Artiklid

Üksikasjad

Helve Toomla
jurist

Töötasin kalmistu korraldajana töövõtulepinguga. Olin tööl tööandja määratud kindlatel päevadel ja kellaaegadel, talvel 3 korda nädalas ja maist kuni oktoobrini 5 päeva nädalas. Kas on õige, et ma ei saanud puhkuseraha, kuigi käisin tööl nii, nagu tööandja tahtis? Mina saan aru, et kui on töövõtuleping, pean tegema töö ära ettenähtud ajaga siis, kui ise tahan, mitte kindlatel kellaaegadel.

Tööandja poolt kindlaks määratud tööaeg on ainult üks võimalikest töölepingule omastest tingimustest, selle põhjal ei saa veel öelda, et tegemist oli töölepinguga, mis annaks õiguse puhkusele. Olulisim on, kas tööandja juhtis töö käiku ja kontrollis seda. Kui nii oli, siis võib küsija taotleda töölepingulise suhte tuvastamist ja nõuda puhkusehüvitist.

Minu tükitöö hinnaks on 15% tellijalt minu tööandjale makstavast summast. Töötan töölepingu alusel. Kas minu puhul kehtib TLS § 31 ja VÕS § 679–682? Töötasu arvestatakse siis, kui tööandjale on tellijalt raha üle kantud, mitte siis, kui töö on valmis (ka pool aastat hiljem). Kas see on seaduslik?

Ei ole seaduslik. Töötaja peab töötasu saama vähemalt üks kord kuus ja vähemalt kehtiva alampalga ulatuses. Kahtlusi tekitab ka tükitöö ja selle hind tellija makstavast summast. Pigem võib tegemist olla TLS § 31 näidatud tehingutelt makstava tasuga ja sel juhul kehtivad ka näidatud võlaõigusseaduse sätted. Töö sisu ega kõiki lepingutingimusi teadmata ei ole täpset vastust nimetatud sätete kehtivuse kohta võimalik anda. Soovitan küsijal töölepingu ja muude dokumentidega minna tööõiguse spetsialisti vastuvõtule ja selgitada ka võimalust tööandjale nõuete esitamiseks.

Olen töötanud Soomes 7 kuud. Palka olen saanud tunnitöö arvestuses, nii mitme tunni eest, kui olen tööl olnud. Mis saab siis, kui tööandjal pole tööd pakkuda? Minu töökoht on Soomes, aga tööandjaks Eesti firma. Kui ma nüüd koju jään ja tööl ei käi, kuna tööandjal pole võimalik mulle tööd anda, siis kas ma saan ainult Eesti miinimumpalka või on asi kuidagi teistmoodi?

Kahjuks ei selgu küsimusest, millise lepingu on küsija sõlminud. Kui see oli tööleping, siis on tööandja kohustatud maksma aja eest, mil tal tööd anda ei ole, TLS-i § 35 alusel keskmist töötasu. Et seda saada, ei tohi lihtsalt koju jääda, vaid ise aktiivselt tööd nõuda, teatada, et olete tööks valmis ja tahate töötada. Töö nõudmist peab saama vaidluse korral tõendada, seega tuleks seda teha kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Saada oma tööalane küsimus:

Üksikasjad

Tööandja küsib:
Palun täpsustada valveaja eest töötasu määramist.
Kas valveaja eest on õigus kokku leppida töötasu suurendamises summa võrra, mis moodustab 1/10 kuu töötasust või peab tasu siiski arvestama tunnipõhiselt? Kui töötaja kutsutakse tööle valveaja sees, siis kas see on töötaja jaoks ületunnitöö? Kas üldse saab sisalduda kuutöötasus ka tasu valveaja eest nagu näiteks summaline öötöö tasu sisaldub kokkulepitud töötasus?

Vastab Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Kaia Taal:

Töölepingu seaduse § 48 alusel kokku lepitud valveaja eest makstav tasu, mis ei või olla väiksem kui 1/10 kokkulepitud töötasust, ei ole töötasu, kuna valveaeg pole käsitletav tööajana ja tööülesandeid sel ajal ei täideta. Seetõttu ei saa tasu valveaja eest sisalduda töötasus ega olla selle osa.

Vastavalt sama paragrahvi 3. lõikele on tööaeg see osa valveajast, mil töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile. See on tööaeg, mil töötaja asub täitma tööülesandeid, milleks ta valveajal valmis peab olema. Tööaja eest makstav tasu on töötasu ja arvestatakse vastavalt kokkulepitule.

Üksikasjad

Mullu diagnoositi naistel tööga seotud haigusi 143 korral ja meestel 86 korral ning haigestumisi esines enim müüjatel, kokkadel, õmblejatel ja koristajatel.

Tööinspektsiooni töötervishoiu peaspetsialisti Silja Soone sõnul pöörduvad naised arsti juurde lihtsalt varem, teatab tööinspektsioon. «Naised tunnevad suuremat vastutust ja võib olla mõtlevad ka rohkem selle peale, et mida kiiremini nad oma probleemidele reageerivad, seda kiiremini saavad ka abi,» tõdes Soon.

Ametialade lõikes diagnoositi tööst põhjustatud haigestumisi 2012. a enim kokkadel, müüjatel, loomakasvatajatel ja koristajatel; kutsehaigestumisi aga õmblejatel, loomakasvatajatel, põllumajandusmasinate juhtidel ja müüjatel. Kõikidele neile töötajatele on ühiseks nimetajaks töötamine sundasendis, monotoonne töö või raskuste käsitsi teisaldamine.

Soone sõnul ei ole nende ametite esiletõus juhuslik. «Tahtmata jagada ameteid naiste või meeste omadeks, tuleb siiski tunnistada, et naismüüjaid, -kokki, -õmblejaid, -koristajaid on Eestis hetkel siiski rohkem. Seega on hetkel ülekaalus need ametid, järelikult on ka haigestunute hulgas naisi rohkem kui mehi,» lisas Soon.

Töökeskkonnast tulenevaid ohutegureid, mis on põhjustanud kutsehaigusi, tuvastati diagnoosimisel järgmiselt: suurim osakaal on jätkuvalt korduvatel stereotüüpsetel liigutustel ning valest tööasendist põhjustatud haigestumistel. Vähenenud on aga mürast ja vibratsioonist põhjustatud kutsehaigestumiste diagnoosimine.

2012. aastal teatati tööinspektsioonile 57 töötaja kutsehaigestumisest ja 172 korral tööst põhjustatud haigestumist.

Toimetas: Hanneli Rudi, Tarbija24

Üksikasjad

Toimetaja: Aive Mõttus, Maaleht

Lugeja küsib:
Minu suhted tööandjaga ei ole kõige paremad. Nüüd, möödunud nädalal tegi tööandja mulle kirjaliku hoiatuse tööle hilinemise eest, kuna jäin esmaspäeval tööle hiljaks umbes pool tundi.

Ütlesin tööandjale, et mina ennast süüdi ei tunnista, kuna hilinesin tööle raskete talviste teeolude tõttu. Kas ma saan seda mulle ülekohtuselt tehtud hoiatust kuidagi vaidlustada, näiteks töövaidluskomisjoni kaudu?

Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Leonid Siniavski:

Kuni 30. juunini 2009. a. töölepinguga töötajate osas kehtinud töötajate distsiplinaarvastutuse seadus (TDS) lubas töötajatel vaidlustada ühe kuu jooksul neile määratud distsiplinaarkaristuse – noomituse. Selleks pidi töötaja pöörduma vastavasisulise avaldusega kohaliku töövaidluskomisjoni poole, kes vaagides kõiki asjaolusid kogumis, võis töötajale määratud distsiplinaarkaristuse ka tühistada.

