Artiklid
- Üksikasjad
Kadri Paas
Tööandjate uue juhi Jüri Käo sõnul oleks sotsiaalmaksu jagamine töötajaid hariv liigutus.
„Praegu on ju nii, et võrreldakse Eesti ja Soome brutopalkasid ja öeldakse, et vaadake, kui madalad on ikka Eesti palgad. Tegelikult on Soome brutopalkadesse sotsiaalmaks sisse arvestatud ning seetõttu paistabki nende palganumber kõrgem,” ütleb värskelt tööandjate keskliidu volikogu esimeheks valitud Käo.
NG Investeeringute kaudu Liviko, Tallinna Kaubamaja, Selverite, jäätisetootja Balbiino ja mööblivabriku Kitman Thulema üks omanikke Käo on veendunud, et sotsiaalmaksu jagamine ettevõtete ja töötaja vahel annaks just töövõtjale parema ettekujutuse, kui palju tegelikult tema töökoht maksab. Idee oleks selles, et tulevikus võiks töötaja maksta sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa ehk 13% ja tööandjatele jääks endiselt tasumiseks pensioniosa ehk 20%. Töötajaid see nörritama ei peaks, sest netopalk ei väheneks.
Praegu pole näiteks 1000-eurost brutopalka teenival töötajal enamasti aimugi, et tegelikult kulutab tööandja tema peale igas kuus kokku 1340 eurot. Sellest on sotsiaalmaks 330 eurot (ravikindlustuse osa 42,9 eurot) ja töötuskindlustus kümme eurot. Töötaja saab aga ikka pangaarvele 788,64 eurot – juhul, kui on teise pensionisambaga liitunud, ilma sambata saaks ta 804,44 eurot – ja mõtleb, miks tööandja ikka nii kitsi on.
Nagu elektri vabaturg
„Ma võrdleksin sotsiaalmaksu tasumise jagamist uuest aastast avanenud elektri vabaturuga. Uuest aastast näeb elektritarbija ka palju täpsemalt, mille eest ta ikkagi ja kui palju maksab. Elektrilevist tuleb võrguteenuse arve ja elektrimüüjalt saame arve kulunud kilovattide kohta. Pilt on palju selgem kui varem. Nüüd oskame ka vajadusel konkreetse teenusepakkuja poole pöörduda ja korralikku kvaliteeti nõuda,” räägib Käo.
Samamoodi peaks tööandjate uue juhi sõnul Eestis tööjõumaksud tulevikus tervikuna vähenema, sest praegu on uue töökoha loomine nii kallis, et enamik väikseid ja keskmisi ettevõtjaid arvutab enne väga kaua, kui riskeerib uue koha loomisega. Sageli ei jõua uute töökohtade loomiseni isegi suured, jõukamad firmad.
Samas teab Käo, et läbirääkimised sotsiaalmaksu jagamiseks ametiühingute ja valitsejatega ei tule kerged. Valitsejad tegelevad peaasjalikult avaliku arvamuse toetusreitingu jälgimisega ning ametiühingud ajavad teinekord sõrad ka seal vastu, kus ei peaks üldse protestima.
Sellegipoolest kiidab Käo ametiühinguid. 28. jaanuaril kohtusid tööandjate ja ametiühingute keskliitude esindajad ja arutasid tööandjate ettepanekut jagada sotsiaalmaks tööandjate ja töövõtjate vahel.
Lepiti kokku, et ametlikud läbirääkimised algavad pärast seda, kui tööandjad esitavad ametiühingutele kirjaliku ettepaneku sotsiaalmaksu jagamisest. „Lähtume oma ettepanekus tänasest töötukassa mudelist, kus töötuskindlustuse maksukoormus on jaotatud sotsiaalpartnerite vahel ning töötukassa juhtimises osaletakse pariteetsetel alustel,” ütles keskliidu juhataja Tarmo Kriis.Sotsiaalminister passibMullu 19. detsembril otsustas tööandjate keskliidu volikogu alustada läbirääkimisi ametiühingutega, et netopalka vähendamata muuta sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa töötaja maksuks.
Sotsiaalminister Taavi Rõivas ütles detsembris ametiühingute ja tööandjate vahelisi läbirääkimisi hinnates, et sotsiaalmaksu jagamine tööandjate ja töövõtjate vahel vajab põhjalikku analüüsi ning ta ei ole esialgu valmis ettepanekut ei toetama ega tagasi lükkama.
- Üksikasjad
Konsultatsioonifirma Talentor Estonia juhtivkonsultant Marit Antiku sõnul võib punastamine töökoha saamisel takistuseks saada, ka ei sobi sellise hädaga kimpus inimene igale töökohale.
