Artiklid

Üksikasjad

Riik teede rajamiseks lisaraha ei leidnud. Taristuehitajatele näidatakse uue võimalusena Rail Balticu raudteesse suunatavat raha. Teedeehitajaid see aga ei aita ning ligi kolmandik töötajaid on juba koondatud ja ehitustehnika müügis.

Pärast Ukraina sõja algust on riik tööde kallinemise ja riigi rahakoti tühjuse tõttu tee-ehitusobjekte plaanidest maha kriipsutanud ja tuleviku investeeringusummasid vähendanud. Taristuehitajad seevastu rõhutavad, et aastane teehoiuraha peab suurenema vähemalt 250 miljoni euroni, muidu hääbub Eestis teedeehituse valdkond ja teede seisukord halveneb järsult.

Üksikasjad

Seda artiklit ajendas mind kirjutama lugejaküsimus lähetuse kohta. Selgitan lähemalt, mis on lähetus ja millised on lähetusega kaasnevad tegevused, sh kehtestatud nõuded päevaraha maksmiseks.

Lähetus on Eesti Keele Instituudi sõnaveebi kohaselt „tööülesannete täitmine väljaspool lepingujärgset töötegemise kohta”. Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 21 kohaselt võib tööandja lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta ning töötajat ei või töölähetusse saata kauemaks kui kolmekümneks järjestikuseks kalendripäevaks. Pikemaks ajaks võib saata vaid siis, kui tööandja ja töötaja on kokku leppinud pikema tähtaja.

Edasi loe: https://www.raamatupidaja.ee/uudised/2023/10/24/lahetuse-tahendus-ja-sellega-kaasnevad-tegevused

Üksikasjad
Tööinspektsiooni peadirektor Kaire Saarep, kinnisvara korrashoiuettevõtte SOL Baltics juht Rinel Pius ja tervishoiuettevõtte Meliva juht Marja-Liisa Alop “Tööandjate tund” raadiosaate salvestusel.

Kuna tööõigus ei käi muutuva töötamisega kaasas, tähendavad sajad tarbetud liigutused kuus tähendavad ettevõtjaile lisakulu ning kaotatud konkurentsivõimet.

Edaasi loe: https://employers.ee/jaik-toooigus-paneb-sama-tootajat-kaheksa-korda-toole-votma/

Üksikasjad

Svitlana Lõtvõnenko töötas Ukrainas 15 aastat neuroloogiaõena, kuni tema kodumaal algas sõda ja ta pages koos pojaga Eestisse. Ta on siin elanud möödunud aasta märtsist. Nüüd töötab ta Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) kardioloogiaosakonnas EKG õe abilisena.

Iseseisva õena ta veel töötada ei saa, sest Ukraina õe pädevus ei ole samal tasemel nagu Eesti õdedel. Möödunud aasta sügisel asus ta õppima Tallinna tervishoiu kõrgkooli õppesse, mis oli justnimelt mõeldud ukrainlastele, kes olid kodumaal juba õe hariduse omandanud, kuid soovisid oma oskusi täiendada nii, et nad saaksid õena töötada ka Eestis.

Üksikasjad

Muuga sadama viljaterminal on üks Euroopa võimsamaid. Juba kümmekond aastat on suurem osa terminali seisnud kasutult. Ukraina vilja eksport läbi Eesti annaks võimaluse terminal taas täisvõimsusega tööle rakendada.

Edasi loe: https://arileht.delfi.ee/artikkel/120241972/ukraina-soja-tottu-kadus-eesti-transiidisektorist-too-nuud-on-voimalik-tookohti-ja-raha-tagasi-tuua

  1. Jurist vastab: kas tööandja peab tegema kohtutäituri tööd?
  2. Kas kellakeeramise tõttu tekkinud lisatunni eest peab maksma töötasu?
  3. Eesti arstide mediaanpalk kasvas 3780 euroni kuus
  4. Hea üllatus. Eesti valmistub kasvatama majandusharu, mis võib tuua tuhandeid uusi töökohti