Artiklid
- Üksikasjad
Helve Toomla
jurist
Töötan riigiasutuses, mida reorganiseeritakse.
Mitu asutust ühinevad omavahel, ülesanded jagatakse ümber. Üksus, kus mina töötan, kaob, kuid meie tööülesanded viiakse üle teise asutuse ülesanneteks. Seega töö jätkub. Minu ametikoht kaob ja selle asemele pakutakse mulle samas valdkonnas tööd, kuid madalamal ametikohal. Kas mul on õigus mitte nõustuda uute töölepingu tingimustega ja saada koondatud?
Saan küsimusest aru nii, et küsija on töötaja avalikus teenistuses, st töötab töölepingu alusel ja tema töösuhetele kehtib töölepingu seadus (TLS). Selle seaduse § 89 lg 1 kohaselt tekib koondamise olukord siis, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise, töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul.
Siin on arvatavasti tegemist töö ümberkorraldamisega ning kui tööandjal ei ole küsijale pakkuda samasugust tööd, nagu senises töölepingus on kokku lepitud, ja töötaja ei ole nõus lepingutingimuste muutmisega, tuleb tööandjal ta koondada ehk seadusekeeli öeldes: tööleping tuleb koondamise tõttu erakorraliselt üles öelda.
Keegi ei saa töötajat sundida teistsuguste lepingutingimustega nõustuma, TLS § 12 lubab töölepingut muuta ainult poolte kokkuleppel. Ametniku koondamiseks sätestab avaliku teenistuse seadus pisut teistsugused tingimused.
Nüüd antakse puhkust jooksva aasta eest. Mõtlesin, et puhkaks sel aastal kolm nädalat ja jätaks ühe nädala järgmisse aastasse, et siis viis nädalat järjest puhata. Kas see on võimalik? Millal kasutamata puhkus aegub?
Põhimõtteliselt on võimalik, kuid tööandja peab sellega nõus olema, sest töölepingu seaduse § 68 lg 5 kohaselt antakse põhipuhkust osadena üksnes poolte kokkuleppel. Seejuures tuleb muuta ka puhkuste ajakava, mis samuti nõuab tööandja nõusolekut.
Tänavune puhkus aegub järgmise aasta 31. detsembriks.
- Üksikasjad
Töövaidluskomisjonidele esitati esimesel poolaastal kokku 1192 avaldust, seda on 23 protsenti vähem kui eelmise aasta samal perioodil, teatas tööinspektsioon.
Töötajate poolt esitati selle aasta kuue kuuga 1033 avaldust, mis sisaldasid kokku 1837 erinevat nõuet. Tööandjatelt laekus samal perioodil 159 avaldust. Tööinspektsiooni peajuristi Elina Soometsa sõnul olid töötajate avaldused peamiselt seoses maksmata töötasuga ning töölepingu lõppemisel sissenõutavaks muutunud nõuetega.
"Ühelt poolt töövaidluste arv jätkab vähenemist ning on jõudnud viimase kümne aasta madalamale tasemele, kuid teiselt poolt tõuseb tööandjate poolt esitatud avalduste osakaal. Selle pinnalt ei saa veel kindlalt väita, et töötajatepoolsed rikkumisi esineks rohkem. Pigem on tegemist tööandjate teadlikkuse tõusuga,“ kommenteeris Soomets.
Ta lisas, et kui 2013. aastal esitatud avaldustest sisaldas iga kolmas tööandja poolt esitatud avaldus töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõuet, siis käesoleval aastal juba iga teine.
Töösuhteid kontrollis tööinspektsioon esimesel poolaastal 355 korda ning kokku tuvastati 921 rikkumist. Tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu sõnul esines rikkumistest enim töötajatele töötasu maksmise tingimustest teavitamata jätmist.
„Lisaks on muret tekitav asjaolu, et seoses sõidukijuhtide töö- ja puhkeajaga tuvastati 354 rikkumist. Väsinud sõidukijuht on ohtlik nii iseendale kui ka teistele liiklejatele, ma ei näe ühtegi vabandust neile rikkumistele,“ ütles Maripuu.
Sõidukijuhtide töö- ja puhkeaja kontrolli käigus tuvastati sagedamini ööpäevase puhkeaja nõuete rikkumisi veoseveol ning ettenähtust lühema vaheaja rakendamist veoseveol.
- Üksikasjad
Helen Väljataga
Praegused kuumad ilmad põhjustavad paljudele töötajatele ebamugavusi või lausa tervisehädasid.
Juhul kui inimene kukub näiteks tööpostil kuuma tõttu kokku, siis on tegemist tööõnnetusega. Tööinspektsiooni avalike suhete peaspetsialist Sander Sõõrumaa ütles, et kuumade ilmadega sagenevad pöördumised tööinspektsiooni poole. Täpset statistikat pöördumiste kohta aga ei peeta.
Kuumapühi Eestis siiski ei ole: seadus ei sätesta, milline on optimaalne temperatuur tööruumides, vaid ütleb, et töökoha õhutemperatuur ja -niiskus ning õhku liikumise kiirus peavad olema tööülesannete täitmiseks sobivad. Tööandja kohus on sisustada ja kujundada töökohad nii, et töötaja suudaks säilitada töövõime ja heaolutunde.
Tööandja peab kuumaga tagama töötajale ka piisavalt puhkepause, eriti juhul, kui on tegemist raske füüsilise tööga. Tööinspektsioon soovitab kehtestada ka nn siestad, mis väldiksid töötamist suurima keskpäevase kuumuse ajal. Puhkepauside ajal peaks olema töötajatel võimalus end värskendada näiteks külma duðiga. Tööandjal on ka kohustus tagada piisava joogivee olemasolu töökohas, soovitatavalt rohke mineraalainete sisaldusega.
- Üksikasjad
Lugeja küsib:
Töötaja tegi tööandja autoga liiklusõnnetuse, milles töötaja jäi süüdlaseks. Autol on kaskoleping. Varalise vastutuse lepingut töötajaga sõlmitud ei ole. Kas tööandja võib töötajalt omavastutuse summa välja nõuda?
Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Ülle Mustkivi:
Töötaja varaline vastutus on sätestatud töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 72 – 78. Üldpõhimõttena jaguneb töötaja vastutus kaheks: süüline ja lepinguline. Juhul kui TLS § 75 nõuetele vastavat varalise vastutuse kokkulepet pole töötajaga sõlmitud, siis saab olla tegemist ainult süülise vastutusega.
Kui tööülesandeid täites tekitatakse tööandjale varalist kahju, lähtutakse kahju hüvitamisel TLS § 72 sätestatust, mille kohaselt töötaja vastutab oma kohustuste rikkumise eest juhul, kui ta on kohustusi rikkunud (ja seeläbi kahju tekitanud) süüliselt. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Hooletuseks tuleb lugeda olukorda, kus töötaja on jätnud kohustuse täitmisel järgimata vajaliku hoole. Raskeks hooletuseks on vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ja tahtluseks õigusvastase tagajärje soovimine. Süü vormist sõltub töötaja vastutuse ulatus, st kui suur osa kahjusummast tuleb hüvitada (TLS § 74). Süü puudumisel ei saa tööandja töötajat kohustada kahju hüvitama.
Tööandja peab seega esmalt välja selgitama, kas töötaja on kohustusi rikkunud süüliselt. Töötaja vastutuse kindlakstegemisel tuleb lähtuda sellele töösuhtele omasest hoolsuse määrast. TLS § 16 lg 1 kohaselt peab töötaja täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Vajaliku hoolsuse määra kindlakstegemisel tuleb arvestada tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, töötaja ametialaseid teadmisi, töötaja võimeid ja omadusi (TLS § 16 lg 2). Kui on selge, millist hoolsust töötajalt eeldatakse, saab hinnata, kas töötaja on hoolsuskohustust rikkunud või mitte. Kui töötaja on tööülesannete täitmisel vajalikku hoolsust järginud, siis ei ole ta ka töökohustuste rikkumises süüdi.
Kui sõidukile on sõlmitud kaskokindlustus ja kindlustusselts nõuab tööandjalt omavastutuse osa tasumist, saab tööandja selle omakorda sisse nõuda töötajalt juhul, kui tuvastatakse, et töötaja oli süüdi liiklusõnnetuse põhjustamises.
Kui tööandja on töötajale esitanud nõude kahju hüvitada ja töötaja keeldub põhjusest olenemata kahju hüvitamisest, on tööandjal võimalik vastava nõudega pöörduda töövaidlusorgani (kohtu või töövaidluskomisjoni) poole.
- Üksikasjad
Joosep Värk
Iga ilmaga tööd tegevate teetööliste sõnul pole praeguses ilmas nende jaoks midagi erakordset.
Need, kes on viimastel päevadel ühissõidukitega sõitnud, ilmselt teavad, mis tunne on sinna siseneda. Uksest sisse astudes tabab sind paksu ja niiske õhu müür, mis teeb mõne minutiga naha märjaks. Pikalt sõites kleepuvad riided keha külge.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
Lehekülg 1027 / 1623
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee