Artiklid
- Üksikasjad
Maksu ja tolliamet plaanib järgmise aasta juulist käiku lasta töötajate registreerimise andmebaasi, kus ettevõtted peavad töötajad juba enne nende tööle asumist registreerima. Seaduseelnõu selle kohta esitatakse valitsusele juba sügisel.
Augusti alguse seisuga on väljatöötamise lõppjärgus uue süsteemi rakendamist võimaldavad seadusemuudatuste eelnõud.
"Kuna muudatused on vaja teha eri ministeeriumide haldusalas, valmistatakse ette kaks eelnõu, vastavalt rahandusministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi poolt," ütles MTA pressiesindaja Uku Tampere BNS-ile.
Infosüsteemi väljaarendamiseks on MTA kuulutanud välja ka riigihanke. Sõlmitava raamlepingu eeldatav maksumus on 350 000 eurot.
Uut süsteemi on MTA tutvustanud ka kaubandus- ja tööstuskojale, tööandjate keskliidule, EVEA-le ja maksumaksjate liidule. Kavas on veel kohtumised ametiühingute keskliiduga ja raamatupidajate koguga, kutse on saadetud ka ehitusettevõtjate liidule.
Uues süsteemis peab tööandja isiku tööleasumisel ta koheselt registreerima kas veebikeskkonnas või MTA teenindusbüroos. Lisaks on võimalik registreerimine lihtsustatud korras SMS-iga, millega kaasneb kohustus andmeid määratud aja jooksul veebikeskkonnas täiendada.
Andmebaasiga loodetakse peamiselt parandada maksulaekumist ning vähendada praegune lauskontrollide süsteem ehitussektoris, mis on maksuameti hinnangul ressursside raiskamine.
Lisaks laekumata maksurahale kahjustab selline olukord tõsiselt ausat konkurentsi ja jätab sotsiaalsete tagatisteta inimesed, kel seoses "mustalt" töötamisega puuduvad ravikindlustus ning võimalused riiklikeks toetusteks ja hüvitisteks, märgitakse MTA kokkuvõttes.
Tööandja poolt vaadatuna on lisaks ebaausa konkurentsi vähenemisele uue süsteemi eeliseks see, et süsteemi rakendamiseks loob riik vajaliku tehnilise lahenduse, mille tulemusel suureneb elektrooniliste andmete hulk ja väheneb halduskoormus.
Töötukassal on aga võimalik luua "paberivaba" menetlusskeem - inimesel tekib võimalus end töötuna arvele võtta ja töötushüvitisi taotleda läbi töötukassa iseteenindusportaali, sest hüvitise määramiseks vajalikud andmed tuleksid loodavast registrist.
Ühtne andmebaas läheb eri asutuste ristkasutusse, kogutavaid andmeid hakkavad kasutama lisaks MTA-le ja töötukassale ka haigekassa, sotsiaalkindlustusamet, politsei- ja piirivalveamet ja tööinspektsioon.
- Üksikasjad
Ühelegi juhile ei meeldi töötajaid vallandada, kuid ka selleks on õiged ja valed viisid. Tööpäeva hommikul kell 8 töötajatele helistades nagu tehti seda möödunud nädalal ühes Ohio ajalehes ei ole kindlasti õige viis inimeste vallandamiseks.
Inc.com jagab kolm nõuannet, kuidas seda rasket sammu teha inimlikult.
Kogu artiklit saab lugeda originaali viitelt
http://www.juhtimine.ee/1321752/tootaja-lahti-laskmine-kuidas-teha-seda-inimlikult
- Üksikasjad
Kristjan Lukk
Maksuameti arvates võlgnevad spordiklubid riigile maksuraha rohkem kui 80 000 eurot.
Maksu- ja tolliamet saatis mais rahandus- ja kultuuriministeeriumile kirja, milles sõnastas juba pikemat aega avaliku saladusena eksisteerinud probleemi. Nimelt maksavad paljud tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja liikmed stipendiumide nime all hoopis töötasusid.
Niimoodi jääb riigil saamata suur hulk maksuraha. Näiteks 2011. aastal oleks riik väljamakstud stipendiumide võrdsustamisel võlaõigusliku lepinguga saanud 4,2 miljonit eurot makse. Teiseks jäävad stipendiaadid ilma ravikindlustusest ja töötuskindlustushüvitistest ning stipendiumidest ei kogune makseid stipendiaadi pensionifondi.
Viimase pärast muretseb ka Eesti olümpiakomitee peasekretär Siim Sukles. „Asi on kinni selles, et spordiklubidel on vähe raha. Inimesed, kes tegelevad väikese raha eest noortega, ei saa pensioniks rasva koguda," rääkis ta.
Ükski stipendiume maksev spordiühing ei riku siiski seadust, sest kehtiv maksuseadus ei defineeri stipendiumi. „Kui seadus otseselt ei ütle, mis on stipendium, siis on see „hall tsoon"," rääkis Sukles. Tema sõnul ongi maksuameti kiri ministeeriumidele palve teha riigi tasandil selgeks, mis täpselt on stipendium ja kuidas seda maksta.
Kontrollid jätkuvad
Seni on maksuamet kontrollinud kolme spordiklubi ning leidnud, et nende makstavad stipendiumid on varjatud töötasud. Amet nendib oma kirjas, et menetluste tulemusel kujunes kokku määratavaks maksusummaks 85 236 eurot, mille tasumine oleks käinud kontrollitud spordiklubidele üle jõu. Seega peaksid klubid makse tasudes oma uksed lihtsalt kinni panema.
Üks kontrollitud spordiühing, Lasnamäe korvpalliklubi on maksuameti hinnangul jätnud tasumata 18 695 eurot makse. Klubi juhatuse liige Janika Veinpere-Pillisner rahapuudusele ei viita. „Tegime kõik nii, nagu seadus nõuab," kinnitas Veinpere-Pillisner. Tema sõnul on Lasnamäe korvpalliklubi sellel spordialal Eestis ainus, mis ei küsi tüdrukutelt treeningmaksu. Ta rõhutas, et asi pole raha olemasolus või selle puudumises, vaid et klubi on kõik õigesti teinud. „Ütleme maksuametile oma vastuse ja vaatame, kuidas nad reageerivad," rääkis Veinpere-Pillisner ja kinnitas, et ootab ühist selget lahendust stipendiumite jagamise korrale.
Kuigi maksuamet on teinud ettepaneku lahendada olukord nii, et spordiklubid ei kannataks, kavatsetakse stipendiumide maksmisi siiski edasi kontrollida. Vastasel juhul oleks ebavõrdses seisus need spordiklubid, mis on stipendiumide väljamaksmisel õigesti käitunud.
Siim Sukles avaldas lootust, et juba augustikuus võib maksu- ja tolliameti ning ministeeriumide koostöös stipendiumide maksmise juures midagi muutuda.
Maksuvaba stipendium
Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute nimekirja pääsemiseks ning tulumaksust vabastatud stipendiumide andmiseks peab see ühingule olema üheks põhikirjaliseks tegevuseks. Stipendiumite taotlemine ja määramine toimub avaliku konkursi alusel.
Kui nõuded täidetud ei ole, maksustatakse stipendium 21%-lise tulumaksu määraga. Tulumaksuga maksustatakse stipendiumid, mis on saadud seoses ettevõtlusega, töö- või teenistussuhtega või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga.
- Üksikasjad
Lugeja küsib: Kui saan arstilt haiguslehe, millal pean tööandjale teatama, et olen haige ja kas pean ka ütlema, mis mul viga on?
Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Anne Pärnat:
Töölepingu seadus § 15 lõige 2 punkt 10 sätestab töötaja kohustuse teatada tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja võimaluse korral selle eelduslikust kestusest. Ajutise töövõimetuse juhtumiteks on muu hulgas töötaja haigus või vigastus, mis ei võimalda tal ajutiselt töötada, töötaja suhtes kehtestatud karantiin ja alla 12-aastase lapse põetamine.
Seadus kohustab haigusest teavitama esimesel võimalusel, see tähendab siis, kui töötaja tervis lubab ja võimalus tekib.
Töötaja ei pea informeerima tööandjat oma terviserikke põhjustest või diagnoosist. Eeldatavat töölt eemalviibimise perioodi tuleb vajadusel täpsustada, kui näiteks haigus süveneb või muul põhjusel tuleb töölt pikemalt eemal viibida, kui töötaja algselt arvas. Tööandjal on võimalik töökorralduse reeglites kindlaks määrata mõistlik aeg, mille jooksul peaks töötaja tööandjat ajutisest töövõimetusest teavitama - näiteks kolme tunni jooksul pärast tööpäeva algust.
- Üksikasjad
Töötaja asus tööle mõne nädala eest ja juba saatis avalduse, et enam ta tööle ei tule ning palub lõpparve üle kanda.
Töötaja ei tulnud ka töölepingu lõpetamist allkirjastama ning meil ei ole veel teada tulemustasu suurus. Millised on tööandja õigused sellises olukorras?
Maalehe lugeja
VASTAB
ÜLLE MUSTKIVI
tööinspektsiooni tööinspektor-jurist
Töölepingu saab üles öelda üksnes kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud ülesütlemise avaldusega, kui see on teisele poolele teatavaks tehtud. Seega on töötaja tööleping lõppenud avalduses toodud kuupäeval, sõltumata lõpetamise vormistamisest. Nimelt ongi töölepingu üles-
ütlemise avaldus töölepingu lõpetamise juriidiline dokument ja eraldi töölepingu lõpetamise kannet vormistama ei pea.
Nii töötaja kui tööandja võivad katseajal töölepingu üles öelda vähemalt 15 kalendripäevase etteteatamistähtajaga töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 96 kohaselt. Tööandja peab ülesütlemisel põhjendama, miks töötaja ei sobi oma teadmiste, oskuste, isikuomaduste vms põhjusel kokkulepitud tööd tegema.
Töötaja ei pea katseajal töölepingu ülesütlemist põhjendama. Kui töötaja soovib katseajal töölepingu erakorraliselt üles öelda, peab tal selleks olema mõjuv põhjus ja siis ei pea ka järgima 15päevast etteteatamistähtaega. Kui töötaja esitab lihtsalt avalduse ja ei viita erakorralistele asjaoludele, loetakse ülesütlemine korraliseks ja järgida tulnuks etteteatamise tähtaega.
Etteteatamistähtaja mittejärgimisel on aga töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist vähem ette teatatud päevade eest. Hüvitiseks on töötaja keskmine tööpäevatasu (TLS § 100 lg 5).
Muidugi võivad töösuhte pooled sõltumata põhjusest töölepingu kokkuleppel lõpetada. Sellisel juhul peavad mõlemad osapooled olema töölepingu lõpetamisega nõus, ja kuigi seadus ei eelda niisuguse kokkuleppe kirjalikku vormistamist, on hilisemate vaidluste vältimiseks soovitatav kokkuleppe kirjalik vormistamine.
Lõpparve tuleb välja maksta töölepingu lõppemise päeval.
Lehekülg 1125 / 1652
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee