Geidi Raud, Martin Šmutov
Eesti maksu- ja tolliameti arvates peaks jootraha saajad sellest maksuametile teatama ja saadu pealt makse maksma. Millised summad aastas jootrahana käest kätte liiguvad, pole aga teada.
"Kuna jootraha on hea teeninduse ja töö eest makstud tasu, siis kuulub see ka maksustamisele," väidab maksu- ja tolliameti pressiesindaja Kaia-Liisa Kallas.
"Kui klient annab jootraha otse teenindajale, siis peab teenindaja selle tulu oma tuludeklaratsioonis deklareerima ja sellelt tulumaksu tasuma."
Jootraha on preemia, millelt maksta on tobe
Kui klient jätab jootraha selliselt, et jootraha maksab hiljem teenindajatele välja tööandja (näiteks makstakse jootraha pangakaardiga või kogutakse kokku ja jagatakse hiljem kõigi töötajate vahel teatud proportsiooniga laiali), peab tööandja omakorda käsitlema seda töötasuna ja sellelt kõik palgaga seotud maksud maksma.
Viikingite külas ettekandjana töötanud Mari (21) arvab aga, et jootraha pealt maksude tasumine oleks naljakalt tobe. Tema hinnangul on jootraha preemia ja see võikski nii jääda. Iseasi on Mari sõnul see, kui jootraha on juba kliendile esitatava arve sisse arvestatud.
Mari sõnul teenis ta heal päeval jootrahana poolsada eurot.
USAs on tegemist üüratute summadega
"Kui kunagi peaks jootraha maksustamise alla minema, siis ega mul midagi üle ei jää, kui maksta, kuid hea meelega ma seda muidugi ei teeks," arvab neiu.
Kui paljud jootraha saajad on sellest maksuametile teada andnud ja kas Mari oleks selles nimekirjas esimene või kümnes, pole selge, sest maksuametil pole sellise tuluartikli kohta eraldi ülevaadet.
Kallase väitel on jootraha deklareerimist ameti töötajad nõudnud küll, kuid kontrollkäikude ajal on selgunud, et seda ei tehta.
"Selliseid juhtumeid on olnud, aga nagu öeldud, eraldi statistikat selle kohta koostatud ei ole, nii et numbritega pigem ei spekuleeriks," lisab Kaia-Liisa Kallas.
Niisiis pole teada, kui suured summad Eestis jootrahana käest kätte liigub. USAs liigub aastas jootrahana raadiosaate "Freakonomics" väitel umbes 40 miljardit dollarit, mis on lausa kaks kosmoseagentuuri NASA eelarvet, siis Eestis on summa muidugi palju väiksem. Tuues USA numbri otse Eesti konteksti, võiks lähtuda rahvaarvust, kuid samas peaks arvestama, et jootraha jätmine pole Eestis niivõrd levinud kui USAs.
Kallas selgitas Õhtulehele, et nemad teevad analüüsi maksuaugu kohta maksuliikide lõikes. Majutus- ja toitlustussektoris oli ameti hinnangul ümbrikupalga kahju 2012. aastal 1,16 miljonit eurot (mis moodustab kogu ümbrikupalga kahjust 2,6 protsenti).
"Kui palju aga sellest on seotud jootrahaga ja kui palju nn tavapärase mustalt maksmisega, pole võimalik öelda," nentis Kallas.
"Meie eesmärk on tagada, et kõik ettenähtud maksud oleks tasutud, kuidas iganes see tulu siis teeniti või käive saavutati."
Kallas toonitas, et MTA on võtnud eraldi tähelepanu alla majutus- ja toitlustussektori kontrolli, kus on suurem risk ümbrikupalga maksmiseks ja käibe varjamiseks.
