Andres Reimer
Kõrgkoolilõpetajate ja suurepalgaliste töötajate sotsiaalmaksu soodustus vähendaks tööpuudust, leiab teenusmajanduse koja esimees Kaido Kaljulaid.
Teenusmajanduse koja arvates aitaks sotsiaalmaksusoodustus tudengitel ja vastsetel ülikoolilõpetajatel senisest lihtsamini tööd leida. Teenusettevõtted võtaksid kohe tööle suurel hulgal töötuid kõrgkoolilõpetajaid ja üliõpilasi, kui noored spetsialistid saaksid paariks aastaks sotsiaalmaksusoodustuse, kinnitab Kaljulaid, kes on ühtlasi KIT Finance Europe’i juhatuse esimees.
•• Miks Eesti vajab astmelist sotsiaalmaksu?
Tegemist ei ole astmelise sotsiaalmaksu ideega. Selline lähenemine on eksitav. Selle sammu peamine eesmärk on parandada riigi konkurentsivõimet, sest majanduskriisi tõttu on paljud riigid asunud majandusmudeleid üle vaatama. Sotsiaalmaksusoodustus võiks puudutada äsja kõrgkooli lõpetanuid: noori spetsialiste, kellel pole töökogemust. Kõrgepalgaliste töötajate sotsiaalmaksu laeks võiks aga olla kolm keskmist palka.
•• Miks pigistab sotsiaalmaksu küsimus kõige valusamalt just teabemajanduse ettevõtteid?
Teabemajanduse osatähtsus on arenenud riikides väga suur. Kui Eestis ulatub see sisemajanduse mahust 67 protsendini, siis arenenud riikides 80-ni. Tööstuse arendamine jääb arenevatele riikidele.
Eestis on selge vajadus teenusmajanduse mainet parandada, sest meil on levinud arusaam, et ettevõttel peavad olema ennekõike füüsilised töövahendid ja tooted. Tänapäeva majanduses on peaga töö palju tähtsam, sest selline töö loob rohkem väärtusi.
Euro tuleku järel peaks majanduspoliitika toetama ennekõike just teabemajandust, et suurendada selle valdkonna ekspordivõimet.
•• Kuidas sotsiaalmaksusoodustuse andmine konkurentsivõimet parandaks?
Praegu on kolmandik ülikooli lõpetanuid töötud. Probleem hariduses seisneb selles, et üliõpilased ei saa piisaval määral tööpraktikat. Üliõpilastel, kes sellise erisoodustuse abil tööturule pääsevad, tõuseb kvalifikatsioon ja palk.
Majanduskriis ei ole muutnud noorte spetsialistide palgaootusi. Kogemustega inimesele maksti buumi ajal 30 000–50 000 krooni, nüüd 20 000–30 000 krooni. Noor ülikoolilõpetaja sai buumi ajal palka 10 000–15 000 krooni kuus ja praegu küsib sama palju. Ettevõtja eelistab loomulikult inimest, kes hakkab kohe tööle, kes on kogenud. Kui ettevõte võtab tööle noore asjatundja, siis kulutab ta aasta kuni kaks noore väljaõpetamiseks.
Kui riik alandaks ülikoolilõpetajate sotsiaalmaksu, siis aitaks see värsketel ülikoolilõpetajatel tööturul läbi lüüa – ettevõtjad võtaksid neid meelsasti tööle.
•• Kui palju uusi töökohti looksite?
Meie liikmeskonda kuulub kümneid ettevõtteid, kuid ma ei saa sellele küsimusele otse vastata.
•• Kui noored spetsialistid ja kõrgepalgalised saaksid sotsiaalmaksusoodustuse, kas siis jääksid näiteks meditsiiniteenused neile endiselt kõigiga võrdselt kättesaadavaks?
Kui sotsiaalmaksule seatakse lagi, siis peaks see olema seotud meditsiiniteenuste kasutamise piiranguga.
Kõrgepalgalised töötajad ei vaja sotsiaalteenust teistega samas mahus, sest nad kasutavad enamasti erameditsiini teenuseid. Noored inimesed aga lihtsalt ei vaja nii suures ulatuses arstiabi.
Töötatakse peaga
Teenusmajanduse koda
vabatahtlik organisatsioon
•• Teenusmajanduse sektoris tegutsevaid ettevõtteid koondav ühendus, mis asutati tänavu mais. Juhtivaid Eesti teenusmajanduse ja teabeettevõtluses tegutsevaid ettevõtteid ühendav koda soovib väärtustada senisest enam peaga tehtavat tööd ja teadmistepõhist majandust.
Liikmed
•• 30 õigus-, rahandus-, arhitektuuri-, suhtekorraldus- ja IT-firmat.
