Üksikasjad

Avaldatud: 29 jaanuar 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Tartu Ülikoolis tehtud magistritöö kohaselt ei käi eestimaalased Soomes tööl vaid raha pärast, vaid ka selle tõttu, et soomlastest tööandjad väärtustavad neid.

Soomes töötab regulaarselt umbes 15 000 Eestist pärit inimest, kellest 12 000 on mehed, kirjutab Novaator.err.ee.

Keiu Telve uuris oma magistritöös «Kvalitatiivne lähenemine pendeltööle Soomes töötavate Eesti meeste näitel», mis paneb inimesi aasta aasta järel Eesti ja Soome vahel pendeldama.

Uuring näitas, et Soome tööle minemise esmaseks põhjuseks on raha. Kuna Soomes teenib rohkem kui Eestis, siis on lihtsam seal saada vajalik summa kas auto või eluaseme ostuks.

Uurimuses osalenud selgitasid, et Soomes töötatakse ka toetamaks rahaliselt kas lapsi või eakaid vanemaid. Paljud Soome tööle suundunud koguvad raha pensioniks.

Ilmnes, et ainult raha ei olnud siiski põhjuseks, miks eestimaalased Soomes töötada tahavad.

Vastanud mehed rõhutasid, et Soomes on töötajate mitmed õigused paremini kaitstud ning töötukassaga on lihtsam asju ajada.

Eestimaalaste jaoks oli tähtis ka see, et Soome tööandjad hindavad neid ja kohtlevad hästi.

Vastajad arvasid, et võrreldes teistest riikidest pärit võõrtöölistega, on eestimaalased töökamad ja sõbralikumad.

Üks vastaja andis soovituse ka soomlastele: «Soomlased teevad kõike kella järgi. Kui kell kukub, siis jääb näiteks kruvi keeramine pooleli. Eestlased teevad töö lõpuni ja võivad teha nurisemata ka ületunde».

Uuringu teinud Telve sõnul tõstab Soomes töötamine Eesti meeste enesehinnangut.

Eestimaalastel on Soomes töötamise eesliseks ka eesti ja soome keele sarnasus, mille tõttu soome keelt on lihtne rääkima õppida. Tööturul on keeleoskus lisaboonus.

Uuring näitas, et keskealised Eestist pärit võõrtöölised kasutavad Soomes soome keelt, kuid noorema põlvkonna esindajad eelistavad inglise keelt.

Telve küsis ka seda, kuidas Soomes töökoht leiti. Enamik vastas, et sotsiaalvõrgustiku ehk sõprade ja tuttavate abil.

Ilmnes, et kui Eestit tabas majanduslangus, siis lahkus üsna suur hulk Eestis töö kaotanud mehi Soome tööle. Kõige enam lahkus Soome noori mehi, kes ei olnud veel perekonda loonud. Eestis tekkisid selle tõttu asulad, kus noori mehi enam üldse ei olnud.

Telve sõnul on Eesti noorte Soome tööle suundumine jätkunud, kuna palgad on Eestis siiani üsna madalad.

Telve kaitses oma magistritööd 22. jaanuaril.

Toimetaja: Inna-Katrin Hein

Üksikasjad

Avaldatud: 29 jaanuar 2015

• Maaleht
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Bianca Mikovitš
Maaleht

Hooajaliselt tööl käivate inimeste pingutustest hoolimata ei õnnestu neil koguda vajalikku 180 päeva töötamist ühes kalendriaastas, et saada õigus pisikesele, kuid vajalikule töötutoetusele.

Hajaasustusega piirkondade elanikest on keerulises olukorras need, kelle töö on seotud turismi või muu hooajalise ettevõtlusega. Näiteks jääb igal sügisel korraga tööta hulk inimesi, kui viimased turistid Kihnu saarelt mandrile sõidavad ning majutusettevõtted uksed kinni panevad.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Üksikasjad

Avaldatud: 29 jaanuar 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Heli Raamets
Maaleht

VÄLJARÄNNE versus PALK:
millist mõju avaldab tööealiste elanike Eestist lahkumine kodumaale jäänute teenimisvõimalustele?
Kas ja millal hakkavad lahkunud inimesed tagasi tulema?

Piiri taha paremat elu otsima läinud eestlased ei oska aimatagi, et nende kolimise otsus ning uues kohas nullist alustamise raskused on suuresti see hind, tänu millele saavad kodumaale jääjad kõrgemat palka.

Kolme viimase aasta jooksul on Eestist ära kolinud 17 600 inimest. Suur osa neist on parimas tööeas. See tähendab aga, et kodumaal on jäänud vähemaks tuhandeid töökäsi.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Üksikasjad

Avaldatud: 28 jaanuar 2015

• Maaleht
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Aasta algus pakub töötutele inimestele ja tööandjatele häid uudiseid.

2015. aasta 1. jaanuarist suurenes töötutoetuse määr 3.62 eurolt 4.01 euroni päevas ehk 112.22 eurolt 124.30 euroni kuus.

Alanud aastast on töötuskindlustusmakse määrad töötajale 1,6% (2014. aastal oli 2%) ja tööandjale 0,8% (2014. aastal oli 1%).

Töötukassas käivitub ka uus teenus - “Minu esimene töökoht”. Nimelt maksab töötukassa erialaoskuste ja töökogemusteta 17-29aastase noore tööleaitamiseks tööandjale palgatoetust ja hüvitab koolituskulu.

Töötukassa aitab noori

Aidatakse noort, kes on olnud töötuna registreeritud järjest vähemalt neli kuud ega ole tööd leidnud ning kellel puudub erialane haridus (on alg-, põhi- või üldkeskharidus) ja kellel ei ole töökogemust või see on lühiajaline (on viimase kolme aasta jooksul töötanud vähem kui aasta või on kokku töötanud vähem kui kaks aastat).

Tööandja peab noorega sõlmima tähtajatu töölepingu või vähemalt kaheaastase tähtajalise lepingu ning võimaldama talle vajadusel väljaõpet töökohal ja/või osalemist tööalasel koolitusel. Palgatoetust makstakse tööandjale 12 kuu eest ja 50% töötaja ühe kuu töötasust (mitte rohkem kui kahekordne alampalk). Tööalase koolituse kuluks hüvitatakse tööandjale kuni 2500 eurot kahe aasta jooksul noore töötaja tööleasumisest arvates.