Artiklid
- Üksikasjad
On eksitus arvata, et pangainimesed on Eesti kõige paremini tasustatud töötajad. Vale puha: tegelikult on hoopistükis programmeerijad siinkandi teenistustipus oma keskmiselt ligi 31 000-kroonise kuupalgaga, pankurid on teisel kohal ja sissetulekukäärid esikohal olijatega on suured.
Iga programmeerimise ja muu tarkvaraarendusega tegelev mees – enamasti on nad mehed – nii palju palka ei saa. Alustava tarkvaraarendaja palk on pigem kusagil 10 000 krooni kätte, ent kõvemate tegijate jaoks on turg rahvusvaheline ja järelikult peavad ka Eesti firmad maksma konkurentsivõimelist palka.
Kui ikka Euroopas võivad tarkvaraarenduse staarid saada kuus sama palju palka kui Eestis president või enamgi, siis tuleb ka kohalikel firmadel oma parimatele väga kõrgeid palku maksta ja nii need keskmised palgasummad kõrgustesse ehk 31 000 krooni suunas sihivadki.
Teade, et hoopis programmeerijad saavad Eesti parimat palka, võib tulla ootamatult, sest seni on kõrgetest palkadest rääkides nimetatud pigem finantsvahendust. See on aga statistiline silmapete.
Kui statistikaamet teeb palgastatistikat, siis jaotatakse kõik tööinimesed teatud gruppidesse ja arvutatakse selle grupi keskmine palk. Finantsvahendus ehk pangad, kindlustusfirmad ja muu selline oli seni kõige kõrgema palgaga sektor, sest tarkvaraarendajad olid ühes rühmas näiteks postiljonide ja paljude teiste ametimeestega.
Ent statistikaamet teeb ka palju üksikasjalikumat palgastatistikat, kus kogu töörahvas jaotatakse rohkem kui poolesaja ametirühma vahele. Kui nüüd tarkvaraarendust eraldi käsitleti, siis selgus, et seal on palgatase veerandi võrra suurem kui pankades või kindlustusfirmades.
Tegelikult on IT-valdkonnas makstud juba aastaid paremat palka kui panganduses. Statistikaameti teabe ja levi talituse juhataja Aira Veelmaa lausus, et andmed ei ole küll päris üheselt võrreldavad, sest eelmisel aastal muudeti natuke klassifikaatoreid – varem pandi tarkvaraarendajad samasse patta näiteks arvutiparandajatega.
Ent isegi koos arvutiparandajatega teenisid inimesed IT-vallas rohkem palka kui finantsvahenduses. Finantsvahenduses omakorda on eraldi välja toodud pangandus ning kindlustus ja pensionifondid. Palgad on aga neis sarnased: 22 000 – 23 000 krooni.
Kristel Kivinurm-Priisalm varahaldusfirmast Avaron Capital lausus, et kuna tegemist on ühe tegevusvaldkonnaga, siis on igati loomulik, et palgatase on sarnane. Samas arvas ta, et kui finantsvahenduse palgad lõigata töö sisu järgi praegusest pisemateks juppideks, siis võib osa finantsvahenduse palku edukalt IT omadega võistelda.
Nimelt on näiteks pankades hulk tagatoa- ja kontoritöötajaid, kelle palgatase pole üldsegi kõrge, ning teiselt poolt on väga hea sissetulekuga spetsialistid, kes teevad näiteks investeerimisotsuseid.
ASi Webmedia tarkvaraarenduse juhi Ivo Mäe sõnul saavad tarkvaraarendajad peale kõrgete palkade rõõmustada ka igasugu pisemate hüvede üle. «Alates sellest, et kontoris oleks jooke ja snäkke, kuni selleni, et meil käib massöör, kelle juures saab käia,» loetles ta.
Kõrged palgad ei tähenda samas, et programmeerijad kakleksid IT-firmade uste taga töökohtade pärast. Pigem vastupidi: Mägi oletas, et asjaliku inimese võtaks otsekohe tööle iga Eesti esikümnesse kuuluv IT-firma.
