Üksikasjad

Avaldatud: 06 jaanuar 2015

• Ärileht
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Töötuskindlustushüvitist on sel aastal võimalik saada maksimaalselt 1198 eurot ja 77 senti kuus. Minimaalne töötuskindlustushüvitis on käesoleval aastal 183 eurot ja 52 senti kuus.

Maksimaalse töötuskindlustushüvitise suuruse aluseks on kolmekordne Eesti keskmine ühe kalendripäeva töötasu. Sellel aastal on keskmine ühe kalendripäeva töötasu 25 eurot ja 78 senti. Keskmise ühe kalendripäeva töötasu arvutab töötukassa igaks kalendriaastaks möödunud aastal kindlustatute makstud töötuskindlustusmaksete alusel.

Töötuskindlustushüvitise suuruseks on hüvitise maksmise esimesel sajal päeval 50% ja seejärel 40% kindlustatu üheksa kuu keskmisest kalendripäeva töötasust enne kolme viimast kuud, mis eelnesid töötuks jäämisele.

Ühe kalendripäeva hüvitise suurusele on kehtestatud ülempiir, milleks on kolmekordne Eesti keskmine ühe kalendripäeva töötasu eelmisel kalendriaastal. Sel aastal on hüvitist võimalik saada esimesel sajal päeva 38 eurot ja 67 senti päevas ja alates 101. päevast 30 eurot ja 94 senti päevas.

Töötuskindlustusega hõlmatute arv oli eelmisel aastal 602 557 inimest, mis on 10 049 inimest rohkem kui 2013. aastal.

Alates 1. jaanuarist muutus ka töötutoetuse päevamäär, mis on nüüd 4 eurot ja 1 sent päevas, eelmisel aastal oli töötutoetuse päevamäär 3 eurot ja 62 senti. Töötutoetuse 31-kordne päevamäär on 124 eurot ja 31 senti.

Üksikasjad

Avaldatud: 30 detsember 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Veel kord osaajaga tööst ja konkurentsi-keelust

Helve Toomla, jurist
Lugeja küsib: mis on osa-ajaga töötades teisiti kui täiskohaga palgal olles? Kas näiteks iga-aastase puhkuse pikkus on erinev?

Osalise tööajaga töötavale inimesele kehtivad samasugused õigused ja kohustused nagu täistööajaga töötajale. Puhkus peab olema vähemalt 28 kalendripäeva ja selle tasu arvutatakse samuti üldises korras. Kuna töötasu on väiksem, siis jääb ka puhkusetasu väiksemaks kui täistööaja korral.

Töötasu tuleb maksta proportsionaalselt kokkulepitud tööajale, lähtudes kehtivast töötasu alammäärast, mis on 355 eurot kuus. Kui kuupalgaline töötaja töötab näiteks nn poole kohaga ehk neli tundi päevas või 20 tundi nädalas, siis peab ta saama vähemalt 177,50 eurot kuus, seega poole täiskoha alammäärast.

Tunnitasu puhul on sama näite korral töötasu vähemalt 2,13 eurot vastavalt nelja või 20 töötunni eest. Vahel unustatakse, et osalise tööaja puhul algab ületunnitöö kohe pärast kokkulepitud tööaega. Osalise tööaja puhul on mõistlik töölepingus tööaeg täpselt ära näidata, see väldiks vaidlusi selle üle, millal töötaja peab tööl olema ja millal mitte.

Lugeja küsib: kui täpselt peab töölepingus olema sõnastatud konkurentsikeeld?

Töölepingus tuleb täpsustada, milliseid ettevõtjaid tööandja oma konkurentideks peab. Konkurente pole tarvis nimepidi loetleda, aitab sellest, kui näidatakse majandus- või kutsetegevusalad, kus töötajal on keelatud töötada mis tahes lepingu alusel või füüsilisest isikust ettevõtjana.

Peale selle nõuab töölepinguseaduse § 23 kokkulepet selle kohta, mis piirides (vald, linn, maakond, Eesti riik jne) ja kui kaua piirang kehtib. Kui konkurentsipiirangu kokkuleppest need tingimused puuduvad või ei ole need töötajale arusaadavad, on kokkulepe tühine.

Saada oma tööalane küsimus:

Üksikasjad

Avaldatud: 05 jaanuar 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Lugeja küsib:
Arvestan töötajale detsembrikuu töötasu, mille väljamakse toimub 10. jaanuaril. Töötasu alammäär jaanuaris suurenes. Kas detsembrikuu töötasu arvestan uue või vana alammäära järgi?

Vastab tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja Anni Raigna:
Töölepingu seaduse kohaselt ei tohi töö eest makstav tasu olla väiksem kui vabariigi valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäär. Kuigi pooled on vabad kokku leppima neile sobivas töötasu suuruses ja selle arvestamise alustes, siis töötasu kujunemine ei või viia selleni, et töötajale makstakse vähem kui kehtestatud töötasu alammäärale vastav summa.

Töötasu alammäär on alates 1. jaanuarist 2015. a täistööaja korral 390 eurot kuus ning tunnitasu alammääraks 2,34 eurot.

Kuna detsembrikuu töötasu on välja teenitud enne 1. jaanuari 2015. a, arvestatakse detsembrikuu töötasu veel vana alammäära alusel (kuutasu 355 eurot, tunnitasu 2,13 eurot). Küll aga tuleb töötasu makstes arvestada aasta alguses kehtima hakanud uute maksumääradega.

Lisan, et järelevalve teostamise käigus nõuab tööinspektsioon tööandjalt töötajale garantii andmist ehk töötaja teavitamist töölepingu kirjalikus dokumendis, et ta ei saa vabariigi valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu. Töötasu alammäär peab seejuures olema numbriliselt väljendatud. Seega tuleb tööandjal töötasu alammäära muutumisel töötajat teavitada uuest töötasu alammäära suurusest (numbriliselt, nt e-kirjaga).

Näiteks võib tööandja töölepingu kirjalikus dokumendis välja tuua, et töötajale makstakse töötasu selle alammääras ning sel hetkel kehtiva töötasu alammäära suuruse. Dokument võib sisaldada sätet, et töötasu alammäära muutumisel maksab tööandja töötajale töötasu uue alammäära alusel, samuti selgitusi, kust võib töötaja leida kehtiva töötasu alammäära suuruse. Heauskne tööandja teavitab töötajat ka maksumäärade muutusest.

Üksikasjad

Avaldatud: 30 detsember 2014

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Kui tööd tuleb olude sunnil teha ka riigipühal, näiteks 1. jaanuaril, tuleb töötajale selle eest maksta kahekordset tasu.

Kui tööd tuleb olude sunnil teha ka riigipühal, näiteks 1. jaanuaril, tuleb töötajale selle eest maksta kahekordset tasu.

Sõltumata sellest, kas töötajale makstakse töötasu kuutasuna või tunnitasuna või töötatakse tavapärase või summeeritud tööajaarvestuse alusel, tuleb riigipühal töötatud tundide eest maksta töötajale kahekordset töötasu, tuletab meelde tööinspektsioon. See puudutab töötajaid, kellel niikuinii oleks 1. jaanuar tööpäev. Kui aga töötaja teeb riigipühal ületunnitööd (tal oleks see olnud vaba päev, ent kokkuleppel tööandjaga nõustub ta tööle tulema), tuleb ka tehtud ületunnid töötajale hüvitada, kas tasulise vaba aja andmisega ületundidega võrdses ulatuses või vastava kokkuleppe olemasolul rahas 1,5-kordselt.

Olukorras, kus töötaja vahetus algab tavalisel tööpäeval ja lõpeb riigipühal, tuleb hüvitada riigipühal tehtavad tunnid, ülejäänud töötunnid tasustatakse tavalises korras. Sama vahetuse töötundide eest, mis langevad riigipühale eelnevale või järgnevale päevale, lisatasu maksma ei pea. Kui töötaja teeb riigipühal ületunnitööd, tuleb peale kahekordse töötasu maksmise hüvitada ka tehtud ületunnid.

Lühem tööpäev
Tööpäeva lühendamine enne riigipüha ei sõltu tööpäeva kestusest. Näiteks kui osalise tööaja puhul on töötaja tavapäraselt tööl ainult kolm tundi päevas, ei pea ta pühade-eelsel päeval järelikult üldse tööle tulema.

Tööpäeva lühendamine ei sõltu sellest, kas tööandja majandustegevus võimaldab seda teha või mitte, see ei ole tööandja õigus, vaid kohustus, selgitab tööinspektsioon värskes infokirjas.

Kui tööandja majandustegevus ei luba tööpäeva lühendada, tuleb saavutada töötajaga kokkulepe, et ta töötaks pühade-eelsel päeval nii, nagu tavalisel tööpäeval. Kui töötaja annab selleks nõusoleku, loetakse pühade-eelsel tööpäeval lühendamata jäetud kolm tundi ületundideks ja hüvitatakse vastavalt seadusele kas tasulise vaba aja andmisega või kui pooled on nõus, siis 1,5-kordselt rahas. Kui töötaja aga ei nõustu pühade-eelsel päeval töötama täistööpäeva, ei ole tööandjal õigus teda selleks sundida.

Allikas: tööinspektsiooni infokiri www.tooinspektsioon.ee