Üksikasjad

Avaldatud: 13 jaanuar 2015

• MAKSUKORRALDUSE SEADUS
• Postimees

Helve Toomla, jurist

Lugeja küsib:
kas vabatahtlikud abilised tuleb samuti kanda töötajate registrisse?

Maksukorralduse seadus (§ 25.1 lg 5) nõuab töötamise registrisse kandmist ainult äriühingus ja füüsilisest isikust ettevõtja juures vabatahtlikuna töötamise puhul.
Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Üksikasjad

Avaldatud: 12 jaanuar 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Lugeja küsib:
Töötan summeeritud tööaja arvestuse alusel. Selle kuuga lõpeb taas üks arvestusperiood ja meil on tööandjaga selle aja jooksul olnud erimeelsusi.

Oktoobris matsin oma isa ja mul oli vaja võtta selle jaoks üks vaba päev. Saan TLS lugedes nii aru, et tööandja oleks tegelikult pidanud selle päeva eest maksma keskmist tasu, ehk siis oleks pidanud arvestama selle päeva tööaja sisse, mida ta ei teinud. Sama on ühe päevaga septembris, 3. september, kui Obama oli Tallinnas. Töötan vanalinnas ja meile anti sel päeval vaba päev ja seda tööaja sisse ei arvestatud. Kuidas oleks olnud õige?

Vastab jurist Grete Lüüs, Advokaadibüroo LMP

Töölepinguseaduse (TLS) § 42 järgi on töötajal õigus nõuda vaba päeva TLS §-s 38 ettenähtud tingimustel. Vaba aja andmisel tuleb arvestada tööandja ja töötaja huve. § 38 annab tööandjale kohustuse maksta töötajale keskmist töötasu aja eest, mil töötaja ei saa teha tööd tema isikust tuleneval põhjusel või kui töötajalt ei saa töö tegemist oodata muul tema isikust mittetuleneval põhjusel. Vastavalt sellele sättele on tööandjal kohustus Teile anda vaba päev lähedase inimese matuse jaoks ning seejuures peab tööandja maksma selle eest keskmist töötasu.

Mis puudutab Obama visiiti Tallinnasse, siis kuna sel päeval ei saanud Teilt töö tegemist oodata Teist mittetuleneval põhjusel (tööandja andis vaba päeva), siis on ka sellisel juhul tööandjal kohustus maksta Teile keskmist töötasu.

Keskmise töötasu maksmise kohustust pole tööandjal vaid siis, kui töötegemise võimatus on tekkinud töötaja tahtlikust tegevusest või raskest hooletusest.

Juhul, kui vajate antud küsimuse lahendamiseks täiendavalt nõu või tekib täiendavaid küsimusi, pöörduge julgelt Advokaadibüroo LMP poole kas telefoni teel 7 300 400 või e-posti aadressil: .

Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.

Üksikasjad

Avaldatud: 12 jaanuar 2015

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Maaleht

Sotsiaalministeerium

Alates 1. jaanuarist 2016 hakatakse inimeste töövõimetust hindama uue metoodika järgi, samuti aidatakse vähenenud töövõimega inimestel tööd leida.

Eestis on üle 100 000 töövõimetuspensionäri, samas töövõimereformi ajakavasse lülituvad nad järk-järgult. Veel aasta aega ei juhtu midagi, tähtsaim kuupäev on 1. jaanuar 2016.

Sellest alates hakatakse uue metoodika alusel hindama neid, kellele varem pole püsivat töövõimetust määratud ehk uusi taotlejaid.

Aega poolteist aastat

Sama aasta 1. juulist hakatakse hindama töövõimet ka nendel, kelle püsiva töövõimetuse tähtajad sotsiaalkindlustusametis lõpevad. Inimesed liiguvad uude süsteemi järk-järgult vastavalt neile sotsiaalkindlustusameti määratud püsiva töövõimetuse tähtaegade lõppemisele.

Vähenenud töövõimega inimestele hakkab teenuseid osutama töötukassa. Puuduva töövõimega inimestele osutab elukvaliteeti tõstvaid sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuseid sotsiaalkindlustusamet.

Praegustel töövõimetuspensionäridel hakatakse töövõimet hindama alles 1. juulist 2016 (mitte seaduse jõustumise hetkest 1.01.2016).

Seega need inimesed, kelle püsiva töövõimetuse tähtaeg lõpeb veel 2016. aasta esimesel poolaastal (s.o kuni 30.06.2016), peavad korduvekspertiisi taotlemiseks endiselt pöörduma sotsiaalkindlustusametisse. Kui aga püsiva töövõimetuse tähtaeg lõpeb pärast 1.07.2016, tuleb töövõime hindamiseks esitada taotlus töötukassasse.

Tähtajatult määratud püsiva töövõimetusega inimesi uuesti hindama ei hakata. Neile maksab sotsiaalkindlustusamet jätkuvalt töövõimetuspensioni kuni vanaduspensionieani. Nad võivad pöörduda töötukassasse töövõime hindamiseks, aga ka töö leidmisel abi saamiseks, kui nad soovivad. Samas mingit kohustust neil tööd otsida ei ole ning töövõimetuspensioni maksmisel aktiivsusnõudeid neile ei rakendata.

Meetmed tööandjale

Puuetega inimestele makstakse endiselt puuetega inimeste sotsiaaltoetusi. Kui inimene läheb tööle, lisandub sissetulekuna töötasu. Aga uue metoodika kohast töövõimehindamist ja tööalast rehabilitatsiooni hakatakse pakkuma alates 1.01.2016.

Tööandjatele ei ole tehtud kohustuseks võtta tööle teatud protsent töövõimekaoga inimesi. Arvestama peab ka seda, et tööjõupuudus meil üha suureneb ning tööealiste inimeste arvu vähenemise ning vananeva rahvastiku tingimustes on kõik inimesed tööturul vajalikud ja nõutud.
Juba praegu on meetmeid, mis soodustavad vähenenud töövõimega inimeste töölevõtmist ja töötamise jätkamist. Näiteks soodustused sotsiaalmaksu maksmisel (tööandjal on võimalik vähenenud töövõimega inimese töötasult maksta sotsiaalmaksu vastavalt tegelikult makstud palgale, kui töötasu on alla kuu alammäära). Samuti maksab riik tööandja eest sotsiaalmaksu kuni sotsiaalmaksu kuumäärani. Osalise töövõimega inimese töölevõtmist soodustab ka tööruumide ja -vahendite kohandamise kulu hüvitamine tööandjale, pikaajalise töötu töölevõtmisel kuue kuu jooksul makstav palgatoetus jne.

Töövõimereformi rakendamisel (alates 2016. aastast) on kavas tööandjale maksta vähenenud töövõimega inimese – kes on kuus kuud olnud töötuna arvel – töölevõtmise korral palgatoetust kuni 12 kuud. Samuti on kavas tööandjate nõustamine ja koolituse pakkumine vähenenud töövõimega inimeste töötamisega seonduvates küsimustes. Juba praegu saavad tööandjad koolitust Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusest.

Sotsiaalhoolekande seaduse alusel korraldavad kohalikud omavalitsused (KOV) sotsiaal-transpordi teenust. Riik on planeerinud ELi 2014+ rahast 12 miljoniga toetada sotsiaaltranspordi võrgustike kujunemist ja transporditeenuse kättesaadavust.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstakse töötamise toetust, mida saab kasutada ka transpordikulude katteks.

Sotsiaaltranspordi teenus

Juhul kui kohalik omavalitsus ei taga sotsiaaltranspordi teenust, võib abi olla ka tööleasumise toetusest, mida töötukassa hakkab maksma 2016. aastast. Toetust on kavas maksta 12 kuu jooksul tööleasumisest.

Ka töölkäivatel puuetega inimestel on võimalik saada nii riiklikke kui ka omavalitsuste teenuseid ja toetusi – riiklikke teenuseid nagu näiteks abivahendid või rehabilitatsioon, KOVi teenuseid nagu sotsiaal-transport, isiklik abistaja jne.

Euroopa Sotsiaalfondist on ette nähtud summad, mis toetavad omavalitsusi sotsiaalteenuste arendamisel ja pakkumisel. Näiteks on 46 miljonit eurot mõeldud lastehoiuteenusele, sh puudega lapse hoiule ja 12 miljonit kodude kohandamiseks.

Veel on vaja välja töötada ligikaudu 50 rakendusakti.

Töövõime hindamine muutub

- Töövõime hindamise tulemusel on inimene:

a) töövõimeline;
b) osaliselt töövõimeline (toetus 180 €);
c) puuduva töövõimega (toetus 320 €).

- Töövõimetoetus on suurem kui praegune keskmine töövõimetuspension. Osalise või puuduva töövõimega inimestele, kelle töövõimetuspension oli suurem kui uus töövõimetoetus, makstakse töövõimetoetust nende senise pensioni suuruses. Küll aga on tingimuseks see, et püsiv töövõimetus oli enne määratud tähtajaga vähemalt kaks aastat.
- Töötamise korral hakatakse töövõimetoetust vähendama. Sissetulekupiiriks, millest alates toetust vähendatakse, on 960.30 eurot. Toetust vähendatakse tempos 1:2. Näiteks kui töötasu on 1000 eurot, siis sissetulekupiir on ületatud 40 euroga (näites ümardatult 1000 – 960 = 40). Nii vähendatakse toetust 20 euro võrra.
- Toetust ei maksta (toetus läheb nulli), kui sissetulek on 1280 eurot. Vähendamine puuetega inimeste toetusi ei puuduta, neid makstakse endistel alustel ja suuruses.

Allikas: sotsiaalministeerium

Üksikasjad

Avaldatud: 12 jaanuar 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Lugeja küsib:
Töötaja esitas detsembri lõpus puhkuseavalduse sooviga jääda jaanuari keskpaigas põhipuhkusele. Kas tööandjal on kohustus anda töötajale enne puhkuste ajakava kinnitamist põhipuhkust?

Vastab tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja Anni Raigna:
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 69 lg 2 kohaselt on tööandjal kohustus koostada hiljemalt märtsi lõpuks puhkuste ajakava, millesse on märgitud põhipuhkus (sh kasutamata), kuid vajadusel ka muud seaduses ettenähtud puhkused (nt õppepuhkus, lapsepuhkus jne).

Kui märtsi lõpuks pole ajakava kinnitatud, siis on töötajal õigus teha avaldus ning alates aprillist enda jaoks sobival ajal põhipuhkusele jääda. Avaldusega saab põhipuhkust kasutada ka juhul, kui ajakava on olemas, kuid kogu põhipuhkust ei ole ajakavasse kantud. Mõlemal juhul tuleb avaldus esitada vähemalt 14 kalendripäeva enne puhkusele jäämist.

Kui aga ajakava on alles koostamisel, siis on töötajal õigus põhipuhkusele jääda vaid poolte kokkuleppel. Küll aga võib töötaja kasutada enne puhkuste ajakava kinnitamist muid puhkusi (nt õppepuhkus, lapsepuhkus), teatades oma soovist tööandjale 14 kalendripäeva ette.

Seega peaksid töötaja ja tööandja enne puhkuste ajakava kinnitamist põhipuhkuse kasutamise osas kokkuleppele jõudma.

Siinkohal toon välja aga erisuse selle kohta, kes saavad nõuda põhipuhkust sobival ajal ka enne puhkuste ajakava kinnitamist. Nimelt peab tööandja arvestama puhkuse soove, mis tulevad TLS § 69 lg-s 7 nimetatud isikutelt ja sätestatud olukordades. Õigus nõuda põhipuhkust sobival ajal on naisel vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust; mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal; vanemal, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last; vanemal, kes kasvatab seitsme- kuni kümneaastast last – lapse koolivaheajal; koolikohustuslikul alaealisel – koolivaheajal.