Riigitöötajad ei saa üldse kuigi kõrget palka, kuigi avalikkusele võib olla jäänud vastupidine arvamus. Peale selle on palgad üsnagi madalad ka paljudel tootmisega seotud erialadel.
Kivinurm-Priisalm selgitas, et tegelikult võiks Eesti riik võttagi eesmärgiks suurendada peaga töötamist nõudvate teenustesektori töökohtade arvu, selle asemel et tuua riiki madala lisaväärtusega allhankele suunatud tööstusettevõtteid.
Võib küll tunduda, et oma kätega mööblieseme valmis meisterdamine on kuidagi rohkem töötegemine kui peaga töötamine, ent see pole nii. Teenustesektoris makstavad kõrgemad palgad näitavadki Kivinurm-Priisalmi sõnul just seda, et seal toodavad inimesed rohkem lisaväärtust ja seetõttu saab neile ka rohkem palka maksta.
Pankades on komme maksta eelmise aasta heade tulemuste eest aasta alguses preemiaid. Mullu esimeses kvartalis olid preemiad veel suured, mistõttu finantsvahenduse töötajate keskmine palk hüppas 32 000 krooni peale, ületades tarkvaraarendajate palkasid, ent sellega olid head ajad ka läbi. Eelmisel aastal olid pangad kahjumis ja nii polnud ka preemiaid.
Avalikus halduses ja riigikaitses aga paljuräägitud palgalangetusi suurt näha pole. Eelmise aasta teise kvartali
16 645 kroonilt langes palk kolm kuud hiljem 14 245 kroonile, ent seejärel hakkas uuesti üles ronima. Viimastel andmetel ehk selle aasta teises kvartalis said riigiametnikud palka keskmiselt 15 618 krooni.
Vahur Koorits
- Üksikasjad
Karina Paatsi
Luiga Mody Hääl Borenius vandeadvokaat ja partner
Lisaks töölepingu seadusele (TLS), mis on peamine õigusakt, kus on määratud tööandja kohustused ja vastutus töösuhetes, tuleneb rida tööandja kohustusi ning nende rikkumisega seotud vastutus ka muudest õigusaktidest. Üheks selliseks aktiks on välismaalaste seadus.
Praegu kehtiva välismaalaste seaduse kohaselt on tööandja kohustatud kontrollima, et tema juures töötama asuval välismaalasel oleks Eestis töötamiseks seaduslik alus. Kui selline alus puudub, on tööandjal välismaalasega töölepingu sõlmimine keelatud.
Kogu artiklit saab lugeda Äripäevast aadressilt
http://www.aripaev.ee/4817/new_eri_artiklid_481710.html
- Üksikasjad
Eesti Tööandjate Keskliit ei toeta Eesti Ametiühingute Keskliidu ettepanekut tõsta töötasu alammäär alates 2011. aastast 5007 kroonini kuus, otsustas 22. septembri volikogu koosolekul. Kuna ametiühingud tegid vastava ettepaneku alles eile, pole tööandjate keskliit jõudnud seda oma liikmeskonnaga läbi arutada ja seisukohta kujundada.
Erinevalt varasemast praktikast nõuda alampalga tõstmist seoses keskmise palga tõusuga põhjendavad ametiühingud vajadust alampalka tõsta tarbijahindade kasvuga. Ametiühingute uus lähenemine nõuab nende argumentide täiendavat analüüsi, samuti jääb selgusetuks, kui palju on Eestis hetkel alampalga saajaid, keda ettepanek tegelikult puudutab.
Tööandjate keskliidu volikogu otsustas arvamuse kujundamiseks küsitleda oma liikmeid ja ametiühingute argumente täiendavalt analüüsida ning tulla alampalga küsimuse juurde tagasi volikogu järgmisel koosolekul 10. novembril.
„Tööandjate manifesti 2011–2015” kohaselt tuleb „pikaajalise töötuse vähendamiseks ja nõrgema konkurentsivõimega isikute tööturule tagasitoomiseks kasutada tööjõumaksude ja miinimumpalga mõju vähendamist.”
Eesti Tööandjate Keskliit esindab 1500 Eesti tööandja huve suhetes seadusandliku võimu, täitevvõimu ja ametiühingutega.
Allikas: Eesti Tööandjate Keskliidu pressiteade, 22. september 2010
- Üksikasjad
Küsimus: Töötaja esitas ülesütlemisavalduse tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu. Avalduses puudub lepingu ülesütlemise tähtpäev.
Mida peab tegema tööandja, kui ta ei ole nõus ülesütlemisavaldusega? Mis aja jooksul ja kuidas võime vaidlustada - kas lihtsalt kirjutada töötajale või esitada hagi kohtusse?
Kui avalduses ei ole lepingu ülesütlemise tähtpäeva, millisest päevast loetakse leping üles öelduks? Mis on ülesütlemisest etteteatamise tähtaeg sel juhul?
Vastus: Tööandja saab töötajapoolse töölepingu erakorralise ülesütlemise vaidlustada 30 kalendripäeva jooksul avalduse saamisest (mitte lepingu lõppemisest).
Mõistagi võib esmalt töötajaga lihtsalt kontakteeruda ning selgitada, miks tööandja peab ülesütlemist tühiseks - ehk saavutatakse kahepoolne kokkulepe avaldusest loobumiseks. Kui aga töötaja jääb oma avalduse juurde, peab tööandja eelnimetatud 30 päeva jooksul pöörduma avalduse vaidlustamiseks töövaidluskomisjoni või kohtusse, esitades vastava avalduse.
Kui töötaja avalduses ei sisaldu kuupäeva, millise seisuga töötaja töölepingu lõpetab, siis tasuks vaadata muus osas avalduse sisu. Kui töötaja avaldusest nähtub, et ta ei pea väidetava tööandjapoolse rikkumise raskust arvestades võimalikuks järgida etteteatamisaega, siis lõpeb tööleping avalduse kättesaamise päeval. Kui aga töötaja ei viita etteteatamisaja järgimata jätmisele, siis võib väita, et leping lõpeb 30päevase etteteatamistähtaja möödumisel.
Kindlasti tuleb aga arvestada, et vaidlustamise tähtaeg ei ole sõltuvuses lepingu lõppemise ajast.
Äripäeva käsiraamatute foorumis vastas küsimusele advokaadibüroo Lepik & Luhaäär LAWIN
Lemmi Kann
- Üksikasjad
Agne Narusk
Tööandjate ja töötajate manifest erinevad nagu öö ja päev, raske on ühisosa leida.
30. augustil tõi tööandjate keskliit avalikkuse ette tööandjate manifesti aastateks 2011–2015. Kaks nädalat hiljem, 15. septembril allkirjastasid Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja ameti-ühingud teisegi manifesti, seekord töötajate oma. Seda, et kaks manifesti erinevad teineteisest tublisti, võis asjaosaliste kommentaaridest oletada juba enne lugemist.
Tööandjate manifest
Tööandjate programmiline dokument teeb ettepanekuid viies olulises valdkonnas: riigihalduses ja majanduspoliitikas, tööturul, maksunduses, hariduses, sotsiaalkaitses. Kohe algusest peale on enim tähelepanu pälvinud (ja enim tööandjate poolt esile toodud) pensioniea tõstmine, sotsiaalmaks töötaja palgast ning toetusstreikide kaotamine.
Manifest teeb ettepaneku:
•• seada töötasult makstavale sotsiaalmaksule ülempiir;
•• muuta sotsiaalmaks töötaja brutopalgalt arvestatavaks maksuks, nagu on seda tulumaks;
•• muuta kollektiivse töölepingu sõlmimist nii, et leping tagaks automaatselt töörahu kõigis kü-simustes (mitte üksnes nendes, milles on lepingus kokku lepitud). Kui kollektiivlepingu kehtivusaeg lõpeb, peaks tööandjal olema võimalus seal sätestatud tingimustest vabaneda.
•• kaotada toetusstreikide korraldamise võimalus, kuna need ei ole suunatud oma tööandja pädevuses olevate tööalaste otsuste mõjutamiseks;
•• tõsta riikliku vanaduspensioni iga vähemalt 67. eluaastani;
•• reformida töövaidluskomisjonide tööd.
Manifest peab silmas kogu Eesti tasakaalustatud arengut, mitte ei esinda pelgalt ettevõtjate huve, ütles tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriis saateks dokumendile augusti lõpus.
Töötajate manifest
Töötajate manifest pakub välja omapoolse nägemuse prioriteetidest tööhõives, demokraatias, hariduses ja koolituses, tööelus ning sotsiaalses turvalisuses. Ootuspäraselt tõstetakse esile pensioniiga, töötuskindlustus-hüvitise tõstmine, töösuhted.
Manifestis seisab:
•• kohustuslik pensioniiga tuleb kaotada. Inimesed peavad saama ise valida, millal nad 60.–65. eluaasta vahel pensionile lähevad. Seda tingimusel, et mida hiljem, seda rohkem.
•• Töötuskindlustushüvitis tuleb tõsta 70 ja 50 protsendini palgast, pikendada hüvitise maksmist kõigile gruppidele kolme kuu võrra ja laiendada hüvitise saajate ringi.
•• Valitsuse eesmärgiks peab saama tööpuuduse vähendamine nelja aastaga nelja protsendini.
•• Erilise tähelepanu alla tuleb võtta noored, juba heitunud töötud jt riskigrupid.
•• Ettevõtlus- ja palgatoetuste ning töötute täiendus- ja ümberõppe rahastamine peab kasvama vähemalt kaks korda.
•• Kõigi töötajate täiendusõpe vähemalt kord nelja aasta jooksul peab olema tööandjatele kohustuslik.
••Tööandjate panus töötajate koolitusse tuleb vabastada erisoodustusmaksust.
•• Kõigis ettevõtetes ning riigi- ja omavalitsusasutustes tuleb sõlmida tööinimest kaitsvad kollektiivlepingud. Aktsiaseltside nõukogudesse peavad kuuluma töötajate vabalt valitud esindajad, töötajate kompetents tuleb kaasata otsustamisse.
••Toetusstreigid peavad jääma ning riigitöötajad vajavad teistega võrdset streigiõigust.
••Trahvid tööõiguse rikkumise eest peavad mitu korda suurenema, et tagada kõigi tööandjate õiguskuulekus. Tööinspektsiooni õigused töötingimuste tagamisel tuleb taastada.
•• Kõik tööandjad vajavad EAS-i toel regulaarset koolitust, et tulla toime uuenenud töösuhetega ja suurendada tootlikkust.
„Tahame teha tulemuslikku ja hästi tasustatud tööd Eestis, tahame areneda ja edasi õppida. Töötajates tuleb näha enne-kõike inimest, mitte tootmisvahendit,” sai manifest enne allkirjastamist kaasa põhimõttelised saatesõnad.
Ühisosa
umbes 97 protsendi ulatuses puudub. Mõlemad pooled on kindlalt seda meelt, et tööpuu-dus peab vähenema. Küsimuses, kuidas selleni jõuda, lähevad arusaamad taas kord lahku. Tööandjad vähendaks sotsiaalmaksu abil oma maksukoormust, et oleks rohkem ressurssi uute töökohtade loomiseks; töötajate manifest paneb ette eraldada rohkem raha ettevõtlustoetusteks, täiendus- ja ümberõppeks ning töö-andjate koolitamiseks.
Lehekülg 1317 / 1651