Hoiatus ei ole olemuslikult distsiplinaarkaristus, kuigi töötajale hoiatuse tegemine võib väliselt sarnaneda noomituse avaldamisega, kuna mitmed tööandjad vormistavad ka hoiatusi, sarnaselt noomitusega, käskkirjaga, tehes selle töötajale teatavaks allkirja vastu. Hoiatus on töötaja tähelepanu juhtimine mingile tõsisemale rikkumisele, millisele võib järgneda sama tegevuse kordumisel töölepingu ülesütlemine.

Hoiatus on teatud juhtudel lausa töölepingu ülesütlemise kohustuslikuks eelduseks. Nii sätestab kehtiva töölepingu seaduse (TLS) § 88 lõige 3 järgmist: „Tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus.“

Töötajapoolsete rikkumistena, mis võimaldavad töötajale töölepingu üles öelda, käsitleb seadus esiteks sellist olukorda, kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi (TLS § 88 lg 3) ning teiseks juhtumeid, kui töötaja on tööandja hoiatusest hoolimata viibinud tööl joobeseisundis (TLS § 88 lg 4).

Seega kokkuvõttes, hoiatust töövaidluskomisjonis eraldi vaidlustada ei saa. Küll aga tuleb töötajale tehtud hoiatus seal sisulisele arutusele sellisel juhul, kui töötaja vaidlustab hoiatusele järgnenud tööandjapoolse töölepingu ülesütlemise töövaidluskomisjonis.

Üksikasjad

Eesti Ametiühingute Keskliidu esimees Peep Peterson kinnitas, et Eesti ametiühingud jätkavad kindlasti alampalgakokkulepete sõlmimist ja teevad järgmise ettepaneku alampalga tõusuks tänavu suvel.

„Kuigi alampalk enamust töötajatest ei puuduta, on siiski palju töötajaid, kelle jaoks on see toimetulekuks ülimalt tähtis,” rääkis Peterson. „Unistan olukorrast, kus täisajaga töötav inimene ei peaks pere elatamiseks sotsiaaltoetusi taotlema. Kuni see ei ole saavutatud, jätkame vanal kursil,” lubas Peterson.

Rahandusminister Ligi ja tööandjate volikogu esimees Veskimägi tulid sel nädalal välja seisukohaga, et miinimumpalga võiks kaotada, kuna mõnes edukamas riigis – näiteks Saksamaal ja Rootsis – see puudub.

Peterson kinnitas vastulauses, et Eesti ei ole veel Euroopa viie rikkama riigi hulgas ning Eestis kehtivad kõikihõlmavad soliidsed palgalepped ainult kahes majandussektoris. Saksamaal, Rootsis ja Soomes on säärased lepped olemas igal elualal. „Veename tööandjaid igapäevaselt, et Rootsi mudel on parem, aga kahjuks ei märka nad selle süsteemi kõiki osi, mis on sealse majandusedu tegelikuks põhjuseks.”

Ametiühingujuht nõustus samas, et miinimumpalga läbirääkimiste tähtaega tuleks tuua varasemaks. „Valitsusel ja erasektoril on viimastel aastatel jäänud vähe aega oma eelarvete korrigeerimiseks. Seetõttu sooviksime seekord läbirääkimistega alustada juba suvel.“

Eelmisel aastal sai Eestis alampalka ligi 15 000 inimest. Euroopa kõrgeimatest miinimumpalkadest on Eesti miinimumpalk väiksem 4-5 korda.


MIINIMUMPALGAD EUROOPAS:

http://epp.eurostat.ec.europa.eu/statistics_explained/images/1/15/MW_map_EUR_January_2013.png

  1. Uuring: tööandjad survestavad „omal soovil” lahkuma
  2. Neli asja, mida iga tööd otsiv naine peaks tegema
  3. Jurist vastab: Töö tasustamise süsteemist ja töömahu vähendamisest
  4. Puuktööotsijad pressivad tööandjatelt raha välja