Artiklid

Üksikasjad

Maksu- ja tolliameti töötamise registri andmed näitavad, et Eestis on hulk organisatsioone, kus kolmandas kvartalis suurenes töötajate arv vähemalt saja võrra.

Statistikaameti andmed ütlevad, et meie tööturu seis liigub kindlal sammul allakäigutrepil: töötus suureneb ja tööga hõivatuid oli meil kolmandas kvartalis 1100 inimese võrra vähem kui teises kvartalis. Arvud on hullemad, kui lisame siia teadmise, et tavapäraselt on kolmandas kvartalis seis vastupidine: hõivatuid on rohkem kui teises kvartalis. Igapäevased uudised räägivad, et tööhõive vähenemist veavad eest koondamised tööstus- ja ehitusettevõtetes. Statistikaamet kinnitab: aasta varasemaga võrreldes on hõivatute arv enim vähenenud tööstuses ja ehituses.

Üksikasjad

Lugeja küsib: Saatsin töötaja ettevõtte kulul koolitusele, kuid juba nädala pärast tahtis töötaja töölt lahkuda. Kas mul on õigus töötajalt koolituskulud tagasi nõuda või lõpparvest kinni pidada?

Vastab Vladimir Logatšev, Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist:

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 28 lg 2 p 5 kohaselt on tööandja kohustatud tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks ettevõtte huvidest lähtuva koolituse, kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu. Seega kannab üldjuhul koolitusega kaasnevad kulud tööandja. Siinkohal on silmas peetud neid koolitusi, mis teenivad tööandja ettevõtte huve.

Edasi loe: https://www.tooelu.ee/et/uudised/1096/mida-teha-kui-tootaja-kais-just-koolitusel-aga-otsustab-toolt-lahkuda

Üksikasjad

Eesti Töötukassa uuendab koolituskaardi koostöö põhimõtteid ja avab 20.11.2023 avalduste vastuvõtu koolituskaardi koostööpartneriks saada soovivatele koolitajatele. Ka olemasolevatel partneritel, kes soovivad uutel tingimustel koostööd jätkata, tuleb esitada uus avaldus.

2024. aastal hakkab kehtima uus VV määrus „Tööhõiveprogramm 2024-2029“, mis toob kaasa mitmeid muudatusi tööturukoolituse korralduses. „Töötukassa rahastab edaspidi eelkõige koolitusi, mille käigus omandatakse oskused, mida on tööturul vaja praegu ja tulevikus. Koolituste valikul lähtusime eelkõige OSKA tööjõuvajaduse uuringutest, riigi strateegilistest ja valdkondlikest arengukavadest ning tööjõuvajadusega seotud statistikast,“ sõnas töötukassa juhatuse liige Reelika Leetmaa. Rahastatavate koolituste loetelu valmis töötukassa, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöös ning sellega saab tutvuda SIIN 

https://www.tootukassa.ee/et/teenused/partneritele/koostoovoimalused-koolitajatele

Edasi loe https://www.tootukassa.ee/et/uudised/tootukassa-avab-vastuvotu-koolituskaardi-koostoopartneriks-saada-soovivatele-koolitajatele

 

Üksikasjad

Kunstnike sõnul on plaanitav kultuurkapitali seaduse muutmine hädavajalik ajakohastamine, kirjanike liit tõmbab sellele aga pidurit. „[Kirjanike liidu esimehe] Tiit Aleksejevi väited tühistavad paljude kolleegide pikaajalist tegevust,“ ollakse nördinud.

Uude faasi jõudnud võitlus sotsiaalsete tagatiste nimel tekitab loomeliitude seas vastakaid arvamusi. Kultuurkapital on valmis loometöötoetuste rahabaasi peaaegu kahekordistama, et loovisikud, kellel ravikindlustust ja muid tagatisi veel pole, need saaksid. Kulka juht Margus Allikmaa tegi novembri alguses EPL-ile antud intervjuus lihtsa arvutuse, mille järgi saab hakata toetusi maksustama nii, et kätte jääva raha hulk ei kannata: „Eelmistel aastatel maksime loometöötasusid 750 000–950 000 eurot, igal aastal see summa pisut kasvab. Võtame lähtearvuks miljoni. Kui sellele kõik vajalikud tasud juurde arvestada, siis kogukulu oleks 1,73 miljonit eurot. See ei ole meile üle jõu käiv summa.“

Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/120248721/koik-loovisikud-ei-soovigi-sotsiaalseid-huvesid-eelnou-peab-silmas-olematut-loojakategooriat

Üksikasjad

Süvenev mure kohtunikkonna järelkasvu leidmise pärast on pannud otsima lahendusi, et kaasajastada kohtunikuametit ning muuta see töö noortele meelepärasemaks.

Justiitsministeerium on välja pakkunud kohtunike seadusesse neli muudatust, mis leevendaksid mõningaid kitsendusi, mis kohtunikuametiga kaasnevad. Need on kohtunikule tagasiside andmine, töötamine osalise töökoormusega, ametikitsendused ja ametist vabastamine vanuse tõttu.

Edasi loe: https://www.err.ee/1609168447/noorte-ligitombamiseks-on-kavas-kohtunikutoo-kitsendusi-leevendada

 

  1. Pealinna õpetajate saatus: pank ei võta nii niru palgaga jutulegi
  2. Uuring: suurima palgalõhega valdkonna töötajad on oma ametile truud
  3. Töökohad kaovad peamiselt maapiirkondades
  4. Inseneriakadeemia hakkab lahendama inseneride kriisi