Artiklid
- Üksikasjad
Pole saladus, et nõudlus kvalifitseeritud tööjõu järele on kasvanud järsult ja seda paljudes valdkonnas. Eriti tuntavad on raskused töötajate leidmisega info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) sektoris, kusjuures tugevaim on nõudlus just kõrgemate e-oskustega inimestele.
Uuringu järgi arvas 70% tippjuhtidest, et lähema kolme aasta jooksul muutub nii õigete oskustega inimeste värbamine kui ka nende hoidmine töökohal raskemaks. See on õige, aga lisaks tõusevad esile uued nõutavad oskuste kombinatsioonid: eriti oluline on kombineerida IT ja ärioskusi, et kasutada suhtlusvõrgustike ideed ning jõuliselt arenevaid IT-suundi uutmoodi töökeskkonna loomiseks äriorganisatsioonis. Vaja on mõista äriprotsesse sügavuti, et aru saada, kuidas tehnoloogia võiks neile kaasa aidata.
IKT sektori suurimaks väljakutseks praegu on leida ja värvata spetsialiste, kellel oleks ka näiteks müügi-, turundus- ja analüüsioskused. See muudab IT-spetsialistide värbamine ühelt poolt keerulisemaks, aga samas nende töö sisu loovamaks ja projektipõhisemaks. Kui seni oleme rääkinud asjadest, mis muudaksid IT-töötajate töökeskkonna mugavamaks, loovamaks ja paremaks, siis praeguseks on muutunud oluliselt ka pakutava töö sisu ja selle võimalused laiemalt kui ainuüksi IT-alaselt.
Eesti ettevõtete rõõmuks on arenev tendents ka see, et spetsialistide väljavool arenevatest riikidest on vaibumas ja tänu sellele võib täheldada isegi vastupidist protsessi: IT spetsialistid naasevad koju, kuna neile pakutakse häid enesetäiendamise võimalusi. Neile tuleb pakkuda loovat, põnevat ja mitmekülgset tööd.
Inimesed väärtustavad aasta-aastalt aina enam oma kätega tehtavat ega taha olla pisike mutter suures süsteemis. Lisaks töötegemisele ja töökeskkonnale on neile oluline ka arenguvõimalus ning reaalsete väärtuste loomine. See pole nii ainult IT-sektoris, vaid avar silmaring ning äriline mõtlemine on muutumas järjest olulisemaks ka paljudes valdkondades.
Vaata lähemalt minukarjäär.ee
- Üksikasjad
Maksu- ja tolliameti peadirektor Egon Veermäe tutvustas Ärilehele võimalusi, mida uus E-MTA kasutajatele pakub.
„Me tahame üles ehitada sellise e-maksuameti keskkonna, mille puhul saab öelda, et see on atraktiivne, innovaatiline ja mugav kasutada,“ võttis MTA peadirektori Egon Veermäe ameti suure visiooni uuest e-teenuste kanalist ehk e-MTAst lühidalt kokku.
Veermäe rõhutas, et e-MTA disain ei ole kindlasti selline nagu ekraanilt praegu paistab - see versioon kannab tinglikult märget "ametkondlikuks kasutamiseks" ehk tegemist on tööversiooniga.
Kujundushange uue e-MTA visuaali loomiseks on juba välja kuulutatud. Hange toimub võistleva dialoogi vormis. Hankes osalemise taotlusi ootab MTA 20. mai ennelõunaks, millele järgnevad kohtumised võimalike pakkujatega. Taotluste põhjal hankele kvalifitseerunutelt ootab MTA pakkumisi eeldatavalt alates 30. juunist kuni 24. juulini.
VIDEO: milline on tuleviku e-MTA
VIDEO: kuidas näeb tulevikus välja tuludeklaratsiooni esitamine
Anna teada, mida uuest lahendusest arvad.
Esita oma idee või tagasiside MTA kodulehel või Facebooki kanalis!
- Üksikasjad
Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu oli 2014. aastal 954 eurot, teatas statistikaamet. Varasema aastaga võrreldes kasvas brutotulu 6 protsenti.
Kasv on samas suurusjärgus olnud juba paar viimast aastat.
Eesti keskmisest kõrgemat brutotulu teenisid palgatöötajad Harju maakonnas (1061 eurot), Tartu ja Hiiu maakonnas teeniti Eesti keskmist brutotulu (vastavalt 955 ja 954 eurot). Kõige madalamat tulu teeniti Valga maakonnas (799 eurot). Enamiku maakondade palgatöötajate brutotulu oli vahemikus 800–900 eurot.
Omavalitsusüksuste võrdluses oli palgatöötaja kuukeskmine brutotulu suurim Viimsi vallas (1362 eurot) ja väikseim Piirissaare vallas (632 eurot).
Kümnest suurimat sissetulekut teeninud palgatöötajatega omavalitsusüksusest üheksa olid Harju maakonnas ja üks Lääne maakonnas (Vormsi vald).
Suurimat kuukeskmist brutotulu teenisid 25–49-aastased (1068 eurot), neile järgnesid 50–62-aastased (884 eurot). 63-aastaste ja vanemate ning alla 25-aastaste palgatöötajate tulu jäi alla 700 euro. Meeste kuukeskmine brutotulu oli 2014. aastal kõigis vanuserühmades suurem kui naistel. 2014. aastal oli mees- ja naispalgatöötajate brutotulu vahe 24 protsenti, võrreldes varasemate aastatega on vahe pisut vähenenud.
Kokku oli 2014. aastal 518 495 brutotulu saajat, mida oli varasema aastaga võrreldes 9172 inimese võrra rohkem. Brutotulu saajate arv kasvas kõigis vanuserühmades, v.a alla 25-aastaste seas, kelle hulk vähenes juba teist aastat järjest (2 protsenti võrreldes 2013. aastaga).
Esimest korda viimase kümne aasta jooksul ületas 63-aastaste ja vanemate tuluteenijate arv alla 25-aastaste oma (kokku 3434 inimese võrra).
- Üksikasjad
Maksu-ja tolliamet alustab oma viimaste aastate üht mahukamat projekti – viie aastaga peab saama valmis uus, innovaatiline ja kasutajasõbralik e-maksuamet, mille ainus funktsioon ei ole tolmuimejana andmeid koguda, vaid nende põhjal kasutajatele ka neile vajalikku infot anda.
„Me tahame üles ehitada sellise e-maksuameti keskkonna, mille puhul saab öelda, et see on atraktiivne, innovaatiline ja mugav kasutada,“ võttis MTA peadirektori Egon Veermäe ameti suure visiooni uuest e-teenuste kanalist ehk e-MTAst lühidalt kokku.
Koostöös maksu- ja tolliametiga hoiab Ärileht jooksvalt pilku peal e-MTA arendamise käekäigul, uutel lahendustel ja kaasajastatud teenuste testimisel.
„Idee on keerata ettevõtjate kohustus deklaratsioone esitada võimaluseks saada e-maksuameti kaudu majanduses, oma sektoris, oma piirkonna ettevõtluses ja palgaturul toimuva kohta infot reaalajas. Endiselt jääb meie ülesandeks kaitsta maksusaladust, aga peale selle me anname e-maksuameti ettevõtjale – palun, toimetage! Ettevõtja saab ise määrata, milliseid üldistatud andmeid ta tahab saada ja milliseid näidata oma välispartneritele, et nad saaksid veenduda Eesti ettevõtte usaldusvääruses ja majanduskeskkonna toimimises.“ Nii rääkis eelmise aasta lõpus e-maksuameti uuest versioonist MTA peadirektor Marek Helm.
Praegune e-maksuamet pärineb aastast 2000. Veermäe märkis, et seda on vahepeal küll arendatud ja parendatud, kuid aeg läheb edasi, ja edasi peab minema ka e-maksuamet. „Pahatihti on viimasel ajal juhtunud, et me tegeleme tulekahjude kustutamisega, see aga tähendab, et süsteem ei ole enam töökindel. Praegu me tegelemegi alustuseks analüüsiga, kuidas süsteemid on aastate jooksul üles ehitatud ja mida tuleb tulevikus paremini teha, et need oleksid jätkusuutlikud ja saaks lahendatud ka jõudluse küsimus, et e-maksuamet tipptundidel „kokku ei kukuks“,“ rääkis Veermäe.
Kuid enne tehniliste probleemide lahendamist tuleb leida vastus küsimusele, millised peavad tulevikus MTA e-teenused olema.
„Osa vastusest sellele küsimusele on meil olemas ja me teame juba täna, mida tegema peame. Aga tahame sellesse protsessi kaasata ka lõppkasutajad ehk meie kliendid. Selleks küsime nende ideid ja mõtteid, milliseid e-teenuseid nad tahaksid maksuametilt tulevikus saada,“ selgitas Veermäe.
Sellega lõppkasutajate roll uue e-maksuameti loomises Veermäe sõnul aga ei piirdu.
„Iga uue teenuse või olemasoleva uuendamise puhul plaanime teha nii, et kõigepealt „joonistame“ selle rakenduse maja sees valmis – teeme prototüübi, ja küsime siis kasutajagruppide käest tagasisidet. Me oleme ettevõtjate katuseorganisatsioonidele oma mõtet juba tutvustanud ja saanud vastuse, et neil on valmisolek kaasalöömiseks olemas. Tagasiside põhjal hakkamegi siis teenuseid juurutama. Sellele järgneb omakorda veel prooviperiood, mil küsime uuesti tagasisidet. Uus e-teenus on valmis siis, kui see on kasutaja poolt heaks kiidetud. Me tahame tavapärasesse IT-arendusprotsessi võimalikult palju paindlikkust juurde tuua. Mõte on ju selles, et me ehitame seda kasutaja jaoks, mitte ainult iseenda jaoks,“ tutvustas Veermäe asjade käiku.
Üks oluline põhimõte on Veermäe sõnul see, et uus keskkond peab olema visuaalselt lihtne ja arusaadav, kõik toimingud peavad olema võimalikult mugavad, ideaalis toimuksid aga automaatselt. Kasutaja saab keskkonda sisse logides kohe ka pildi, kas talle on ametilt teateid, on tal mingeid täitmist ootavaid maksukohustusi või on kõik vajalik juba tehtud.
Oma osa on uue e-maksuameti arendamisel ka nutiseadmete võidukäigul.
„Inimesed kasutavad aina enam nutiseadmeid ja meie teenus peab inimeste harjumustega kaasa liikuma. Otsime lahendusi, kuidas inimene saab nutitelefoniga põhilised tegevused e-maksuametis tehtud. Kuni selleni välja, et ettevõtte juht saab telefoni teate, et tema ettevõtte raamatupidaja esitas deklaratsiooni ära,“ selgitas Veermäe.
Käesolev ongi Veermäe sõnul peamiselt projekti ettevalmistamise aasta, suuremad arendustööd algavad valdavalt järgmisel aastal ning valmis peab uus e-maksuamet olema viie aastaga.
Kuid juba peatselt hakkab MTA arendama internetikaubanduse rakendust, käibemaksukohustuslaseks registreerimist ja e-ajatamise uut funktsionaalsust, mis valmivad selle aasta lõpuks. Kuidas nende valmimine sujub, saab jälgida Ärilehe veebist.
Maksu- ja tolliamet kõikidelt senistelt kasutajatelt julgeid ja lennukaid mõtteid, kuidas tulevikus maksuhalduriga elektroonilisi kanaleid kasutades suhelda ning milliseid täiendavaid lahendusi või mugavusi kliendid ise ootavad.
Esita oma idee või tagasiside MTA kodulehel või Facebooki kanalis!
- Üksikasjad
Noorte Y-põlvkonna keskmine tööstaaþ ühel ametikohal on 19,3 kuud. Vanem põlvkond püsib aga ühel ametikohal koguni 69,3 kuud, selgus enam kui 16 000 tööotsijat hõlmanud CV Keskuse tööportaali uuringust.
Kuigi noorte soovist liikuda on korduvalt räägitud, siis niivõrd suurt põlvkondade vahelist erinevust oli raske ette ennustada. Näib, et nii tööandjatel, poliitikutel kui ka personalispetsialistidel saab väga keeruline olema ette aimata järgmiste põlvkondade vajadusi Eesti tööturul, märgib CV Keskus.
Värskest uuringust selgus, et 18-29-aastased tööotsijad, keda peetakse Y-põlvkonna esindajateks, püsivad ühel ametikohal alla kahe aasta (keskmiselt 19,3 kuud). X-põlvkond ehk 30-51-aastased tööotsijad töötavad ühel ametikohal aga koguni 3,6 korda kauem ehk pea kuus aastat.
Veelgi enam selgus uuringust, et mehed on tööandjale lojaalsemad — noormehed püsivad ühel ametikohal koguni 12% kauem ehk 20,5 kuud.
„Noored soovivad liikuvamat tööd, taluvad vähem rutiini ning on tööd vahetades märksa riskialtimad. Kui miski ettevõttes ei meeldi, on lahkumine üsna kiire,“ kommenteerib uuringut CV Keskuse turundusjuht Henry Auväärt.
„Kiirelt väheneva tööjõuga riigis seab taoline trend aga paljud tööandjad küsimuse ette: Kuidas noori ettevõttes hoida? Noorem põlvkond on püsimatu ning neil on soov kiirelt karjääriredelil edasi liikuda ja kõrget töötasu teenida. Kuna piirid on muutunud avatuks ning konkurents talentide pärast kasvamas, on neile ka väga raske ette heita otsust haarata parem ametikoht tööandjalt, kes nende panust kõrgemalt hindab. Peagi siseneb tööturule juba järgmine põlvkond mis tähendab, et tööandjad peavad lähiaastatel hakkama saama koguni viie erineva generatsiooni töötajatega. Kuna erinevus Y ja X põlvkondade vahel on juba väga suur, on veelgi keerulisem ennustada, missugune saab töökoht olema aastal 2020,“ lisas Auväärt.
Võrreldes Leedu noortega on Eesti noorema põlvkonna keskmine tööstaaþ aga mõnevõrra pikem – nimelt püsivad Leedu 18-29-aastased töötajad keskmiselt ametikohal 17,1 kuud.
Uuring viidi läbi 16 717 Eesti tööotsija tööstaaþi analüüsimisel.
Lehekülg 958 / 1624
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee