Üksikasjad

Avaldatud: 25 november 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Agne Narusk

Paberimajandus tööandjaid ei heiduta. Kui spetsialisti on vaja, tuuakse ta riiki igal juhul.

Selle aasta jaanuarist alates on Eestisse ametlikult tööle tulnud 397 inimest, kes on pärit Euroopa Liidu välistest riikidest. Nii palju on töötukassa 31. oktoobri seisuga töölubade taotlusi vastu võtnud ja rahuldanud. Kõige rohkem töötajaid on tööloaga Eestisse tulnud Ukrainast: 235 inimest. Töötajaid on tulnud Venemaalt, teistest endistest Nõukogude Liidu riikidest, aga ka Taist, Indiast, Nepalist ja Mehhikost.
Välismaalase tööle tulekuks esitab tööandja töötukassale taotluse, selgitab teenusejuht Maiken Sõrg. Et EL-i mittekodanik saaks Eestis töötada, vajab ta elamisluba, mida ei saa politsei- ja piirivalveametist taotleda enne, kui töötukassalt on tulnud jaatav vastus. Seega peab tööloaga tulijal olema juba enne riiki jõudmist kindel töökoht.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Üksikasjad

Avaldatud: 24 november 2014

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Delfi

Delfi Rahva hääl
Toimetas: Ragnar Teeveer

Oma ametikohal pean päev läbi inimestega suhtlema ning sügise saabudes korjasin korraliku viiruse üles. Loetud tundidega halvenes enesetunne nii hulluks, et veetsin terve laupäeva erakorralise meditsiini osakonnas. Istusin ootesaalis ja pisarad lihtsalt voolasid mööda põski alla. Mitte valust vaid hirmust oma töökoha kaotuse ees!

Nii ma seal erakorralises siis istusin nagu hunnik õnnetust. Tervis oli enam kui täbaras seisus ja mitte mingit klienditeenindust ei suutnud ma sellest hetkest alates vähemalt nädala jooksul küll kellelegi pakkuda.

Peast käisid läbi palganumbrid, mille kaotan, kui julgen haiguslehele jääda ja töölt eemal viibida. Väga haleda ja väiksena tundsin end seal, keset kulusid ja järjest väiksemaks muutuvaid tulusid. Lõpuks tuli peale jõuetu viha meie inimese tervisele vaenuliku sotsiaalsüsteemi pärast!

Näen pidevalt kolleege, kes tulevad tööle tugeva nohuga või värskelt põetud kõhuviiruse järel. Olen küsinud, millal nad üldse viimati haiguslehel olid. Vastuseks olen alati saanud, et nad ei mäletagi sellist juhtumit. Järelikult töökohal ongi soovitatav, kui kõik haigused käigu pealt läbi põetakse või haiguspäevad kuidagi asendajatega ära kaetakse.

Ma ei hakka mitte kunagi aru saama, miks eestlane ei ole väärt enda tervise parandamise võimalust kodustes tingimustes. Miks peab Eestis töötav inimene hirmuga haigena tööl käima, sest muidu kaotab ta kuu sissetulekust absurdselt suure osa?

Ja siis käib mingi huilgamine, kui haige ikka eestlane teiste eurooplastega võrreldes on. Jah, ongi haige, kui isegi külmetushaigust ei julge ta kodus rahulikult läbi põdeda, vaid käib töökohal läkastamas ja tatistamas.

Üksikasjad

Avaldatud: 25 november 2014

• RIIKLIKU PENSIONIKINDLUSTUSE SEADUS
• Maaleht

Lugeja küsib:
Saan varsti 60aastaseks. Mul on 25 aastat tööstaaþi, sellest 12 ja pool aastat olen töötanud raskestikasvatatavate laste juures ehk eripedagoogina.

Kas minu puhul on olemas tingimused, et saaksin pensionile jääda viis aastat enne õiget pensionile jäämise aega? Kuidas on tingimused – kas 12,5aastane staaþ eripedagoogina annab vaid õiguse varem pensionile jääda või saan seetõttu ka mingit pensionilisa? Kui saan, siis mis suuruses?

Vastab sotsiaalkindlustusameti kommunikatsiooninõunik ELVE TONTS

Õigus pedagoogi väljateenitud aastate pensionile on õpetajatel (pedagoogidel), kellel on vähemalt 25aastane pedagoogilise töö staaþ, millest vähemalt 15 aastat on töötatud kas asenduskodudes, erivajadustega inimeste õppeasutuses, haigete laste asutuses või kinnipidamiskohtade koolides. Nimetatud staaþitingimuste täidetuse korral on õigus pedagoogi väljateenitud aastate pensionile vanusest sõltumata.

Täiendavat pensionilisa väljateenitud aastate pensionile juurde ei arvutata.

Pedagoogidele väljateenitud aastate pensionile õigust andvate asutuste ja ametinimetuste täpsem loetelu on vabariigi valitsuse määruses nr 207 (16.02.1992) “Väljateenitud aastate pensionile õigust andvate kutsealade ja ametikohtade loetelu ning selle pensioni määramiseks vajaliku staaþi arvutamise kord”.

Üksikasjad

Avaldatud: 24 november 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• ERR

Katrin Viirpalu
Rubriik: Majandus

1. juulist rakendunud töötamise register on tekitanud sadu võlts- ehk libavabatahtlikke, kes saavad ümbrikupalka.
"Töötamine üldreeglina toimubki töölepingu raames, ehk kui on eeldus, et töötaja saab oma töö eest tasu - või see inimene, kes tööd teeb -, siis töölepingu seaduse kohaselt on tegemist töösuhtega. Proovipäevad kui sellised on lubatud ainult tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel töötutele ehk nendele inimestele, kes on Eesti töötukassas töötuna registreeritud. Mingitel muudel juhtudel seadusandja ei ole proovipäevi ette näinud. Ehk kui me läheme tööle, hakkame proovima, kuidas midagi teha, siis töölepingu seaduse kohaselt on tegemist juba katseajaga - eriti, kui me hakkame seeläbi väärtusi looma juba oma tööandjale," selgitas intervjuus ETV saatele "Terevisioon" tööinspektsiooni peadirektori asetäitja töösuhte järelevalve ja tööõiguse alal Meeli Miidla-Vanatalu.

Vabatahtlikest saab tema sõnul rääkida kahes kontekstis. Esimesed on näiteks "Teeme ära!" tüüpi aktsioonis osalejad, teised aga Eesti töötukassas arvel olevad töötud, kellele pakutakse tööturuteenust - vabatahtliku töö tegemist, et harjutada neid töökeskkonnas olema ja tööd tegema. Võlts-vabatahtlike puhul on tema sõnul tegemist varjatud töösuhte ja ümbrikupalga maksmisega..

Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja asetäitja Kaido Lemendik rääkis, et ei olnud läinud vist kuudki maksukorralduse seaduse muudatuse jõustumisest, millega loodi töötamise register, kui maksu- ja tolliamet avastas Võrumaa metsade vahel ühel palkmaja ehitusplatsil seitse "vabatahtlikku" ehitajat. Firmajuht sai selle eest 500, firma aga 1400 euro suuruse trahvi.

"Aga kokku me oleme siis juulist kuni siiani kontrollinud umbes 900 vabatahtlikku. Nii et võib öelda, et selle tegevuse tulemusena on siis ka vabatahtlike arv registris hakanud vähenema. Aga probleem kindlasti on endiselt üleval, sellega nüüd tegeleme edasi," rääkis Kaido Lemendik.

Kõige rohkem libavabatahtlikke on tegutsemas ehituses, toitlustuses ja jaekaubanduses.

Meeli Miidla-Vanatalu sõnul on libavabatahtlike tekkimise üks põhjus, et tööandjal ei ole julgust inimesega kohe töösuhtesse asuda ja võtta ta katseajaga tööle töölepingu seaduse alusel, vaid ta registreerib vabatahtlikuna töötamise.

"Kokku on meil registreeritud 590 000 töösuhet registris. Sellest siis võtta see 1600 [vabatahtlikku] - ei saa öelda, et massiline, aga probleem on olemas, loomulikult, ja probleem ikkagi meie vaates on tõsine," rääkis Kaido Lemendik.

"Kindlasti tuleb [töövõtjal] enda jaoks läbi mõelda, kas see on ikkagi vabatahtlik tegevus. Kui mul on ikkagi ootus või lootus saada raha - kas või tipina, mida toitlustusasutustes sageli vabatahtlikud ju tegelikult saavad -, siis ei ole see enam vabatahtlik tegevus - see on ilmselge töösuhe. Ja tuleb mõelda ka sellele, mis saab siis, kui minuga juhtub midagi," rääkis Miidla-Vanatalu.

Lemendik lisas, et kui võlts-vabatahtlik kontrollimisel ausalt ära räägib, kuidas on lood, siis teda ei karistata. Kui ta aga valetab ja vassib, järgneb trahv.

Toimetas
Heikki Aasaru