Kadri Paas
Tööandjate uue juhi Jüri Käo sõnul oleks sotsiaalmaksu jagamine töötajaid hariv liigutus.
„Praegu on ju nii, et võrreldakse Eesti ja Soome brutopalkasid ja öeldakse, et vaadake, kui madalad on ikka Eesti palgad. Tegelikult on Soome brutopalkadesse sotsiaalmaks sisse arvestatud ning seetõttu paistabki nende palganumber kõrgem,” ütleb värskelt tööandjate keskliidu volikogu esimeheks valitud Käo.
NG Investeeringute kaudu Liviko, Tallinna Kaubamaja, Selverite, jäätisetootja Balbiino ja mööblivabriku Kitman Thulema üks omanikke Käo on veendunud, et sotsiaalmaksu jagamine ettevõtete ja töötaja vahel annaks just töövõtjale parema ettekujutuse, kui palju tegelikult tema töökoht maksab. Idee oleks selles, et tulevikus võiks töötaja maksta sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa ehk 13% ja tööandjatele jääks endiselt tasumiseks pensioniosa ehk 20%. Töötajaid see nörritama ei peaks, sest netopalk ei väheneks.
Praegu pole näiteks 1000-eurost brutopalka teenival töötajal enamasti aimugi, et tegelikult kulutab tööandja tema peale igas kuus kokku 1340 eurot. Sellest on sotsiaalmaks 330 eurot (ravikindlustuse osa 42,9 eurot) ja töötuskindlustus kümme eurot. Töötaja saab aga ikka pangaarvele 788,64 eurot – juhul, kui on teise pensionisambaga liitunud, ilma sambata saaks ta 804,44 eurot – ja mõtleb, miks tööandja ikka nii kitsi on.
Nagu elektri vabaturg
„Ma võrdleksin sotsiaalmaksu tasumise jagamist uuest aastast avanenud elektri vabaturuga. Uuest aastast näeb elektritarbija ka palju täpsemalt, mille eest ta ikkagi ja kui palju maksab. Elektrilevist tuleb võrguteenuse arve ja elektrimüüjalt saame arve kulunud kilovattide kohta. Pilt on palju selgem kui varem. Nüüd oskame ka vajadusel konkreetse teenusepakkuja poole pöörduda ja korralikku kvaliteeti nõuda,” räägib Käo.
Samamoodi peaks tööandjate uue juhi sõnul Eestis tööjõumaksud tulevikus tervikuna vähenema, sest praegu on uue töökoha loomine nii kallis, et enamik väikseid ja keskmisi ettevõtjaid arvutab enne väga kaua, kui riskeerib uue koha loomisega. Sageli ei jõua uute töökohtade loomiseni isegi suured, jõukamad firmad.
Samas teab Käo, et läbirääkimised sotsiaalmaksu jagamiseks ametiühingute ja valitsejatega ei tule kerged. Valitsejad tegelevad peaasjalikult avaliku arvamuse toetusreitingu jälgimisega ning ametiühingud ajavad teinekord sõrad ka seal vastu, kus ei peaks üldse protestima.
Sellegipoolest kiidab Käo ametiühinguid. 28. jaanuaril kohtusid tööandjate ja ametiühingute keskliitude esindajad ja arutasid tööandjate ettepanekut jagada sotsiaalmaks tööandjate ja töövõtjate vahel.
Lepiti kokku, et ametlikud läbirääkimised algavad pärast seda, kui tööandjad esitavad ametiühingutele kirjaliku ettepaneku sotsiaalmaksu jagamisest. „Lähtume oma ettepanekus tänasest töötukassa mudelist, kus töötuskindlustuse maksukoormus on jaotatud sotsiaalpartnerite vahel ning töötukassa juhtimises osaletakse pariteetsetel alustel,” ütles keskliidu juhataja Tarmo Kriis.Sotsiaalminister passibMullu 19. detsembril otsustas tööandjate keskliidu volikogu alustada läbirääkimisi ametiühingutega, et netopalka vähendamata muuta sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa töötaja maksuks.
Sotsiaalminister Taavi Rõivas ütles detsembris ametiühingute ja tööandjate vahelisi läbirääkimisi hinnates, et sotsiaalmaksu jagamine tööandjate ja töövõtjate vahel vajab põhjalikku analüüsi ning ta ei ole esialgu valmis ettepanekut ei toetama ega tagasi lükkama.
