Üksikasjad

Avaldatud: 01 mai 2010

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Jäin pärast lapse sündi lapsehoolduspuhkusele. 1 kuu hiljem vormistati mind töölepingu alusel osalise ajaga tööle samasse asutusse. Osalise ajaga töötasin 1 a ja 7 k. Pärast seda lõpetati lapsehoolduspuhkus ja vormistati mind tööle täistööajaga. Kas mul on õigus saada korralist puhkust?

Vastab jurist Helve Toomla

Põhimõtteliselt ei tohiks sellist olukorda tekkida, ei saa ju ühe ja sama töölepingulise suhte korral olla korraga tööl (olgugi osalise tööajaga) ja puhkusel. Pärast ühekuulist lapsehoolduspuhkuse kasutamist osalise tööajaga tööle asumisel tulnuks lapsehoolduspuhkus lõpetada. Tööle tulekuga seda sisuliselt ka tehti, tööandja peaks oma dokumentides selle kas või tagantjärele vormistama. Osalise tööajaga töötamine ei vähenda puhkuse pikkust, seda saab sama palju kui täistööajaga töötamise korral. Küsija 1,7 aastat tuleb arvata puhkuse õigust andva aja hulka.

Osalise tööajaga töötamine ei vähenda puhkuse pikkust, seda saab sama palju kui täistööajaga töötamise korral. Küsija 1,7 aastat tuleb arvata puhkuse õigust andva aja hulka.

Üksikasjad

Avaldatud: 28 april 2010

• Eesti Päevaleht
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Kadri Ibrus

Tööandja jättis mehe palgata, töötukassa aga ei tahtnud meest töötuks tunnistada.

Kuigi töötukassa edastab viimasel ajal rõõmusõnumeid, et registreeritud töötute arv on hakanud vähenema, jäävad registreerimata ka reaalselt töötuks jäänud inimesed, kes töötukassa büroosse pöörduvad.

Nii juhtus näiteks hiljuti töö kaotanud Tõnis Kukega Maardu büroos. Mees on segaduste tõttu oma tööandjaga jäänud ilma viimaste kuude palgast ja ka ravikindlustusest, sest tööandja ei ole tema eest ligi kolm aastat sotsiaalmaksu maksnud.

„Läksin töötukassasse, aga sama targalt tulin tagasi. Nad ütlesid, et ma ei saa enam seda raha kätte ja kõik,” kirjeldas Kukk. Töötukassa (TTK) ametnikud jätsid ta isegi töötuks registreerimata. Seetõttu ei saa ta ka sellega automaatselt kaasas käivat ravikindlustust.

Töötukassa avalike suhete juht väitis pärimise peale, et ju siis mees ei väljendanud ennast piisavalt korrektselt, et ta on töötu, ning soovitas tal uuesti büroosse pöörduda ja küsida juhatajat. Samal ajal aga jättis ta selgitamata, miks Kukel esimest korda siiski niisama minna lasti.

Kuuldes Eesti Päevalehelt selgitust, et tal on siiski õigus end vähemalt töötukassas registreerida ja sealt abi küsida, läks Kukk uuesti TTK büroosse ja seekord ta ka registreeriti.

Pressis vanapaberit

Tõnis Kukk asus 2007. aasta märtsis tööle OÜ-s Rariteet vanapaberi pressijana. Kui alguses maksis tööandja Ljudmila Putjakova talle kokkulepitud palka, siis mullu sai ta seda nagu jumal juhatas. Kui mees suvel raskelt haigeks jäi ja arsti juurde läks, selgus, et maksmata sotsiaalmaksu tõttu puudub tal ravikindlustus. Päring maksu- ja tolliametisse tuvastas, et tema eest pole makse makstud ei aastal 2007 ega 2008, esimesed maksed hakkasid saabuma mullu augustis.

Putjakova avaldas kuuldu üle vaid ääretut imestust. „Millest te räägite? Kuidas nii, et ei ole maksnud? Muidugi oleme maksnud!” kinnitas naine. Samal ajal aga ei saa ta seda enda sõnul kontrollida, sest tööle on võetud uus raamatupidaja. „Ma räägin homme vana raamatupidajaga,” lubas Putjakova.

Kukel, kelle kuupalka alandati 3600 krooni pealt lõpuks vaid 2000 kroonini, on ta enda sõnul nüüd saamata veidi üle 5000 krooni, lisaks puhkusetasud. Ta on alles hoidnud ka arstide kirjutatud arved summas üle 800 krooni, lootes, et tööandja tasub vähemalt need.

Praegu ei ole mehel lootust saada töötukassast isegi tuhandekroonist töötutoetust, sest selleks peab ta olema viimasel aastal ametlikult töötanud 120 päeva. Kuna Putjakova keeldub tema töötamist kirjalikult töötukassa nõutud blanketil kinnitamast, jääbki mees toetusrahast ilma. Koondamishüvitisest loomulikult ka.

Seega ei ole Kukel praegu erilist lootust saada tööandjalt oma raha tagasi ega ka riigilt abi ja toetust. Kui ta Eesti Päevalehelt infot poleks saanud, oleks ta siiani ilma ka töötutele mõeldud ravikindlustusest ja tema kohta puuduks märge töötute armees. Kui palju selliseid inimesi kokku on, on teadmata.

Vaja on juristi teadmisi

•• Peale töötukassa pöördus Tõnis Kukk abi saamiseks ka teise riikliku asutuse poole, mis peaks töötutele abi pakkuma – tööinspektsiooni. „Seal nad andsid mulle ka lihtsalt paberi kätte ja käskisid avalduse kirjutada.” Paberil on kirjas, et tal tuleb kirjutada avaldus, kus ta peab selgitama, mis alusel ta nõude esitab, tooma esile, mida tööandja on teinud ebaseaduslikult, ning põhjendama seda, samuti lisama olemasolevad dokumendid. Kukk tunnistas, et selle täitmisega ta ise hakkama ei saa.

•• Töötutele juriidilist abi andva SA Õigusteenuste Büroo juhataja Hille Raud ütles, et enamasti ongi nende avalduste tegemiseks ikkagi vaja juristi abi. „Tõesti, töövaidluskomisjonide loomise mõte oli, et see oleks lihtsam viis inimesel töövaidlusi lahendada, ilma kohtusse pöördumata. Aga reaalsuses on selleks ka siiski vaja juristi abi,” tõdes Raud. Juristi palkamiseks napib oma saamata jäänud palka taga ajaval töötul enamasti raha. Õigusteenuste büroo pakub seda teenust tasuta, kuid neil on jälle päris suured järjekorrad.

•• Tööinspektsiooni Põhja inspektsiooni juhataja Virge Messer märkis, et nende juristidel puudub õigus ise inimeste eest avaldusi kirjutada. „Küll aga võime me ehk tulevikus veidi lihtsamalt püüda inimestele selgitada, kuidas seda avalduses kirjutama peab,” nõustus ta.

Üksikasjad

Avaldatud: 30 april 2010

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• EkspressJob

Raul Veede

Miks ja kuidas kimbutab ettevõtteid tööpuudusele vaatamata puudus kvalifitseeritud tööjõust, rääkis eile personalijuhtimise aastakonverentsil rahvusvahelise tööjõuvahendusfirma Manpower personalidirektor Anki Ljung.

2009. aastal 33 maal korraldatud uuringu põhjal, milles osales 39 000 vastajat, kurdavad tööandjad kogu maailmas puudust töötajaist eelkõige järgmistel erialadel:

1. Oskustöölised
2. Müügiesindajad
3. Tehnikud (tootmises, insenerinduses või hoolduses)
4. Insenerid
5. Juhid
6. Rahandusspetsialistid ja raamatupidajad
7. Lihttöölised
8. Masinaoperaatorid
9. Sekretärid ja assistendid
10. Autojuhid

Enamik neist on alad, kus on küll puudus töötajaist, kuid on ka omajagu töötuid. Nii on Indias ja Jaapanis hulgaliselt IT-spetsialiste tööta, ent samal ajal otsivad IT-ettevõtjad meeleheitlikult inimesi, kes sobiksid vabadele töökohtadele. Probleem on kvalifikatsioonis: teenused arenevad kiiremini kui inimesed, seepärast jäävad töötuks need, kes ei jõua oma arengus teenustele järele.

Tööjõupuudusel on teisigi põhjusi. Paljusid ameteid, kus tänapäeval on puudus töötajaist, polnud viis või kümme aastat tagasi olemaski. Tööturg muutub kiiresti ning haridussüsteem ei suuda sellele piisavalt ruttu reageerida.

Olukord muutub hullemaks seal, kus elanikkond vananeb. Üks selline piirkond on Euroopa, sealhulgas ka Eesti. Aina vähem töötajaid peab tegema aina rohkem tööd, et pidada ülal üha suuremat hulka pensionäre. Pensioniea tõstmine pakub mõningast leevendust, aga sellest ei piisa.

Muuta tuleb ka suhtumist - tänapäeval on naeruväärne arvata, et 50aastane inimene on töötamiseks liiga vana. Ometi pole suuremal osal Euroopa firmadest strateegiat ei vanemate töötajate värbamiseks ega nende sujuvaks pensionilesaatmiseks ja asendamiseks. Jaapanis on vanemate töötajate värbamisprogramm 83% ettevõtetest, kuna nad on mõistnud, et selleta enam ei saa.

Praegu valitseb tööpuudus. Mida teevad kvalifitseeritud tööjõu puuduse käes vaevlevad ettevõtted siis, kui majanduskriis lõpeb ja tööturg taastub? Kui kasvab ettevõtete konkurents võtmetöötajate pärast, on veelgi raskem tõmmata ligi talente ja hoida olemasolevaid lahkumast.
Talendipuudus koos demograafilise muutusega tähendab, et ettevõtjad peavad valmistuma tulevikuks juba praegu. Neil tuleb kaardistada olemasolevad kompetentsid ja äriplaanis kirjeldatud tulevikus vajalikud kompetentsid ning leida, kus tekivad nende vahele tühimikud. Need lüngad ei täitu ise, nende täitmiseks on vaja konkreetset kava: arendada olemasolevaid töötajaid kindlas suunas, teha koostööd haridusasutustega ja otsida potentsiaalseid, kes alles õpivad ja omandavad kogemusi, mida firmal tulevikus tarvis läheb.

Fastleaderi ja PARE korraldatav iga-aastane personalijuhtimise konverents toimus eile ja täna Tartus, Dorpati konverentsikeskuses.

Personalikonverentsi kohta võib lähemalt lugeda artiklist: Personalijuhid valmistuvad majandustõusuks
(http://www.ekspressjob.ee/est/uudised/personalijuhtimine/1853-personalijuhid-valmistuvad-majandustousuks)

Üksikasjad

Avaldatud: 27 april 2010

• Eesti Päevaleht
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Kärt Anvelt

Vaimse tervise ühing aitab inimestel rühmatöö kaudu leida endas üles jõu ja süstib lootust.

Rohkem kui aasta tagasi töötuks jäänud ja nüüd tänu oma ette-võtlikkusele unelmate töö leidnud Agnes Lapjan (39) leiab, et inimesed peavad enda seest leidma üles selle, mida nad tõesti tahavad teha, ja siis leitakse ka töö. Lapjan lähtub tõdedest, mida koos oma kolleegidega jagab töötuile tööklubide kaudu ka Eesti vaimse tervise ühingu psühholoog Svetlana Varjun.

Ühing tegeleb kümnete asjadega – alates lapse murede kuulamisest ja nõuandmisest kuni töötutele toe pakkumiseni. Noorte ja vanemate inimeste tööklubi ongi üks ühingu uutest algatustest: kord nädalas kogunevad nii nooremate kui ka vanemate töötute grupid, mis omakorda on jagatud eesti- ja venekeelseteks, Tallinnas Süda tänaval, et üheskoos edasiminekuks jõudu leida.

Tööklubi eesmärk pole siiski töötutele töö leidmine. „Anname neile lootust. Tihti tullakse psühholoogi juurde ja öeldakse: tehke midagi. Aga meie ei saa ju teha, me saame anda inimestele suuna valikuvõimaluste osas. Tegelikult on igas inimeses tohutu ressurss, ta lihtsalt ei tea seda. Klubi peamine eesmärk ongi aidata neil see endis üles leida,” selgitas Varjun.

Küünarnukitunne aitab

Üle Eesti tegutsevad tööklubid on saanud positiivset tagasisidet. Üheks põhjuseks on ilmselt see, et sama murega inimesi nähes on kergem oma muredest rääkida. Eraldi tööklubi programm on veel Tallinna linnaosades – Haaberstis, Mustamäel, Lasnamäel – ja seda osa finantseerib Tallinna linn. Sealgi on inimestele nõu andmas Varjun oma kolleegidega.

Ühes sellises tööklubis, Haabersti sotsiaalkeskuses käis ka Agnes Lapjan ning naise kinnitusel on see igati positiivne ettevõtmine: inimesed saavad rääkida oma probleemidest, tahtjad saavad abi võlanõustajatelt, aidatakse üksteist.

Haabersti linnaosavanema asetäitja Aivo Toomistu sõnul on väga oluline seegi, et inimesed saavad kodunt välja. Kellel aga kodus süüa pole, saavad sotsiaalkeskusest suppi ja kui seda üle jääb, võib purgiga koju kaasagi võtta.

Toomistu sõnul tegutsevad klubilised juba ka väljaspool rühmatööd, aidatakse üksteist: kes oskab arvutit parandada, kes torusid vahetada; vahetatakse töökuulutusi – sina oskad seda, proovi sinna kandideerida.

Paljudele vanematele vene rahvusest inimestele on töö leidmisel suurimaks probleemiks eesti keele mittevaldamine. Agnes Lapjani, kelle emakeel on vene keel, soovitus siin on aga lihtne: kuula eesti raadiot ja vaata eestikeelseid telekanaleid.

Ka aasta töötu olnud Agnese jaoks olid möödunud suvi ja sügis – kokku pool aastat – väga rasked ja novembrikuus ei möödunud ühtki päeva nutmiseta. Agnese kolm väikest last osutusid võimalike tööandjate jaoks segavaks faktoriks. „Aga siis hakkasin teistpidi mõtlema. Et saan kohe 40-aastaseks ja peaksin tegema seda, mis mulle tõesti meeldib. Kuna töötul on ju aega, siis tuleks seda aega kasutada õppimiseks ja oma soovide realiseerimiseks,” rääkis Agnes.

Naisele meeldis kunst ja ta hakkas käima kord nädalas kunstistuudios. Huvi kunsti vastu on Agnese jaoks nüüdsest vähem kui poole aastaga muutunud tööks, mis hakkas ka raha sisse tooma. Enne jõule tuli Agnes mõttele, et kuna paljudele inimestele ei meeldi käia poes kingitusi otsimas, siis võiks tema neid neile ju meisterdada. Naine leidis huvilised, kes loetlesid talle, mitmele inimesele, mis vanuses ja kokku millise summa eest kingitusi oleks vaja, ning naine tegigi kingid oma fantaasiast lähtuvalt. Enne jõule viis Agnes pereemale suure koti pakitud ja nimedega kingitusi ukse taha ja hiljem selgus, et kõik olid tema tehtud kunstiesemetega väga rahul.

Seejärel asus Agnes välja mõtlema ja meisterdama kingitusi lasteaedadele. Siis avastas naine, kelle lapsed käivad vene koolis, et vene koolilapsed ei oska piparkookidele glasuurkaunistusi teha. „Sain ühe kooliga kaubale: küpsetasin suured piparkoogisüdamed, läksin kooli ja tegin lastele glasuurivalmistamise õpitoa. Siis kutsus mind juba teine kool ja nii see läks.”

Aegamööda kasvas entusiasm ja usk endasse ning edasi korraldas Agnes kunstihuvilistele juba õpitoa. Nüüd on seis selline, et 1. mail avatakse Rocca al Mare kaubanduskeskuses kunstitarvete pood, kus Agnes hakkab nii proffidele kui ka amatööridele kunstitarbeid soovitama. Ja nädalavahetustel õpitubasid korraldama.

Abi vajavad perekonnad tervikuna

Eesti vaimse tervise ühingu psühholoog Svetlana Varjun nendib, et vaatamata kõigele kriis süveneb ja seetõttu tuleb riskiperesid järjest juurde. Ühing tegeleb ka nendega. „Neid tuleb juba eos psühholoogiliselt toetada. Lapsed näevad ju pingelist olukorda ja igasugune ennetus on oluline. Kui me neid praegu ei toeta, võivad nii mõnedki neist paraku kriminaaliks saada,” nentis Varjun. „Tegime laste seas küsitluse, kus 90 protsenti vastanutest tõdes, et praegune olukord on perekonnaelu pingelisemaks muutnud. Ka koolides on füüsiline vägivald taas kasvanud.”

Sellepärast hakkas ühing tegelema pereteraapiaga, kus samal ajal, kuid eri ruumides on koos nii lapsed kui ka vanemad. Üks teraapia vormidest oli spetsiaalne Šotimaalt pärit ettevõt-lusmäng, kus pered moodustasid meeskonnad ning pidid tootma jalatseid. Tingimused muutusid mängu käigus pidevalt ning siis oli näha, kas ja kuidas perekond meeskonnana toimib. Kuna mängu käigus teeniti ka mänguraha, mille eest sai pärast ühingu poest toiduaineid osta – need kulusid töötutele peredele aga väga ära –, siis oli üks teraapia osa ka see, kuidas perekond teenitud raha jagas. „Võitjapere jagas raha võrdselt ja igaüks otsustas ise, mida ostab. Neilt tuli hiljuti tagasisidet, et nad said meie grupitööst ja mängust nii palju teadmisi, et otsustasid luua oma firma,” tõi Varjun positiivse näite.

Vaimse tervise ühingu portaal www.lapsemure.ee on ainuke internetiportaal, kus lapsed saavad professionaalset psühholoogilist abi. „Kuid nii meie nagu ka teised Eesti vaimse tervise ühingu projektid, sealhulgas ka tööklubid, ei saanud esimest korda pikkade aastate jooksul sellel aastal riigilt rahalist toetust,” nentis Varjun. Nii tegutsevadki ühingu alla koondunud psühholoogid praegu pigem entusiasmist.

Kunagi leian oma unistuste töö

•• Haabersti tööklubis käiv Külli on töötu teist aastat. Kuid temagi pole koju nukrutsema jäänud ja on otsustanud teha midagi, mis on kellelegi kasulik. 1. septembril kavatseb Külli avada Haaberstis taaskasutuskeskuse, kuhu inimesed saaksid tuua oma mittevajaliku mööbli, riided — kõik, mis on jäänud tolmu koguma, aga mida päris prügikasti visata ei tahaks. Naisel on plaanis teha koostööd sotsiaalkeskustega, kellel on kõige parem ülevaade raskustesse sattunud peredest. „Nemad teavad konkreetselt inimesi, kes vajavad abi kas raha või siis esemete näol,” räägib Külli soovist minna appi ka vaesuses elavatele peredele. „Loodan, et Haabersti sotsiaalkeskus toetab mu mõtteid ja tuleb vastu ja mõtleb, kuidas saaks kasulik olla inimestele, kes võiksid abi vajada.”

•• Keskuse avades loodab Külli luua juurde ka töökohti, millest osa oleksid palgalised ja osaliselt saaks pakkuda ühiskondlikult kasuliku töö tegemise tunde neile, kellele kohus selle on määranud.

„Kõige olulisem on mõelda positiivselt — sest nagunii on halba nii palju. Ja ma tean, et kunagi leian oma unistuste töö,” ütles Külli.