Kui tööturu neljast olulisest komponendist on Eestis olukord hea paindlikkuse ja elukestva õppega, siis aktiivne tööpoliitika ja tõhus sotsiaalkaitse süsteem on jäänud vaeslapse rolli.
Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (RAKE) ja poliitikauuringute keskuse Praxis koostöös valminud uuring tõi välja, et Eestis on kulutused aktiivsete tööpoliitika meetmetele madalaimad Euroopa Liidu riikide seas, mõõdetuna nii osakaaluna SKPst kui töötu kohta, samas kui paindlikkusega on Eesti esirinnas, vahendab ERR.
"Selline asi, et tööpuudus hüppas pooleteist aastaga 4 protsendilt 20ni, saab näidata seda, et tööturg on paindlik. Kui tööturg oleks jäik ja inimesi oleks raske lahti lasta, siis tööpuudus ei saaks kasvada nii kiiresti," rääkis uuringut tutvustanud Raul Eamets Tartu ülikoolist.
Ühe soovitusena pakutakse välja, et tööpoliitika meetmeid võiks laiendada ka riskigruppidesse kuuluvatele töötavatele inimestele - näiteks nondele, kes saavad miinimumpalka.
Analüüsitulemused viitasid, et inimeste tööturule tagasi meelitamiseks on vaja ületada ka psühholoogiline barjäär, sest paljud lihtsalt ei soovi minna tagasi koolipinki.
Analüüs andis ka kinnitust, et töötuskindlustus on aidanud küll vaesusriski vähendada, kuid madal 1000-kroonine töötutoetus seda ei suuda.
Hiljutine praktika on ka näidanud, et madalad või lühikese kestusega töötushüvitised on avaldanud survet pensionisüsteemile.
