Üksikasjad

Avaldatud: 19 märts 2013

• TULUMAKSUSEADUS
• Eesti Päevaleht

Tuuli Jõesaar

Kahe aasta tagusest skandaalist hoolimata ei ole riik endiselt suutnud eakaid teavitada.

Pensionäridest abielupaar Lii ja Lembit Meier on riigilt tulumaksuga petta saanud üle kahe aasta. Välja tuli see puhtjuhuslikult — tänu sellele, et Meieritel tuli külla saabunud lastega maksudest juttu. „Lapsed läksid arvutisse ja said hoobilt teada, et meil on 40 eurot ja 70 senti kahe peale eelmise aasta eest tagasi saada. Täna (eile — toim)helistasin huvi pärast pensioniametisse, et mis ajast mu mees tulumaksu maksab, ja tuli välja, et septembrist 2009! Nii et 2,5 aastat oleme petta saanud,” rääkis Lii Meier.

Lisaks selgus, et ka Meierite lähikonnas pole eakad tulumaksutagastust saanud. „Rääkisime mu mehe vennaga ja tema ütles vastu, et ükski pensionär ei saa tulumaksutagastust. Mina vastasin, et meie ju saime, ja siis ta tegi ka deklaratsiooni ja sai raha tagasi. Mitte keegi meie tuttavatest pole seda deklaratsiooni teinud,” lisas Meier. „Minu arvates peaks pensioniamet igal aastal saatma koju teate, et sinu pension on nii ja nii suur ja nii palju läheb tulumaks maha,” ütles ta.

Kaks aastat tagasi, 2011. aasta aprillis tõi Eesti Päevaleht avalikkuse ette, et ligi 17 000 vanaduspensionäri on ilma jäänud tulumaksutagastusest, kuna nad pole teadnud, et neil on sellele õigus. Puhkenud skandaali tagajärjel saatis sotsiaalkindlustusamet kõigile tagastusteta jäänud eakatele teavitava kirja ja maksis raha tagantjärele välja — kokku 2,3 miljonit eurot.

Kui paljud eakad võivad olla tulumaksutagastusest teadmatuse tõttu ilma jäänud viimasel kahel aastal, pole veel teada. „Kuna 2012. aasta tulude deklareerimine veel kestab, siis ei ole maksu- ja tolliamet praegu sellist ülevaadet teinud,” ütles maksu- ja tolliameti teenindusosakonna juhtivspetsialist Hannes Udde.

Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.

Üksikasjad

Avaldatud: 17 märts 2013

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Delfi

Epp-Mare Kukemelk

Viimasel ajal on avalikkuse tähelepanu all olnud Eesti Energia, Estonian Airi, RMK ja EASi juhtide kõrged palgad, mis on riivanud paljude õiglustunnet. Karjäärinõustaja Tiina Saar selgitas Delfile, et tippjuhi lõplik hind kujuneb seeläbi, mis tippjuhil juba varasemalt portfellis on, kui palju on ta endasse investeerinud ja millist väärtust ta organisatsioonile suudab tuua.

"Kõigepealt on organisatsioonil olemas suund, kuhu soovitakse jõuda," selgitas Saar, kuidas toimub juhtide värbamine ja palgaläbirääkimised. "Vastutusala on ka enamasti päris põhjalikult kirjeldatud, lahendamist vajavad probleemid kaardistatud."

Saare sõnul võetakse sobiva "kosilase" otsimisel arvesse ka seda, kes toob kaasa suurema väärtuse ja kelle nägemus tõotab tuua organisatsioonile kõige suuremat kasu ja õitsengut.

"Lõplik hind kujuneb seeläbi, mis tippjuhil juba varasemalt portfellis on, kui palju on ta endasse investeerinud, millist väärtust ta organisatsioonile suudab tuua," loetles Saar. "Läbi väärtuse loome tulekski vaadata ka tasunumbrit."

Saar tõi näiteks, et värvatud juht võib küll olla kallis ehk tema palk kõrge, kuid ta suudab sisse viia muudatused, mis kuskil kohas raha jällegi kokku hoiavad ja kogu organisatsiooni efektiivsemalt tööle panevad.

"Tippjuhi töö on ääretult vastutusrikas ja põhimõtteliselt peaks see tasu sisaldama ka enese taastootmist," lausus Saar.

Saare sõnul tekib aga ettevõtte teiste töötajate ja valikkuse pahameel ning ebaõiglustunne siis, kui infot napib või juhi tegevus pole läbipaistev. Selle vastu omakorda aitavad selged eesmärgid, mõõdikud.

Üksikasjad

Avaldatud: 19 märts 2013

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Toimetaja: Aive Mõttus, Maaleht

Eesti ei saa jätkata palkade kunstlikult madalal hoidmise poliitikaga, sest inimesed hääletavad siis jalgadega ja lahkuvad Eesist, arvab konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing.

Fontes Palgakonsultatsioonid juhatuse liige Irja Rae rääkis ERR-ile, et kõige kõrgemad palgad Eestis ulatuvad spetsialistide grupis 6000-8000, juhtidel aga 20 000 euroni. Tulemustasu on juhtidel kuni üks aastapalk, tavaliselt aga 4-6 kuupalka.

"Võib-olla nende palkade vastu ei saakski vaielda - kui on ametikohtade hindamine ja tööde hindamine, need on põhjendatud. Aga kui räägime seda, kui suurel hulgal eestlastest on palgad - ja ka haritud, ütleme nii, et ikkagi teatud oskust, haridust nõudvatel ametikohtadel on 500 eurot või 600 eurot brutopalk, siis selle taustal tundub, et ei ole Eestis just need palgasuhted - me ei saa konkreetselt öelda, et nendel ei ole õiglased, aga ütleme, et ebaõiglaselt madalad on väga suurel osal," rääkis TTÜ haldusjuhtimise magister ja majandusajakirjanik Kaire Uusen.

Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josingu sõnul oli maksu- ja tolliameti andmeil keskmine brutopalk möödunud aasta IV kvartalis 680 eurot.

"Lähiaastatel on kindlasti näha, et tööjõukulud tõusevad. Eesti ei saa jätkata selle poliitikaga, et me hoiame kuidagi kunstlikult siin palgad madalad. Inimesed lihtsalt hääletavad jalgadega ja lahkuvad Eestist," rääkis Josing.

Irja Rae arvates on töötajal kõige lihtsam viis teada saada, kas talle makstakse õiglast palka, minna oma juhi juurde ja küsita, milliste printsiipide alusel on ettevõttes palgad kujundatud ja millega neid võrreldakse ning mida peab töötaja tegema, kui tahab palka juurde saada.

Üksikasjad

Avaldatud: 16 märts 2013

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Delfi

Autor: Kaidi Tahula
Delfi Majandus

Tööinspektsioon tuvastas eelmisel aastal läbi viidud töö- ja puhkeaja sihtkontrolli käigus 46 rikkumist. Ühes ettevõttes oli töötajate keskmine tööaeg seitsme päeva jooksul 60 tundi.

Sihtkontrolli käigus külastasid tööinspektor-juristid üle Eesti 17 ettevõtet.

Inspektsiooni esindaja Sander Sõõrumaa sõnul tekivad sellised rikkumised, sest tööandjal on vaja töötajat kui väärtuste loojat ning töötaja, soovides olla tööandjale lojaalne ja teenida ausalt välja kokkulepitud töötasu või enamgi, nõustub tööandja ettepaneku või korraldusega.

"Sageli tulevad töötajad tööandajale vastu, saades aru, et sellest sõltub kogu ettevõtte tegevuse püsimine ja töökoha säilimine. Harvem on rikkumise põhjuseks töötaja teadmatus töölepingu seaduse nõuetest ja võimalusest ületunnitööst keelduda," ütles Sõõrumaa Delfi Majandusele.

Tööaja rikkumisi esineb Sõõrumaa sõnul igas teises ettevõttes, kus on kontrollitud töösuhteid.

"Rikkumisi esineb väga erinevates valdkondades, nii tootmises, teeninduses kui ka põllumajanduses," sõnas Sõõrumaa.