Üksikasjad

Avaldatud: 05 detsember 2014

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Delfi

Kasulik.ee

Hiljuti Kasulikus ilmunud artiklis tõstatas lugeja küsimuse, kas graafiku alusel töötaja peab nädalavahetusel haigestudes EMO-se minema, et tööandja jaoks arstitõend saada. Mitmed lugejad leidsid, et praegune olukord on segadusttekitav ning ebamõistlik nii patsientide kui kiirabi suhtes.

Kommentaariumis kõlas soovitus hankida oma perearsti meiliaadress või isiklik telefoninumber, ent vaevalt et perearstile meeldiks, kui nad peaksid igapäevaselt ööpäev läbi valves olema, et meilidele ja telefonikõnedele vastata.

Üks lugeja pakkus välja, et miks ei võiks perearsti automaatvastajale haigestumise korral teadet jätta. Paraku ei võimalda seadus praegu perearstil tagantjärele haiguslehte väljastada.

"See ei ole normaalne, et kui inimesel on lihtsalt viirus kallal, peab ta EMO-sse seetõttu jooksma. Ja siis imestame, miks on seal nii pikad järjekorrad. Rääkimata faktist, et perearst on maapiirkonna inimestele siiski valdavalt lähemal kui EMO. Kellel ikka autot ei ole peres, võib see EMO-sse pöördumine olla ikka tõsine probleem," avaldas lugeja kommentaariumis arvamust.

Haigekassa avalike suhete juht Katrin Romanenkov ütles Kasulikule, et perearst lähtub haiguslehe väljakirjutamisel sotsiaalministri määrusest, mille kohaselt saab arst haiguslehe väljastada pärast haige läbivaatust.

"Nädalavahetusel tuleks pöörduda EMO-sse või kutsuda kiirabi, kes teostab patsiendi läbivaatuse ning väljastab selle kohta tõendi. Siis on perearstil õigus väljastada haigusleht ka tagasiulatuvalt. Perearstil on õigus haiguslehe väljaandmisest tagasiulatuvalt keelduda, kui puuduvad dokumendid läbivaatuse kohta konkreetsel kuupäeval," rääkis Romanenkov.

Ta rõhutas, et ajutise töövõimetuse aja arvestus algab fikseeritud haigestumise päevast ning kui inimene ei tööta graafiku alusel ning juhtub nädalavahetusel haigestuma, algab töövõimetusleht alati sellest päevast, mil inimene arstile pöördus ja haiguslehe võttis.

Üksikasjad

Avaldatud: 03 detsember 2014

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Delfi

Kasulik.ee

Ühes Eesti suurettevõttes töötav lugeja tundis huvi, kuidas tööandja jaoks arstitõend saada, kui nädalavahetusel haigus peale tuleb.

"Töötan ühes Eesti suures ettevõttes, kus töö käib graafiku alusel ja ka nädalavahetusel. Praegu nõuab otsene juht minult laupäevase haigestumise korral minekut EMO-sse. Kui mul aga näiteks on lahtise kõhuga olukord, siis EMO on küll viimane koht, kus 3-5-tunnist istumist tahaks teha. Kui perearst nädalavahetusel ei tööta, kas tõesti muud varianti pole, kui arstitõendi saamiseks EMO-sse minna?" küsis lugeja.

Vastab tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja Anni Raigna:"Töölepingu seaduse § 19 sätestab töötaja õiguse keelduda töö tegemisest ja nimetab alused, millal töötaja seda õigust kasutada võib. Üheks aluseks on näiteks töövõimetus, mida tõendab arsti poolt väljastatud töövõimetusleht. Seega kui töötaja puudub haigestumise tõttu töölt, peaks haigestumist tõendama töövõimetusleht.

Arst töövõimetuslehte tagasiulatuva kuupäevaga ei väljasta. Seetõttu võib tekkida olukord, kus töötaja peab nädalavahetusel tööl olema, kuid haigestumisel pole perearst kättesaadav. Sellisel juhul tuleb kõne alla erakorralise arstiabi poole pöördumine. Samuti pole välistatud erikokkulepe perearstiga, kus perearstil oleks võimalik haigestumine ka tööajaväliselt fikseerida (nt telefoni automaatvastus, e-kiri vms). Taolised võimalused tuleks aga läbi rääkida oma perearstiga. Töövõimetuslehe väljastamise kohta soovitame täpsustada Haigekassalt (infotelefon 16363).

Igal juhul tuleb tööandjat esimesel võimalusel haigestumisest teavitada ning selgitada ka asjaolu, et perearst pole kättesaadav ning erakorralise arstiabi poole pole võimalik pöörduda. Töötaja ja tööandja võivad kokku leppida vaba aja andmises tööaja ulatuses, mil töötajal pole töövõimetuslehte esitada. Kokkuleppe sõlmimisel tuleks lähtuda vastastikusest usaldusest ja mõistlikkusest, arvestades üksteise huve. Kõne alla võib tulla ka tasustamata puhkuses kokkuleppimine."

Üksikasjad

Avaldatud: 05 detsember 2014

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Postimees

President Toomas Hendrik Ilves kuulutas täna välja kaks hiljuti riigikogus vastu võetud töövõimereformi käivitavat seadust.

Eilsel kohtumisel puuetega inimeste esindajatega sõnas president, et ta ei näe töövõimereformi seaduse vastuolu põhiseadusega, mis oleks riigipeale aluseks jätta seadus välja kuulutamata.

Riigikogu võttis puuetega inimestes meeleavaldusi ja proteste esile kutsunud reformieelnõud 55 poolt- ja 32 vastuhäälega vastu 19. novembril.

Üleminek seniselt töövõimetuspensionide süsteemilt töövõimetoetustele algab 2016. aasta algusest. Töövõimetuspensionäridest saavad töövõimetoetuse saajad ning neilt, kel leitakse olevat osaline töövõime, kuid kes tööl ei käi, nõutakse aktiivset tööotsimist.

Puuetega inimesed on peamiselt kritiseerinud seda, et reform on tehtud poolikult ja kiirustades ning pole piisavalt läbi mõeldud.

Üksikasjad

Avaldatud: 03 detsember 2014

• VÕRDSE KOHTLEMISE SEADUS
• Tööinspektsioon

3. detsembril kirjutavad Eesti ja Lõuna-Soome Tööinspektsioonide juhid alla koostöölepingule, mille eesmärgiks on tagada Eestist Soome lähetatud töötajate õigused ja võrdne kohtlemine tööturul.

Möödunud aastal lähetati Soome veidi üle 9000 Eesti töötaja. Kõikide lähetuste arv on aga teadmata, sest Eesti ja Soome vahel toimub väga palju ebaseaduslikku lähetamist. Peamiselt töötavad eestlased ehituse, klienditeeninduse, koristusteenuse ja logistika valdkonnas.

Eesti ja Lõuna-Soome Tööinspektsioon on otsustanud sõlmida koostööleppe, mille eesmärgiks on tihe infovahetus ja ühistegevus, mis tagab Eesti töötajate võrdse kohtlemise Lõuna-Soome tööturul. Kiire ja efektiivne andmevahetus võimaldab Tööinspektsioonidel sekkuda ja kaitsta töötajaid tööalase ärakasutamise eest. On olukordi, kus Soome seadused ei võimalda karistada neid tööandjaid, kes Eesti töötajaid ebaõiglaselt kohtlevad. Seejuures on oluline tegeleda lisaks Soome ettevõtetele ka Eesti omadega, kes enda töötajaid ära kasutavad, jättes töötasu maksmata või makstes madalamat töötasu, kui Soomes kehtivas kollektiivlepingus ette nähtud. Samuti jäävad lähetatud töötajad sageli ilma ületunnitöö hüvitistest ja kohustuslikust iganädalasest puhkeajast.

„On tähtis, et ühisel tööturul oleksid kõikidel tööandjatel ja töötajatel võrdsed õigused ja kohustused. Koostöö aitab mõlemaid osapooli suunata oma järelevalvet nendesse valdkondadesse, kus kõige tõenäolisemalt rikkumisi esineb,“ ütleb Lõuna-Soome piirkondlik töötervishoiu- ja tööohutuse ameti juhataja Kaarina Myyri-Partanen.

Tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu selgitab: „Koostöö ühisel tööturul on ühtlasi ennetav meede. Kiire ja efektiivne andmevahetus aitab vähendada töötajate ärakasutamist. Ühtlasi tõhustab see seadusi rikkuvate tööandjate tabamist ja karistamist.“

Töölähetuse ja lähetatud töötajate alase teadlikkuse tõstmiseks viis Eesti Tööinspektsiooni Euroopa Sotsiaalfondi toetusel tänavu sügisel läbi kampaania „Tunne oma õigusi: lähetatud töötaja“. Lähemalt saab töölähetusest ja töötajate lähetamisest lugeda Tööelu portaalis asuvast broðüürist. Eesti Tööinspektsioon teostab detsembrikuu esimesel kahel nädalal sihtkontrolle Eesti ettevõtetes, kus töötavad need töötajad, kes on meile tööle saadetud Euroopa Liidu teistest liikmesriikidest.