Artiklid

Koolilõpetamine ja õpitud erialal tööle asumine ei tähenda, et meie karjäär on lõplikult valitud ning töövaldkond elu lõpuni paigas. Tegelikult ei ole karjääri muutmiseks kunagi hilja, kuid õigete valikute tegemiseks on mõistlik arutada oma tulevikku professionaalse karjäärinõustajaga.

Elu on muutuv protsess ning praegu nii kindlana valitud eriala asemel võime juba aasta või paar hiljem leida end uuest ettevõttest ja uuelt töökohalt, olgu põhjuseks muudatused organisatsioonis, terviseprobleemid, kolimine või perega seotud kohustused. Et toetada iga Eesti inimest nende karjääri puudutavate otsuste tegemisel, avas Töötukassa veebilehe minukarjäär.ee.

Veebilehel minukarjäär.ee jagavad oma kogemusi hiljuti edukalt karjääri uuendanud Eesti inimesed, et julgustada ka teisi seda sammu ette võtma. Keegi ei pea töötama ametikohal ja tegema tööd, millega ta rahul pole. Oleme kõik väärt oma unistusi teostama, olgu need siis kuitahes suured või väikesed!

Vanus, haridus ja edukus ei ole karjäärinõustamisel määravad — praktikas vajavad igapäevast nõu nii noored, parimas tööeas inimesed kui ka pensioniealised. Sobiva ja meeldiva eriala valimine ei ole kindlasti ainult noorte inimeste privileeg, vaid karjäärinõustamisele on oodatud ka vanemad inimesed. Nende positiivseid kogemusi saab lugeda SIIT http://minukarjaar.ee/uncategorized/tiiu-lugu-sellest-kuidas-nou-ja-abi-saavad-ka-vanemad-inimesed/.

Töötukassa karjäärinõustajad on valmis andma tasuta asjatundlikku nõu oma tööelu planeerimiseks igale tööealisele Eesti inimesele. Selleks tuleb vaid panna kinni nõustamisaeg kas telefoni või e-kirja teel või tulla kohale Töötukassasse.

Nõustaja kabinetis arutatud teemad võõrasteni ei jõua, kliendile tagatakse konfidentsiaalsus ja oma töös lähtub nõustaja alati toetavast suhtumisest. Nõustamine kestab orienteeruvalt 45 minutit ja vajaduse korral saab tulla korduvnõustamisele.

Kunagi ei ole hilja teha uusi karjäärivalikuid!

Kui tunnete, et pole enam rahul oma tänase töökohaga, tahaksite töötada muus valdkonnas või tegeleda hoopis uute ja põnevamate asjadega, kuid ei oska või ei julge kusagilt otsast muudatustega alustada, on õige aeg pöörduda Töötukassa poole tasuta karjäärinõustamisteenuse saamiseks.

Pidevad muutused töömaailmas nõuavad kogu elu jooksul valikute tegemist ning seda ka õppimises ja töös. Karjäärinõustamine loob eelkõige eeldused, et inimene suudab paremini end ja oma võimalusi analüüsida, et alustada isikliku karjääriplaani elluviimist. Nõustaja töö põhisisu on kliendi — olgu ta siis õpilane, tudeng, pensionär, töötu või erivajadustega inimene — karjääriplaneerimise juhendamine.

Karjääriplaneerimisel aitab nõustaja suurendada inimeste teadlikkust iseendast, selgitab talle haridus- ja tööturuvõimalusi ning koos luuakse eesmärgid ja plaanid edasiseks.

Esimese sammuna tuleb kinni panna nõustamisaeg kas telefoni või e-posti teel või ise kohale minna. Nõustaja kabinetis arutatud teemad võõrasteni ei jõua, kliendile tagatakse konfidentsiaalsus ja oma töös lähtub nõustaja alati toetavast suhtumisest. Individuaalne nõustamine kestab orienteeruvalt 45 minutit ning vajaduse korral saab tulla korduvnõustamisele. Kahtluste ja kõhkluste korral võib nõustamisele tulla ka koos ema-isa, lapse või sõbraga. Mingit ettevalmistust kohtumine nõustajaga ei vaja.

Kindlasti ei maksa karta, et konsultatsioonil pannakse inimesi tegema mitmekümneleheküljelisi võimekus- ja isiksusteste — kutsenõustamine toimub palju lihtsamini. Tegelikult on ju igaühe jaoks olemas amet või töö, mis talle kõige paremini sobib. Põhiküsimus on selle leidmine ning oma kõhklustele vastuste saamine. Ja veel — karjääritegemine ei tähenda tingimata oma töökohal tingimusteta ülespoole pürgimist, vaid arenemist meeldival ja huvitaval alal.

Karjäärinõustajate kontaktid leiate SIIT http://minukarjaar.ee/millest-alustada-kontakt/.

Helve Toomla, jurist
Eesti Päevaleht

Lugeja kirjutab:
„Õpetajad võivad teatavasti puhkust võtta ainult suvel. Mida aga teha siis, kui õpetaja ei saanud suvel oma puhkust kasutada, sest oli paar kuud haiguslehel?

Päris kindlasti pole töötajal üheaegselt õigust nii puhkuserahale kui ka haigushüvitisele. Ravikindlustuse seaduses on selleks koguni topeltkeeld: § 60 lg 1 p 5 ütleb, et hüvitisele ei ole õigust, kui kindlustatud isik saab ajutise töövõimetuse aja eest sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, st ka puhkusetasu, ja sama paragrahvi lg 4 p 1 järgi ei ole töötajal, kes on puhkusel, õigust saada töövõimetushüvitist.

Saada oma tööalane küsimus:

Vastused ilmuvad samas rubriigis esimesel võimalusel.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Agne Narusk,

Eesti Päevaleht

Palka saab Siilil osalenu kümne tööpäeva eest, ülejäänu eest maksab riik päevaraha auastme järgi.

Kõik reservõppekogunemisel osalenud mehed ei kaota järgmise kuu sissetulekus – neile, kelle brutopalk jääb alla 700 euro, tähendab 12-päevane Siilil osalemine rahalist võitu. Näiteks reservväelasele, kes töötab toitlustuse või majutuse valdkonnas: statistikaameti andmetel oli läinud aasta viimases kvartalis madalaim keskmine palk just sellel tegevusalal.

Õppekogunemisel oldud aja eest tööandja töötajale palka maksma ei pea. Sel ajal maksab riik päevaraha vastavalt õppustele kutsutud reservväelase auastmele: sõdurile 27 eurot päevas, allohvitserile 30 ja ohvitserile 40 eurot päevas. Need on brutosummad.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Kaja Koovit
Eesti Päevaleht

Suvel, kui suurem osa inimesi puhkab, on hea aeg end täiendada ja juhioskusi arendada.

1899. a suvel pani Henry Ford maha peainseneri ameti kuulsas Thomas A. Edisoni valgustus- ja elektrifirmas ning keskendus enda autotööstusele.

Praegu teatakse Fordi üle maailma kui üht Ameerika väljapaistvat leiutajat ja auto­tööstuse loojat. Ette­võtja, mentor ja investor Adam Toren kirjutab ettevõtjate ajakirjas Entrepreneur, et peale selle oli Ford ka suurepäraste liidriomadustega juht.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.