Vahur Koorits
Ettevõtjad kritiseerivad mõtet anda töötuskindlustusmakse üle otsustamine riigikogu kätte.
„Praegu on ametiühingud ja tööandjad rohkem ühel meelel omavahel kui riigiga," kritiseeris valitsust tööandjate keskliidus mööblitootjaid esindav Aare Paloots. Nimelt tahab valitsus anda riigikogule õigus määrata järgmise aasta töötuskindlustusmakse suurust. Tööandjad kardavad seetõttu, et nad mängitakse nurka ning nende ja ametiühingute arvamust makse suuruse kohta ei arvestata.
Töötukassas liiguvad suured rahad, mida maksavad kõik palgasaajad ning ettevõtted. Kõik palgatöölised maksavad oma brutopalgast 2% töötukassale ja tööandjad maksavad omalt poolt veel 1%. Valitsuse soov on anda riigikogule õigus otsustada, kui palju tuleks palga pealt töötukassale maksta, ent tööandjad ja nendega liidus olevad ametiühingud tahavad hoida seda õigust töötukassa nõukogus, kus neil kahe peale on otsuste tegemiseks vajalik enamus.
Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja Sven Kirsipuu üritas tööandjaid rahustada. Tema sõnul saadab töötukassa nõukogu endiselt valitsusele ettepaneku järgmise aasta töötuskindlustusmakse määra suuruse kohta. Valitsus hindab seda ja saadab selle alusel riigikogule ettepaneku töötuskindlustusmakse määra suuruse kohta. Lõpliku otsuse teeb riigikogu.
Muutuse põhjuseks on Kirsipuu sõnul töötukassa suur mõju valitsussektori eelarvepositsioonile ehk inimkeeli öeldes sõltub paljuski töötukassa rahast, kas riik on oma arvepidamises punases või mitte.
Ent seaduses on ka märge, et valitsus arvestab riigikogule makse määra esitamisel vajadust kogu valitsussektori eelarvet tasakaalus hoida. Kas see on tagauks, mille kaudu valitsus tahab saada töötuskindlustuse maksemäära enda kontrolli alla?
Kirsipuu kinnitas, et eesmärgiks ei ole töötuskindlustuse piisavate reservide olemasolu korral töötuskindlustusmakse määrasid tõstes riigi eelarveseisu parandada. Küll aga saab valitsus tasakaalureeglist kõrvale kaldumise korral võimaluse näiteks töötuskindlustusmakse määrade vähendamise protsessi ajatada. Teiste sõnadega - kui riigil on rahakoti mõnes muus nurgas raha liiga vähe, siis töötuskindlustusmakse määrad peavad aitama eelarveauku lappida, et kokku tuleks tasakaalus eelarve.
Kuigi üksikisiku tulumaksu määr on Eestis 21%, saavad tööinimesed oma brutopalgast pangaarvele ainult kolmveerandi. 2% läheb eespool mainitud töötuskindlustusmakseteks ja veel 2% II pensionisamba makseteks.
Tähtis on üldine koormus
Seetõttu tulekski Palootsa sõnul maksukoormust vaata makse kokku liites. „Maksu nimetus pole tähtis, tähtis on maksude koormus kokku," rääkis Paloots tulumaksu vähendamisele viidates. Maksumaksja seisukohalt pole tema sõnul vahet, kas tema tulumaksu vähendatakse, kui samal ajal töötuskindlustusmakset suurendatakse.
Ettevõtja Jaan Puusaag oli samuti valitsuse mõtte suhtes kriitiline. „Sisuliselt soovib valitsus parlamendi kaudu seda otsustamisõigust enda kätte saada ja vältida nende seisukohast mõttetut dialoogi teiste osapooltega," süüdistas Puusaag.
Tööandjate keskliidu juht Toomas Tamsar oli eelnõu suhtes kriitiline, aga ta lootis, et pisikese paragrahvimuutusega olulise süsteemi ja ühiskondlike kokkulepete pea peale pööramine on valitsuse seadusloome protsessi tööõnnetus. Ta lubas, et tööandjad töötavad koos valitsusega ning erakondadega ja ta loodab, et viga parandatakse.
Ta ei kiirustanud selgitama, mis juhtub siis, kui valitsus ei leia tööandjate ja ametiühingutega üksmeelt. „Usun, et erakonnad tahavad oma poliitilistest ja ühiskondlikest kokkulepetest kinni pidada. Praegu käivad konsultatsioonid," kinnitas Tamsar.
Sotsiaaldemokraat Eiki Nestori sõnul on praeguse sammu taga Reformierakonna soov näidata, et 2015. aastal enne riigikogu valimisi langetatakse üksikisiku tulumaksu. Kuna aga riigieelarves on raha vähe ja tegelikult seda tulumaksu langetamiseks eriti ei jätku, siis tahab võimukoalitsioon oma kätte saada töötuskindlustusmakse määra suuruse sättimist, et puudu olev raha maksumaksjalt uuesti ära võtta.
Nestori sõnul on praegu tegelik üksiksiku tulumaksu määr 23% ja sotsiaalmaks 34%, sest valitsus on muutnud töötuskindlustuse riigikassa täitmise vahendiks ja seetõttu tuleb seda pidada samaks, mis tulumaks.
Nestor viitas eelmisele tööandjate ja ametiühingute tülile valitsusega, mille põhjustas valitsuse soov võtta töötukassa reservid riigi kätte. See tüli, lõppes toona sellega, et valitsus pani end lihtsalt jõuga maksma.
Kas töötuskindlustusmakset saab hakata lõpuks vähem maksma?
„Piltlikult öeldes on töötukassa rahapada kuhjaga täis,” rõõmustas töötukassa nõukogus tööandjaid esindav Toomas Tamsar. Viimastel aastatel on tööpuudus vähenenud ja seega kulub töötutele kindlustusmaksete tegemiseks vähem raha. Sellepärast on nii tööandjad kui ka töövõtjad ühel meelel, et kindlustusmakset tuleb vähendada.
Töötukassas ametiühinguid esindav Peep Peterson nõustus, et makset, mis on töötajatele 2%, tuleks langetada. Sotsiaaldemokraat Eiki Nestor rääkis, et raha töötukassas on praegu nii palju, et samal ajal võiks langetada makse suurust ja hakata maksma hüvitisi poolte kokkuleppel ja omal soovil töölt lahkunutele. Poolte kokkuleppel ja omal soovil lahkunud pidid hakkama saama toetust juba sel aastal, aga koalitsiooni häältega muudeti see ära, sest väidetavalt polnud eelarves raha.
Töötukassa nõukogu esitab valitsusele ettepaneku järgmise aasta töötuskindlustusmakse suuruse kohta. Töötukassa nõukogus on kaks esindajat ametiühingutel, kaks esindajat tööandjatel ja kaks valitsusel.