«Punastamine intervjuudel on üldiselt päris loomulik nähtus. Enamiku inimeste jaoks on tööintervjuul osalemine eriline ja uudne olukord, mis tekitab kontrollimatu ja automaatse naha laiguliseks või punakaks värvumise. See avaldub peamiselt intervjuu algusminutitel, kadudes ajapikku ära,» selgitas Marit Antik. Ta tõdes, et liigne punastamine võib tööintervjuul tõesti ka takistuseks saada. «Muidu täiesti võrdsete kandidaatide puhul võidakse tõesti eelistada seda, kes liigselt ei punasta,» tunnistas ta.
Häbelikkus ja tagasihoidlikkus võivad takistuseks saada kandideerimisel ametikohtadele, kus olulisteks omadusteks on aktiivsus ja julgus. «Kui ametikoht eeldab pidevat suhtlemist võõraste inimestega, esmakohtumisi klientidega ja muid uusi olukordi, siis sellise olekuga jääb kandidaat suure tõenäosusega valikust kõrvale. Tema häbelikkus intervjuul ei anna kindlust, et ta tööl võiks äkki teisiti käituma hakata,» selgitas Antik. Küll aga ei saa punastamine, häbelikkus või tagasihoidlikkus tema hinnangul takistuseks ametikohtade puhul, kus töö eeldab vähest suhtlemist ja individuaalset töötegemist. Mõnel puhul võivad need omadused olla isegi eeliseks.
Piret Lakson
- Üksikasjad
Tööinspektsioon tuvastas eelmisel aastal läbi viidud töö- ja puhkeaja sihtkontrolli käigus 46 rikkumist. Ühes ettevõttes oli töötajate keskmine tööaeg 7 päeva jooksul keskmiselt 60 tundi.
Sihtkontrolli käigus külastasid tööinspektor-juristid üle Eesti 17 ettevõtet. Tööinspektsiooni peajuristi Meeli Miidla-Vanatalu sõnul on tööajaga seotud rikkumistel kolm peamist põhjust: „Esiteks: ettevõtja ei tunne seadust. Teiseks: töötaja ei ole oma õigustest teadlik ega oska oma õigusi nõuda. Kolmandaks: töötaja on ise valmis seadust eirama, et teenida suuremat töötasu.“
Pea kõigis kontrollitud ettevõtetes esines igapäevase ja iganädalase puhkeaja rikkumisi. Leidus töötajaid, kelle tööpäev kestis üle 13 tunni kuigi eeldused nii pika tööpäevaks olid täitmata. Ühes ettevõttes oli töötajate keskmine tööaeg 7-päevases ajavahemikus keskmiselt 60 tundi.
Kuues külastatud ettevõttes ei vastanud tööandja ja töötaja kokkulepe tööaja osas tegelikkusele. Töölepingus kokku lepitud 8-tunniste tööpäevade asemel olid vahetused kuni 24- tunnised.
Mõnes kontrollitud ettevõttes ei võimaldatud töötajale tööpäevasisest 30-minutilist vaheaega puhkamiseks ja einestamiseks või oli see jagatud 15- või 10-minutilisteks pausideks, mis ei ole aga lubatud.
Kõik töö- ja puhkeajaga seotud eritingimused tuleb kirja panna. „Mõlemapoolsel nõusolekul on võimalik töötada ka pikemalt kui seaduses ette nähtud, kuid siis tuleb need tingimused kokku leppida kollektiivlepingus. Muudetud tööaja puhul tuleb hinnata, et see ei vähendaks tööohutust,“ sõnas Miidla-Vanatalu.
Ettevõtted võivad pöörduda töö- ja puhkeaja regulatsiooniga seotud küsimustes Tööinspektsiooni poole, et töötajatele oleks kehtestatud ohutu töö- ja puhkeaeg.
Ettevõttes tööaja korraldamise sihtkontrolli kokkuvõttega saab tutvuda siin -> http://www.ti.ee/public/files/Tooaja_sihtkontroll_2012.pdf
- Üksikasjad
Tööinspektsioon tuvastas eelmisel aastal läbi viidud töö- ja puhkeaja sihtkontrolli käigus 46 rikkumist.
Pea kõigis kontrollitud ettevõtetes esines igapäevase ja iganädalase puhkeaja rikkumisi. Leidus töötajaid, kelle tööpäev kestis üle 13 tunni kuigi eeldused nii pika tööpäevaks olid täitmata.
Ühes ettevõttes oli töötajate keskmine tööaeg 7-päevases ajavahemikus keskmiselt 60 tundi.
Kuues külastatud ettevõttes ei vastanud tööandja ja töötaja kokkulepe tööaja osas tegelikkusele. Töölepingus kokku lepitud 8-tunniste tööpäevade asemel olid vahetused kuni 24-tunnised.
Söögipause ei võimaldata
Mõnes kontrollitud ettevõttes ei võimaldatud töötajale tööpäevasisest 30-minutilist vaheaega puhkamiseks ja einestamiseks või oli see jagatud 15- või 10-minutilisteks pausideks, mis ei ole aga lubatud.
Sihtkontrolli käigus külastasid tööinspektor-juristid üle Eesti 17 ettevõtet. Tööinspektsiooni peajuristi Meeli Miidla-Vanatalu sõnul on tööajaga seotud rikkumistel kolm peamist põhjust: «Esiteks: ettevõtja ei tunne seadust. Teiseks: töötaja ei ole oma õigustest teadlik ega oska oma õigusi nõuda. Kolmandaks: töötaja on ise valmis seadust eirama, et teenida suuremat töötasu.»
Kõik töö- ja puhkeajaga seotud eritingimused tuleb kirja panna. «Mõlemapoolsel nõusolekul on võimalik töötada ka pikemalt kui seaduses ette nähtud, kuid siis tuleb need tingimused kokku leppida kollektiivlepingus. Muudetud tööaja puhul tuleb hinnata, et see ei vähendaks tööohutust,» sõnas Miidla-Vanatalu.
Ettevõtted võivad pöörduda töö- ja puhkeaja regulatsiooniga seotud küsimustes tööinspektsiooni poole, et töötajatele oleks kehtestatud ohutu töö- ja puhkeaeg.
Toimetas: Tiina Kaukvere
- Üksikasjad
Kaire Talviste
Lihttöölised küsivad kõrget palka, spetsialistid tahavad areneda ja mainekat töökohta.
Tööjõuturg on olnud viimasel aastal selges muutumises: tööpakkumiste hulk on tõusnud ning konkurents väärt töötaja pärast kasvab. „Toimunud muutust tajuvad ka töövõtjad ning ei saa pahaks panna, et nad tekkinud olukorda ära kasutavad,” ütleb personaliotsingu ja -rendiga tegelev Recruitment Estonia OÜ juhatuse liige Triin Raamat-Kuus. Töövõtjate ootused tööandjatele on kõrgemad kui kunagi varem ning eelistatakse tööandjad, kes tegelevad organisatsiooni kui tööandja maine teadliku kujundamisega.
Jätkuvalt on tööandjail keeruline leida ka lojaalset ja töökat lihtöölist. Tööstussektorisse kandideeriva lihttöölise palganõudmised on CV-Online’i andmetel kohati põhjendamatult kõrged – lihttööline nõuab 20–25% kõrgemat palka kui tööandja on valmis pakkuma. Kõrgemat palgaootust mõjutab võrdlus lähiriikide palgatasemega, samuti seegi, et enamasti linnapiirist kaugemal asuvatesse tootmisettevõtetesse jõudmiseks lisandub transpordikulu.
Spetsialistide nõudmised
Konkursse läbi viies ei saa tööandja enam lootma jääda pelgalt töökuulutuse avaldamisele. CV-Online’i värbamisspetsialist Ivika Born tõdeb, et otsingud on muutumas järjest enam otsepakkumiste ja sihtotsingu keskseks. Seetõttu võib tööpakkumise saanud kandideerija tööandjale ka enam nõudmisi esitada. Peale palganumbri väärtustab töövõtja tööaja paindlikkust, sõidukompensatsiooni, koolituse- ja arenguvõimalust. Tööotsija huvitub järjest enam tööandja taustast ning on juba intervjuule tulles teinud põhjaliku eeltöö ning on valiv.
„Kandidaatide teadlikkus töö valikul on märkimisväärselt tõusnud. Kandidaadid teevad iseseisvalt taustauuringut. Nad uurivad nii finantsnäitajaid kui ka ettevõtte mainet,” tõdeb ka värbamisteenust pakkuva HR Factory müügijuht Pille Seppar.
Tööle kandideerijate jaoks on oluline töökeskkond, inimestesse suhtumine, materiaalsete lisahüvede kõrval pannakse rõhku arenguvõimalustele, koolitustele, samuti võimalusele tulevikus ettevõtte siseselt mõnes teises riigis töötada. On huvi tuntud ka paindliku tööaja vastu, et oleks võimalik osaliselt või täielikult ise valida töötamise kohta ja aega (teha paar päeva nädalas näiteks tööd kodus). Lisahüvedena tuuakse järjest enam välja pikemat puhkust (nt talvepuhkus) ja ka tasustatud haiguspäevi.
Lehekülg 1159 / 1652
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee