Üksikasjad

Avaldatud: 06 märts 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

«Enne lapsehoolduspuhkusele jäämist töötasin ametikohal vahetustega. Väikse lapse tõttu selline töölaad enam ei sobi, kuid sama ametinimetusega töötajaid on ka, kes käivad tööl E-R 8st 17ni. Kas mul on õigust tööandjalt paluda tööaega 8st 17ni, lisan ka asjaolu et minu asendaja on võetud tööle tähtajatu töölepinguga,» kirjutab küsija.

«Tööandjale olen mitmeid kordi avaldanud soovi tööle naasmiseks, kuid leiab, et minu ametikohal 8st 17ni tööd tal mulle pakkuda pole ning alternatiivset tööpakkumist ootan juba kaks kuud. Viimati kontaktis olles sain selgust, et kui ei soovi enda töökohale naasta ja vahetustega käia ning madalama palgaga alternatiivtööd vastu ei võta, pean ise kirjutama lahkumisavalduse. Kas selline tööandja poolne ettepanek on ikka kooskõlas seadusandlusega?» küsib ema.

Vastab tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Ingrid Iter.

Lapsehoolduspuhkuse katkestamise või lõppemise järel on töötajal õigus samale tööle ja töötingimustele, milles oldi tööandjaga kokku lepitud enne puhkusele jäämist. Seadus ei näe ette erisusi väikelaste vanematele tööaegade osas. Seega, kui tööandjaga on lepitud kokku töötamine vahetustega, ei ole tööandjal kohustust tagada Teile tööaega 8.00 - 17.00.

Ettepanekuid töötingimuste muutmiseks on võimalik teha mõlemal poolel. Teie võite pöörduda tööandja poole ettepanekuga muuta tööaegu, samuti võib tööandja pakkuda Teile tööd teistel tingimustel. Kuid kui kokkulepet töölepingu muutmiseks ei saavutata, tuleb tööd anda ja töötada vastavalt kehtivatele kokkulepetele. Juhul kui Te ei soovi vahetustega tööl käia, on Teil võimalik tööleping omal soovil üles öelda.

Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.

Toimetaja: PM Tarbija

Üksikasjad

Avaldatud: 05 märts 2015

• Postimees
• VÕRDSE KOHTLEMISE SEADUS

Soome transpordifirma turundusjuht peab Eesti päritolu töötaja diskrimineerimise eest trahvi ning tööle kandideerinule kompensatsiooni maksma.

Tuusula ringkonnakohtu andmetel leidis rahvuslikul pinnal diskrimineerimine aset 2012. aasta novembris, kirjutab helsinginuutiset.fi.

Keraval tegutsev firma otsis siis veoautojuhte rahvusvaheliste sõitude jaoks.

Kandideeris ka Eest kodakondsusega autojuht, kes sai Soome transpordifirma turundusjuhilt e-kirja, milles öeldi, et teda ei valitud, kuna klient soovib soomlastest autojuhti. Firma palkaski soomlase.

Samas aga palgati veel kaks autojuhti, kellest üks oli Eestist ja teine Ühendkuningriigist.

Turundusjuhi sõnul ei diskrimineeritud ühtegi kandidaati nende päritolu tõttu.

Ta selgitas kohtus, et Eesti päritolu autojuhi kandideerimisavaldus jõudis nendeni siis, kui koht oli juba täidetud.

Kohtus siiski ilmnes, et kui eestimaalase töösooviavaldus Soome tööandjani jõudis, oli konkurss alles käimas ning töökuulutus oli internetis.

Kohus pidas turundusjuhi suhtes raskendavaks asjaoluks tema poolt saadetud elektronkirja, milles ta oli selgitanud, et klient vajab soomlasest autojuhti.

«Selles juhtumis ei mängi rolli see, et tööle oli juba inimesi palgatud ega ka see, et firmas töötas veel teisest rahvusest inimesi peale soomlaste,» seisab kohtudokumentides.

Kohus määras transpordifirma turundusjuhile 15 päevapalga suuruse trahvi, mis on 885 eurot. Lisaks peab ta maksma Eestist pärit kandideerinule 1000 eurot kahjutasuks.

Osapooled nõustusid kohtu otsusega.

Tarbija
Toimetaja: Inna-Katrin Hein

Üksikasjad

Avaldatud: 06 märts 2015

• TULUMAKSUSEADUS
• Raamatupidaja.ee

Nii mõnigi tulumaksutagastuse lootuses töötaja on deklaratsiooni esitamisel märganud, et tööandja on makse kas valesti arvestanud või need üldse maksmata jätnud. Üllatuste vältimiseks soovitab MTA e-maksuametis jälgida seda, kas tööandja ikka palgalt tööjõumakse õigesti deklareerib.

Lugeja küsib:
Mida teha siis, kui tööandja on jätnud maksud maksmata või need valesti arvestanud?

Maksu- ja tolliamet vastab:
Kui töötajal on aasta jooksul brutopalgast talle teadaolevalt kõik maksud õigesti kinni peetud ja tal on selle tõendamiseks ka tööleping ja panga väljavõtted, siis on tema ainukeseks kohustuseks deklareerimise perioodil esitada andmed kinnipeetud maksude summa kohta. Kui reaalselt ei ole kinnipeetud maksud aga maksu- ja tolliametile deklareeritud, siis võtab maksuhaldur ühendust tööandjaga asjaolude väljaselgitamiseks. Kindlasti ei saa tekkida olukorda, kus töötaja peaks kahel korral tulumaksu tasuma.

Kui tööandja on aga töötasult tulumaksu vähem makse arvestanud kui ette nähtud, siis tuleb tööandjal esitatud deklaratsioonid parandada. Kui maksuarvutus on vale olnud töötaja enda tõttu, näiteks on töötaja andnud mitmele tööandjale maksuvaba tulu arvestamise avalduse ja sellest lähtuvalt on tulumaksu tasutud ettenähtust vähem - tööandja deklaratsioone parandama ei pea ning töötajal endal tuleb tuludeklaratsiooni esitamisel tulumaksu juurde maksta. Alates 2015.aastast arvutab tööandja maksukohustused maksuhaldur ning kui tööandja on algandmed õigesti esitanud, ei saa tekkida olukorda, kus maksud on arvutatud valesti.

Töötajal on võimalik e-maksuametist TSD koondväljavõttelt jälgida ka jooksvalt seda, kas tööandja ikka tema palgalt tööjõumakse õigesti deklareerib. Kui on näha, et tööandja pole eelmiste kuude palgaväljamaksete pealt makse õieti deklareerinud, siis tasub see kõigepealt üle uurida tööandjalt ja siis vajadusel pöörduda juba maksu- ja tolliameti poole.

Tuuli Seinberg

Üksikasjad

Avaldatud: 04 märts 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Maretta Lunev, Statistikaameti projektijuht/analüütik
Teele Järvpõld, Statistikaameti analüütik

Statistikaameti 2014. aasta tööjõu-uuringu andmetel olid naised valmis uue töökoha vastu võtma, kui selle brutokuupalk oli keskmiselt 729 eurot, mehed aga 914 euro eest. Seega oli naiste ja meeste palgaootuse vaheline lõhe 20,3%.

Väitel "mida küsid, seda saad", on tõetera sees. Palga- ja karjääriootus on väga oluline tegur, mis võib avada ka Eesti soolise palgalõhe tagamaad.

2004. aastast kehtib Eestis soolise võrdõiguslikkuse seadus, mille eesmärk on tagada Eesti Vabariigi põhiseadusest tulenev sooline võrdne kohtlemine ning edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust kui üht põhilist inimõigust ja üldist hüve kõigis ühiskonnaelu valdkondades. Sellest hoolimata ei näita meeste ja naiste palgalõhe naisi diskrimineeriva olukorra paranemist, vaid pigem stabiilset seisakut.

Hiljuti avaldas Eurostat 2013. aasta soolise palgalõhe näitaja, mis võimaldab soolisi palgaerinevusi liikmesriikide vahel võrrelda. Eesti olukord ei ole varasema aastaga võrreldes oluliselt paranenud – sooline palgalõhe vähenes 0,1 protsendipunkti, ent rahvusvahelises võrdluses on Eesti näitaja (29,9%) endiselt kõrgeim.

Hoolimata diskrimineerimist keelavast seadusandlusest, teenivad naised endiselt peaaegu kolmandiku võrra vähem kui mehed. Kuid kas kujunenud olukorra põhjus on diskrimineerivad tööandjad või ühiskonnas välja kujunenud soorollid?

Hõiveseisund mõjutab palgaootusi

Eesti tööturul nõustuvad naised tööle minema oluliselt väiksema palga eest kui mehed, mis võib olla ka Euroopa suurima palgalõhe üks põhjustest. Asjaolu, et naiste ootused palgale on madalamad, väljendavad ilmekalt ka Statistikaameti 2014. aasta tööjõu-uuringu andmed, mille kohaselt olid naised valmis uue töö vastu võtma keskmiselt 729, mehed aga 914 euro suuruse brutokuupalga eest. See teeb naiste ja meeste enda poolt oodatava töötasu lõheks 20,3%.

Hõivatute ja töötute palgasoovid erinevad samuti – hõivatute puhul oli
2014. aastal naiste ja meeste oodatava töötasu lõhe 19,9%, töötute puhul 24,1%. Tööturul hõivatute palgaootused on üldjuhul kõrgemad, sest enamasti otsitakse uut tööd just kõrgema töötasu saamise eesmärgil.

Hõivestaatusest tulenevate erinevuste põhjuseks võib olla asjaolu, et töötud on juba piisavalt kaua tööd otsinud ning seega nõus ka madalama palga eest tööle minema. Kui vaadata keskmist palgasoovi töötuse kestuse järgi, siis ilmneb, et pikaajalistel töötutel (aasta või kauem tööd otsinud), väheneb palgasoov juba märkimisväärselt.

Suurimad ja väikseimad palgaootuste erinevused ametialade järgi

Palgalõhe puhul räägitakse sageli, et palgalõhe peamine põhjus on see, et naised ja mehed on koondunud erinevatele ameti- ja tegevusaladele. Tegelikkuses pole olukord nii mustvalge. Naiste ja meeste palgaootuste puhul olid suurimad erinevused teenindus- ja müügitöötajatel (oodatava töötasu lõhe 40,1%), seadme- ja masinaoperaatoritel (32,2%) ning käsi- ja oskustöölistel (30,3%). Väikseimad palgaootuste erinevused olid nais- ja meestippspetsialistide ning nais- ja meeslihttööliste seas (vastavalt 10,0% ja 13,5%).

Ka haritumad naised küsivad vähem palka kui sama haridustasemega mehed

Haridustaseme tõusuga suureneb reeglina ka palgasoov ning seda igati põhjendatult. Kuid kas naised ja mehed hindavad tööturul oma oskusi ning täiendavaid teadmisi ühtviisi? Olenemata konkreetsest haridustasemest ootavad mehed kõrgemat palka kui samaväärse haridusega naised. Kõrgeima hariduse omandanud naiste ja meeste oodatava töötasu lõhe oli 2014. aastal 24,5%, mis oli haridustasemete võrdluses väikseim.

Suurim oodatava töötasu lõhe oli madalaima haridusega naiste ja meeste vahel, kelle palgaootused erinevad 39,4%. Kuigi on levinud arvamus, et palgaerinevuste taga on naiste ja meeste erinevad haridusvalikud, näitavad Statistikaameti „Edukus tööturul“ andmed, et peaaegu kõikidel haridustasemetel ja erialadel olid mehed kõrgemalt tasustatud kui naised.

Näiteks bakalaureusetaseme lõpetanud tehnikaalade naiste ja meeste palgalõhe oli 2013. aastal 19,7% ning arvutiteadustes 19,5% (magistritasemel vastavalt 27,6% ja 11,4%).

Perekonnaseis mõjutab oluliselt meeste palgaootusi

Kas naised, kes Eesti ühiskonnas on tugevamalt orienteeritud laste kasvatamisele, loobuvad pereplaneerimise eesmärgil paremate karjääri- ning palgavõimalustele püüdlemisest?20–24-aastaste noorte seas on naiste ootused saadavale töötasule koguni veidi kõrgemad kui meestel. Jõudes aga peamisesse pereloomise vanusesse (25–29) tõusevad meeste ootused saadavale töötasule oluliselt, naiste ootused aga mitte.

Sama tendentsi näitab ka võrdlus perekonnaseisu põhjal – vallaliste naiste ja vallaliste meeste ootus palga suurusele oluliselt ei erine.

Abielus või vabaabielus naiste ootused on veidi madalamad kui vallalistel naistel. Seevastu abielus või vabaabielus mehed ootavad oluliselt kõrgemat palka kui vallalised mehed, mis võib viidata mehele omistatud peamise sissetuleku tooja staatusele.

Kokkuvõte

Palgaootuste lõhe on üsna sarnane tegelikule palgalõhele – naiste ootused töö eest saadavale tasule on madalamad kui meestel ning seda ükskõik, millise nurga alt vaadatuna. Suur sooline palgaerinevus mõjutab lisaks naistele aga näiteks ka neid, kes on naise sissetulekust otseselt sõltuvad ehk eelkõige lapsi.

Et Eestis on üksikvanemaks kahjuks enamasti naine (viimase rahvaloenduse andmetel moodustasid kõikidest üksikvanematest naised ligi 91%), mõjutab see otseselt üksikvanemaleibkondade toimetulekut ja heaolu.

Soolise palgaerinevuse kui tõsise probleemi teadvustamine ühiskonnas on vajalik edendamaks naiste ja meeste võrdõiguslikkust kui üht põhilist inimõigust ning parandamaks nende olukorda, kes on asjaolude sunnil naise palgast sõltuvad.

Muutes palgaootusi, ühtlustuvad loodetavasti ka tegelikkuses saadavad palgad. On väga oluline, et ühiskonnas kinnistunud soorollid hakkaksid muutuma ning naised nägema ennast meestega tööturul võrdsetena – see tähendab oma teadmiste ja oskuste julgemat kasutamist ning vastavalt sellele ka väärilise tasu ootamist.