Artiklid
- Üksikasjad
«Elukaaslane töötab ühes riidepoes ning lepingus on tal kirjas, et tööaeg on 40 tundi nädalas, kuid uue kuu graafikus oli talle pandud üheksa tööpäeva järjest ilma puhkepäevata. Kas tööandja võib sellist asja teha? Enne üheksat tööpäeva on tal neli vabapäeva, kuid seda ta ei soovinud. Üheksa päeva järjest ilma soovi avaldamata tööd teha ei ole minu silmis küll õige,» kirjutab lugeja Jaan.
Küsimusele vastas tööinspektsiooni peajurist Kairit Ehala.
Töölepingu seaduse (TLS) § 28 lõike 2 punkti 1 kohaselt peab tööandja kindlustama töötaja tööga ning punkt 4 sätestab, et tööandja kohustub töötajale tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja. TLS § 43 lõige 1 eeldab, et töötaja töötab täistööajaga 40 tundi 7-päevase ajavahemiku jooksul. Sama paragrahvi lõike 2 alusel eeldatakse, et töötaja töötab 8 tundi päevas.
Täistööajaga töötajale tuleb niisiis tagada kalendaarsete tööpäevade arvestuse järgi igas kalendrikuus vastava arvu töötundide ulatuses tööd. Töötaja tööaja planeerimisel tuleb kinni pidada ka töö- ja puhkeajale kehtestatud piirangutest.
Üldiseks tööaja piirmääraks koos ületunnitööga on keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase vahemiku kohta neljakuulise arvestusperioodi jooksul. Tegemist on üldise tööaja piiranguga, millest peab lähtuma nii päevaviisilise/mittesummeeritud kui summeeritud tööaja arvestusega töötamisel.
Kuigi seadus lubab töötajal ja tööandjal kokku leppida täiendavas ületunnitöö tegemises, siis absoluutne tööaja ja ületunnitöö piirang kokku on keskmiselt 52 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta neljakuulise arvestusperioodi jooksul. Viidatud tööaja piirangut ei ole lubatud ületada ka siis, kui töötaja on ise nõus rohkem töötama.
Lisaks peab töötajale olema tagatud igapäevane ja iganädalane puhkeaeg: 24-tunnise ajavahemiku jooksul peab töötaja saama vähemalt 11 tundi järjestikust puhkeaega ja seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähemalt 48 tundi järjestikust puhkeaega.
Seega võib eeltoodut arvesse võttes öelda, et töötamine üheksal päeval järjest ei ole kooskõlas seadusega, kuivõrd töötajale ei ole tagatud iganädalast puhkeaega ning ületatud on ka tööajale kehtestatud piirangut.
Toimetaja:
Hanneli Rudi
- Üksikasjad
«Sooviksin teada, kas haiguselehe ajal võib sõita välismaale ja kuidas see mõjutab haigusraha väljamaksmist? Näiteks kui ma murdsin käeluu ja ei saa tööülesandeid täita, kas ma pean siis kodus istuma? Kuidas sellises olukorras käituda? Kas ma pean kedagi teavitama plaanist sõita võõrsile?» küsib venekeelse Postimehe lugeja Sergei.
Vastab haigekassa avalike suhete osakonna juhataja Katrin Romanenkov.
Sellise küsimuse puhul peaks patsient kindlasti konsulteerima oma raviarstiga. Juhul, kui patsiendi terviseseisund seda võimaldab ja raviarst lubab reisida, siis selleks takistusi ei ole.
Ravikindlustuse seaduse kohaselt on haigekassal õigus seada piiranguid ravikindlustushüvitise maksmisele, kui kindlustatud isik ei täida arsti või pereõe määratud ravi. Haigekassat plaanidest teavitada ei ole vaja.
Toimetaja:
Hanneli Rudi
- Üksikasjad
Tuleva aasta jaanuarist jõustub tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muudatus, millega muudetakse tööotsijana arveloleku tingimusi. Uuest aastast saab omastehooldaja võtta ennast tööotsijana arvele ka siis, kui valla- või linnavalitsus maksab talle hooldajatoetust.
Sotsiaaliministri sõnul on tehtud esimesed sammud selleks, et edendada omastehooldajate töö- ja pereelu ühitamist „Sotsiaalministeeriumil on kavas Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest järgmisel programmperioodil toetada ka päevahoidu, et puudega isikute hooldajad saaksid tööle minna,“ selgitas sotsiaalminister Taavi Rõivas. „Seetõttu loome hooldajatele võimaluse ennast tööotsijana arvele võtta, et nad saaksid valmistuda tööellu naasmiseks. See on kasulik inimeste majanduslikule toimetulekule, et tööealised ja -võimelised inimesed ei peaks hoolduskohustuse tõttu tööotsingutest ja töötamisest loobuma,“ lisas minister.
Tööotsijana võetakse arvele isik, kes vastab seaduses sätestatud tingimustele: on ilma tööta, otsib tööd, on valmis osalema tööotsimiskava koostamisel ja seda täitma, pöörduma töötukassasse määratud ajal, olema valmis vastu võtma sobiva töö ja kohe tööle asuma.
Arvestades tööealiste omastehooldajate arvu tekib võimalus end tööotsijana arvele võtta ligi 2500 toetust saaval omastehooldajal.
Seaduse muudatus jõustub 2014. aasta 1. jaanuaril.
Jana Rosenfeld
Meediasuhete nõunik
Avalike suhete osakond
Sotsiaalministeerium
Tel 62 69 321
GSM 56 222 046
jana.rosenfeld|ä|sm.ee
- Üksikasjad
PRESSITEADE
TÖÖINSPEKTSIOON
19.07.2013
Alaealiste tööajale tuleb tähelepanu pöörata
Suvevaheajaks tööle võetud alaealiste puhul tuleb tähelepanu pöörata, et noori ei rakendataks liiga pikalt tööle ning tööülesanded oleksid jõukohased.
Kuigi suvevaheaeg kestab, tuleb tööandjatel meeles pidada, et alaealistele kehtivad teistsugused töö- ja puhkeaja reeglid kui täiskasvanutele. 7¬–12-aastane võib töötada 3 tundi päevas ja 15 tundi nädalas. 13–14-aastane või koolikohustuslik töötaja võib töötada 4 tundi päevas ja 20 tundi nädalas. 15-aastane, kes ei ole koolikohustuslik võib töötada 6 tundi päevas ja 30 tundi nädalas. 16-aastane, kes ei ole koolikohustuslik, ja 17-aastane võib töötada 7 tundi päevas ja 35 tundi nädalas.
Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Meeli Miidla-Vanatalu sõnul viib Tööinspektsioon kolmandat aastat järjest läbi alaealiste töötingimuste sihtkontroll, mille käigus on juba avastatud olulisi rikkumisi. „ Näiteks avastati kontrolli käigus 17-aastane noor, kes töötas 6 päeva nädalas ja kelle tööpäeva pikkuseks oli 8 tundi. Veel markantsema näitena võib tuua toitlustusasutuses töötanud 17-aastase noore, kelle tööpäeva pikkuseks oli 11,5 tundi. Olukorra tegi hullemaks asjaolu, et tema tööpäev kestis poole kaheteistkümneni õhtul ja lisaks ei olnud talle tagatud kahte päeva puhkust nädalas.“
Alaealine ei tohi töötada kella kaheksast õhtul kuni kella kuueni hommikul. Lisaks ei tohi koolikohustuslik alaealine töötada rohkem kui pool iga koolivaheaja kestusest ning vahetult enne koolipäeva algust. Töötasu osas noortele erandeid ei ole, kehtib sama alammäär, mis täiskasvanutele, lisaks on alaealisele ette nähtud pikem, 35-päevane, põhipuhkus.
Miidla-Vanatalu sõnul on olukord alaealiste töötingimustega võrreldes eelmiste aastatega jäänud samaks. „Ettevõtted, mille puhul rikkumisi tuvastatakse on küll erinevad, aga rikkumised on aastast aastasse seotud ikka töö- ja puhkeajaga ning kirjaliku lepingu puudumisega“.
Lugupidamisega
Sander Sõõrumaa
Avalike suhete peaspetsialist
Teabeosakond
Tel 5699 2324
- Üksikasjad
Sotsiaalminister allkirjastas ravikindlustuse seaduse ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega muudetakse töövõimetuslehe väljakirjutamine ning selle tööandjale ja haigekassale esitamine elektrooniliseks.
Taavi Rõivase sõnul kiirendab elektrooniline töövõimetusleht inimesele töövõimetushüvitiste laekumist. "Lisaks vähendab elektrooniline töövõimetusleht arstidel ja ämmaemandatel töövõimetuslehtede paberil väljakirjutamisega seotud kulusid, võimaldab tööandjatel vabaneda paberil töövõimetuslehtede haigekassale esitamise kohustusest ning vähendada seeläbi andmete esitamisel posti- ja ajakulu," ütles minister.
Tänu muudatustele suureneb ka töövõimetuslehtede väljakirjutamise ja haigekassale esitamise süsteemi läbipaistvus ja esitatavate andmete kvaliteet. Elektroonilise töövõimetuslehe rakendamine kaotab töövõimetuslehe võltsimise võimaluse, sest andmeid saavad haigekassale esitada vaid selleks volitatud isikud.
Töövõimetuslehe võib edaspidi välja kirjutada paberil vaid juhul, kui objektiivsetel põhjustel ei ole võimalik andmeid elektrooniliselt haigekassa ravikindlustuse andmekogusse edastada.
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja arvamuse avaldamiseks Eesti Haigekassale, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Arstide Liidule, Eesti Naistearstide Seltsile, Eesti Hambaarstide Liidule, Eesti Ämmaemandate Ühingule, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Patsientide Esindusühingule ja Eesti Patsientide Nõukojale.
Jana Rosenfeld
Meediasuhete nõunik
Avalike suhete osakond
Sotsiaalministeerium
Tel 62 69 321
GSM 56 222 046
jana.rosenfeld|ä|sm.ee
Lehekülg 1127 / 1652
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee