Artiklid

Üksikasjad

Lugeja küsib: Milliseid eeliseid annab mulle töötajana ametiühingusse kuulumine?

Vastab Tööinspektsioon ja Ametiühingute Keskliit:

Ametiühing on iseseisev omaalgatuslik ja vabatahtlik isikute ühendus, mille eesmärgiks on töötajate töö-, teenistus- ja kutsealaste, majanduslike ning sotsiaalsete õiguste ja huvide esindamine ning kaitsmine. Ametiühingud on oma seaduslikus tegevuses sõltumatud ning igaühel on õigus ametiühinguid asutada ja nendega ühineda.

Edasi loe: https://www.tooelu.ee/et/uudised/1092/millised-tootaja-eelised-ametiuhingu-liikmena

Üksikasjad

Eestlastele ei anta hõlpu, sest OECD riikide võrdluses tuleb meil kõige rohkem tööd teha.

Saksamaa püüdis aru saada, kui palju vanemaealised tööd teevad ja võttis appi OECD numbrid. Sealt selgub, et Eesti inimesed teevad terve OECD lõikes oma elu jooksul kõige rohkem töötunde.

Aastas peab Eesti inimene töötama 1770 tundi. Meist järgmine on Tšehhi, kus inimesed töötavad aastas 1754 tundi.

Edasi loe: https://majandus.postimees.ee/7890266/asi-ametlik-eestlased-peavadki-koige-rohkem-tood-tegema

Üksikasjad

Kui investeeringud teedesse järsult lõpetatakse, saab töö otsa ka teedeehituse inseneridel. Pädevate inseneride puudus halvab Eesti majanduse ja ekspordivõime ning on otsene risk teede ohutusele. Peame mõtlema sellele, kuidas keerulisel ajal hoida ja kasvatada tugevat inseneride põlvkonda, kirjutab Estel Pukk.

Sillad, maanteed, väiksemad teed ja tänavad on meie jaoks iseenesestmõistetavad. Nii nagu me ei mõtle igapäevaselt, kuidas vereringe meie organismi elus hoiab, ei mõtle me ka teede võrgustikust kui majanduse vereringest. Tee on tee, kuid iga päev sõltub just teede olukorrast, kas jõuame ohutult koju ja tööle, kas veoautod viivad kauba õigeks ajaks kohale, kas Eesti on riik, kuhu tahetakse tulla ning kas on mugav liikuda ka tõmbekeskustest kaugemale.

Edasi loe: https://www.err.ee/1609153285/estel-pukk-teid-ja-sildu-ei-ehita-sotsiaalteadlased-insenere-on-vaja

Üksikasjad

Teenindajate eesti keele kõikuv tase paneb muretsema nii keeleameti kui ka tööandjad ja kliendid. Motivatsiooni seisukohalt on sõjapõgenikud kindlasti usinamad keeleõppijad kui meie oma muukeelsed elanikud.

Delfi Ärilehe lugejate seas on nii neid, kes kiidavad töötajad, kes ei istu maksumaksja kulul kodus, ning soovitavad „lasta kaubapaigutajal rahus tööd teha ja minna suhtlema rahvatantsuringi“. Kuid on neidki, kes kurdavad: „Eestis on, jah, kummaline see olukord: teenindaja on kuningas ja klient on alluv, kes peab oma keeleoskused appi võtma“ ja „Teleris on jällegi reklaamid ingliskeelsed, see ka pole õige“.

Üksikasjad

Liidu kirjas toodi esile hulk vastuseta küsimusi. Kohalike omavalitsuste peamine mure seisneb õpetajate palgalisa maksmises.

Nimelt on haridus- ja teadusministeerium (HTM) kehtestanud meetme, millega makstakse Ida-Viru õpetajatele palgalisa. Selle juures on aga üks juriidiline konks: meede on kehtestatud kindlaks ajavahemikuks ehk selle aasta 1. septembrist 31. detsembrini.

Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/120244316/ida-viru-opetajad-saavad-palgalisa-ainult-aasta-lopuni-omavalitsustel-pole-edasise-kohta-kindlust

  1. Toidukullereid ja sõidujagajaid ootab ees tõehetk. Uuest aastast on nad teravdatud tähelepanu all
  2. Heli Raidve: "Kasutamata puhkusepäevad ei aegugi, kui tööandja ei teavita töötajat"
  3. Infoturbejuht annab nõu, kuidas avalikus kohas turvaliselt arvutitööd teha
  4. Kas töötajal on õigus temaga juhtunud tööõnnetuse raportit näha?