millistel päevadel need teenitud on.
Äripäeva käsiraamatute foorumis vastas küsimusele advokaadibüroo Lepik & Luhaäär LAWIN.
Lemmi Kann
- Üksikasjad
Täna aset leidnud koosolekul määras Eesti Ametiühingute Keskliidu juhatus kindlaks lähtekohad 2011. aasta töötasu alammäära läbirääkimisteks. Keskliit saadab Tööandjate Keskliidule läbirääkimiste alustamise ettepaneku täna.
Ametiühingute Keskliit teeb Tööandjate Keskliidule ettepaneku tõsta töötasu alammäär 2011. aasta jaanuarist 320 euroni (5007 kroonini) kuus, millega tunnipalga alammäär tõuseks 1.88 euroni (29,42 kroonini).
Ametiühingute Keskliidu esimehe Harri Taliga sõnul lähtus juhatus seejuures enim asjaolust, et praegune töötasu alammäär on kaotanud ostujõudu viimastel aastatel toimunud tarbijahindade tõusu tõttu, mis prognooside kohaselt jätkub ka järgmisel aastal.
“Kuigi majanduskriisi ajal on palgalangus puudutanud paljusid töötajaid, on hädavajalik hüvitada palga ostujõu vähenemine kõige madalama palga saajatele. Nii võimaldab töötasu alammäär mingilgi määral äraelamist ning Eestis tööl käimine tasub end ka 2011. aastal ära,” selgitas Taliga.
Ametiühingujuht rõhutas, et kuigi paljude arvates mõjutab alampalga suurus väga väheseid töötajaid, on alampalga tõstmisel tegelikult rahvamajandusele väga tervistav mõju.
“Esiteks kasvavad alampalga tõstmisega suure hulga elanike ostuvõime, samuti kohalike omavalitsuste ja riigi maksutulud ning väheneb toimetulekutoetuste maksmise kohustus. Euroalaga liitumisel on Eesti jaoks eriti oluline vabaneda odava töö riigi mainest, mida arenenud maades seostatakse vähese või olematu kvalifikatsiooniga ja iganenud tootmisega”.
Täna kehtivas üleriigilise töötasu alammääras 4350 krooni leppisid Ametiühingute Keskliit ja Tööandjate Keskliit kokku 2008. aastal.
- Üksikasjad
Majandusministeerium ennustab, et edaspidi läheb tööturul vaja rohkem spetsialiste ja teenustesektori rolli suurenemine nõuab ka sinna rohkem töötajaid.
"Tulevikus püüame leida ikka valmis spetsialisti," ütles elektrimootoreid ja mitmesuguseid elektriseadmeid valmistava Konesko mootoritehase juht Allari Leppik. Varem alustasid ettevõtte töölised oskuste omandamist praktika kaudu, sest tol ajal ei olnud see valdkond noorte seas populaarne, nüüd on Leppiku sõnul aeg edasi läinud ja kuna on võimalus valida juba koolist tulnud insenere, eelistatakse neid, kirjutab Äripäev.
Majandusministeeriumi tööjõuvajaduse prognoosist selgub, et ametialade struktuuri muutuse tõttu kasvab kõrghariduse roll paljudel elualadel - eelkõige elektroonika- ja elektriseadmete tootmises, põllumajanduses, metsamajanduses, kalapüügis, aga ka mujal tootmises ja kaubanduses. Info ja side alal on spetsialistide osakaal pidevalt kasvanud, ka juhtide osakaal kogu sektori hõivest on viimaste aastate võrdluses suurenenud. Elektroonikatööstuses, kus praegu on suur osa töötajatest ilma kutse- või erialase ettevalmistuseta, on suur vajadus spetsialistide järele. Eelistatavalt võiks ka selles grupis suuremat rolli omada kutseharidus.
Elektroonikatootja Enerpointi insenerid ja erispetsialistid on kõrgharidusega, ülejäänud töötajaid omandavad oskusi praktilise kogemuse kaudu, sest valdavalt tullakse tööle ilma kutse- või erialase ettevalmistuseta. "Meie töö ei ole raketiteadus, kui inimesel on kaks kätt ja korralik mõistus, siis polegi rohkem vaja. Kui on normaalne tööstuse juhtkond, siis ülejäänud õpib töö juures ära," kommenteeris juhatuse liige Erik Keerberg.
Kuna töö keerukusaste suureneb, prognoositakse mõningast spetsialistide osatähtsuse kasvu ka elektrienergia-, gaasi- ja veevarustuse, jäätmekäitluse, puidutöötlemise ning ka info ja side sektoris. Seal vajatakse insenere ja tehnikuid, aga ka ärispetsialiste. Ehitussektori üldise kahanemisega seoses väheneb seal oskustööliste arv, tööstussektoris aga oskustööliste osatähtsus pigem kasvab. Peaaegu kõigil tegevusaladel jätkub aga lihttööliste osa vähenemine. Haridustasemete lõikes viitab prognoos praegusest veidi suuremale vajadusele kutseharidusega töötajate järele, kuid sõltuvalt harust on tulemused üsna erinevad. Kui toiduainete ja jookide tootmises näeb prognoos ette kutseharidusega töötajate osatähtsuse mõningast kasvu, siis näiteks trükitööstuses ja ka nahatöötlemises kasvab oluliselt vajadus kutseharidusega töötajate järele.
Lehekülg 1318 / 1651
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee