Üksikasjad

Avaldatud: 27 november 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eesti Päevaleht

Helve Toomla, jurist

••Tööandja muutis minu töölepingut nii, et kaotasin palgas. Palga sain kätte oktoobris, aga lepingut muudeti 1. septembrist. Mina ei kirjutanud alla, kuna olen eelmise lepinguga tööle võetud õpetaja kohale, aga uue järgi olen pool kohta õpetaja (nõutav on pedagoogiline haridus ja see mul ka on) ja pool kohta õpetaja abi, nn abiõpetaja (eriharidust ei nõuta). Mina sain lepinguga tutvuda alles 11. oktoobril ja siis selgus, et seal oli ka tunniarvestuses viga sees. Soovin teada, millised on minu õigused ja kas tööandja on rikkunud minu suhtes seadust. Personalijuht ei osanud veel öelda puhkuse kohta, sest õpetaja saab 56 päeva puhkust, abi aga 28 päeva.

Töölepingu uue redaktsiooni puhul on sisuliselt tegemist töölepingu muutmisega. Tööandjal ei ole õigust töölepingu tingimusi ilma töötaja nõusolekuta ehk poolte kokkuleppeta muuta. Lepingu ühepoolse muutmisega on tööandja rikkunud seadust. Kui küsija soovib oma õigusi taastada, tuleks sellest võimalikult kiiresti ja selgesõnaliselt tööandjale teatada, soovitatavalt kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui tööandja jätab vastamata ja endised tingimused taastamata, tuleb saamata jäänud töötasu, endist tööd jms nõuda töövaidluskomisjoni või kohtu kaudu.

Kui töötaja hakkab uusi tingimusi täitma, võidakse seda pidada n-ö muudatustega vaikimisi nõustumiseks, seepärast on oluline kiiresti lepingutingimuste muutmisele reageerida.

Saada oma tööalane küsimus:

Üksikasjad

Avaldatud: 26 november 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Lugeja küsib: Meie töötaja haigestus välislähetuse ajal ja jäi lühiajalisel haiguslehel oleku ajaks lähetuskohta. Tahaksin tööandjana teada, kas peaksin töötajale maksma välislähetuse päevaraha ka haiguselehel oldud aja eest?

Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Leonid Siniavski:

Töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist ja välislähetuse päevaraha tingimusi ning miinimummäärasid reguleerib Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2009. a määrus nr 110 “Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord” (RT I 2009, 36, 245), millise § 4 lg 1 sätestab, et teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest makstakse töötajale välislähetuse päevaraha, kui välisriigis asuv lähetuskoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel asula piirist, kus paikneb töö tegemise koht. Nimetatud määrus mingeid erisusi päevarahade maksmisel haiguslehtedega seoses välja ei too, seega päevaraha mittemaksmiseks alus puudub.

Tegemist ei ole töötasuga, vaid sisuliselt hüvitisega töötajale tema välismaal viibimise ajal tehtud tavapärasest suuremate kulutuste eest (näiteks toidu ostmiseks). Tööandjal tuleks lähtuda päevaraha maksmise eesmärgist, ehk kokkuvõttes, kui töötaja viibib välislähetuses, siis olenemata tema haigusest, tuleks talle päevaraha maksta.

Üksikasjad

Avaldatud: 26 november 2012

• RIIKLIKU PENSIONIKINDLUSTUSE SEADUS
• Maaleht

Katrin Välling, sotsiaalkindlustusameti peaspetsialist,

Kas selleks, et saada kolme lapse emana aasta varem pensionile, on kõik kolm last "abikõlblikud" või kes neist ei lähe arvesse? Mida kujutab see uus pensionilisa alates 1.01.2015?

Vastab Katrin Välling
sotsiaalkindlustusameti peaspetsialist

Selgitame teie õigust pensionilisale laste kasvatamise eest tulenevalt 1. jaanuaril 2013 ja 1. jaanuaril 2015 jõustuvast riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatusest.

Te olete kasvatanud kolm last. Kolme lapse kasvatamine annab teile õiguse taotleda vanaduspensioni soodustingimustel ehk üks aasta enne üldisesse vanaduspensioniikka jõudmist.

Kehtiva riikliku pensionikindlustuse seaduse kohaselt arvatakse isiku pensioniõigusliku staaži hulka muu hulgas kaks aastat iga lapse kohta, kui ta on jõudnud last kasvatada vähemalt kaheksa aastat. Pensioniõiguslikku staaži arvestatakse kuni 1998. aasta 31. detsembrini.

Seaduse muudatuse kohaselt hakatakse maksma pensionilisa lapse kasvatamise eest, kelle kasvatamise aastaid pensioniõigusliku staaži hulka ei arvata. Seega arvatakse teie pensioniõigusliku staaži hulka esimese ja teise lapse (arvestades nende sünniaastat) kasvatamise aastad s.o kokku neli aastat.

Alates 1. jaanuarist 2015 hakatakse maksma pensionilisa iga lapse kohta, kes on sündinud enne 1.01.2013 ja keda on kasvatatud vähemalt kaheksa aastat, ühe pensioni aastahinde väärtuses. Sellest tulenevalt on teil esimese ja teise lapse eest lisaks ka õigus pensionilisale, kahe lapse eest kokku kahe pensioni aastahinde väärtuses. Kolmanda lapse (tema sünniaastat arvestades) kasvatamise eest teile pensioniõigusliku staaži aastaid ei lisata, kuid teil on õigus saada kolmanda lapse eest pensionilisa kokku kolme pensioni aastahinde väärtuses. Pensioni aastahinde väärtus on praegu 4,515 eurot.

Üksikasjad

Avaldatud: 26 november 2012

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Eestielu.ee

Küsimus:
Kas seadusandlus reguleerib päevaraha mõistet? Mis isiklikud kulud kaetakse tegelikult päevaraha arvelt?

Vastab Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Kaia Taal:

Vastavalt töölepingu seadusele on töötajal õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist ning välislähetuse korral lisaks välislähetuse päevaraha. TLS § 40 lõike 4 järgi on töötajal õigus nõuda töölähetusega kaasnevate võimalike tekkivate kulude hüvitamist mõistliku aja jooksul enne töölähetuse algust ning tal on õigus keelduda lähetusest, kui tööandja ei ole mõistliku aja jooksul ettemaksu teinud. Töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist ja välislähetuse päevaraha tingimusi ning miinimummäärasid reguleerib Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2009. a määrus nr 110 "Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord" (edaspidi määrus).

Määruse § 2 lg 1 sätestab, et töötajal on õigus nõuda tööandjalt töölähetusega kaasnevate sõidu- ja majutuskulude ning tööülesande täitmisega kaasnevate muude mõistlike kulude (näiteks sõidupiletite ostmisega kaasnevad, reisikindlustuse, viisa vormistamise, pagasiveo, valuutakursside vahest tulenevad või muud sarnased kulud) hüvitamist ning välislähetuses oldud aja eest päevaraha maksmist vähemalt sama määruse §-s 3 sätestatud alammäära ulatuses. Kehtiv välislähetuse päevaraha alammäär on 22,37 eurot päevas. Seega tuleb eristada välislähetuse aja eest makstavat päevaraha ja kulusid, mis on seotud lähetusega.