Artiklid
- Üksikasjad
Eesti tööandjate keskliit tegi täna kohtumisel ametiühingute keskliiduga ettepaneku tõsta miinimumpalk kahe aasta jooksul 448 eurole.
Seejuures tõuseks miinimumpalk 2016. aastast 417 eurole ning 2017. aastast oleks miinimumpalk 448 eurot, teatasid tööandjad.
Praegu on miinimumpalk 390 eurot.
Tööandjate keskliidu juhataja Toomas Tamsare sõnul tuleb miinimumpalka tõsta, sest see on liiga lähedal vaesuspiirile. Tööandjate pakutav miinimumpalga kasv on kiirem kui Eesti keskmise palga kasv, mis aitab alampalka viia keskmisele palgale lähemale.
Inimeste reaalselt ostujõudu suurendab ka tarbijahindade langus. Tööandjad toetavad võimalikult pikaajalise miinimumpalga kokkulepe sõlmimist, et nii tööandjatel kui ka töötajatel oleks kindlustunne.
“Miinimumpalka tõstes tuleb silmas pidada, et ei kannataks töötajad, kes teenivad miinimumi või selle lähedast töötasu. Liiga järsk tõus võib viia just madala kvalifikatsiooniga tööjõudu vajavate ettevõtete tegevuse kokku tõmbamiseni või Eestist ära kolimiseni, mis jätaks need inimesed hoopis töötuks ja riigi toetuse peale. Oleme viimase aasta jooksul juba näinud mitme tööstuse sulgemist põhjusel, et regioonis on madalamate tööjõukuludega riike,” ütles Tamsar.
“Meie pakutava alampalga kasvu puhul võime olla üsna kindlad, et ettevõtjad saavad hakkama. Ka madalapalgaliste elujärg veidi paraneb ja, mis kõige olulisem, nende töökohad seejuures säilivad," lisas ta.
Eesti miinimumpalk on ka praegu üks suuremaid Ida-ja Kesk-Euroopas, kõrgem on see vaid Poolas (409 eurot) ja Horvaatias (395 eurot). Lätis ja Leedus, kes on Eesti peamised konkurendid töökohtade pärast, on miinimumpalk vastavalt 360 ja 300 eurot. Tööandjate pakutav miinimumpalk oleks tänases Ida- ja Kesk-Euroopas kõige kõrgem.
Eestis lepivad miinimumpalgas kokku sotsiaalpartnerid Eesti tööandjate keskliit ja ametiühingute Keskliit. Miinimumpalka teenis Eestis tänavu esimeses kvartalis ligi 25 000 täistööajaga töötavat inimest.
Ametiühingud teatasid täna, et tegid tööandjate keskliidule ettepaneku tõsta üleriiklik alampalk järgmisel aastal 488 eurole ja 2017. aastal 609 eurole.
Läbirääkimised jätkuvad 8. juunil.
- Üksikasjad
Agne Narusk ,
Eesti Päevaleht
Praegu on õpipoisiõppes ainult 2% kõigist kutseõppuritest. Seda on teiste riikide kõrval vähe.
Septembrist käivitub Eestis viis aastat kestev nn õpipoisiõppe edendamise projekt, mille jaoks Euroopa Liit on eraldanud Eestile 25 miljonit eurot. Eesmärk on ambitsioonikas: 2020. aastaks peab töökohapõhises õppes osalema 8000 inimest, lõpetama peab vähemalt 6000 õppurit.
Oletame, et olete kehakultuurimagistrina juba pikemat aega tulutult tööd otsinud. Kui on vakantsi, ei jagu oskusi ja vastupidi. Kaotada pole midagi, te pakute end täiesti tundmatusse maailma – pealinna ettevõte vajab külmutusseadmete paigaldusjuhti. Tulemus on ootamatu: teid ei saadeta minema, vaid hoopis kooli. Ühtlasi saab teist selle ettevõtte töötaja.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
- Üksikasjad
Lugeja küsib: Vahetasin poole aasta pealt tööandjat ja sooviksin kasutada uue tööandja juures õppepuhkust. Kas tööandjal on õigus paluda mul tuua kinnitus vanalt tööandjalt, kui palju kasutasin sel aastal vana tööandja juures õppepuhkust?
Tööandja väidab, et õppepuhkust on õigus aasta peale saada üksnes 30 kalendripäeva ja seda isegi siis, kui tööandjat vahetada.
Vastab Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Anne Simmulmann:
Täiskasvanute koolituse seaduse (edaspidi TäKS) §-s 8 reguleeritud õppepuhkuse saamise õigusega määratakse kindlaks õppepuhkuse maksimummäär konkreetse tööandja ja töötaja vahelises suhtes, mitte töötaja üldine õppepuhkuse maksimummäär kalendriaastas. See tähendab, et kui töötajal on mitu tööandjat korraga või ka erineval perioodil aasta jooksul, on tal õigus saada 30 õppepuhkuse päeva kalendriaastas igaühe juurest.
Riigil ei ole andmebaasi, mis sisaldaks infot õppepuhkuse kasutamise perioodide kohta, samuti ei ole töötaja teisel tööandjal kohustust anda informatsiooni töötaja õppepuhkuse kohta. Küsitav on, kas endisel tööandjal on ka õigus sellist infot ilma töötaja loata anda, kuivõrd tegemist on töötaja isikuandmete avaldamisega.
Seega on tööandjal kohustus anda õppepuhkust 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul ka juhul, kui töötaja on samal aastal teise tööandja juures juba õppepuhkust kasutanud. Samuti on töötajal õigus saada puhkusetasu iga tööandja käest. Taseme- ja tööalase koolituse eest maksab tööandja töötajale keskmist kalendripäevatasu 20 kalendripäeva eest. Ülejäänud 10 päeva on tasustamata puhkus (TäKS § 8 lõiked 2 ja 3).
- Üksikasjad
Kuigi miinimumpalk peab tõusma, pole kindel, et tuhat eurot oleks mõistlik piirmäär, arutleti täna riigikogu sotsiaalkomisjoni avalikul istungil.
Tööandjate keskliidu juht Toomas Tamsar rääkis Matist, kes elab Järvamaal. Tema lapsed on juba suured ning naine natuke haige. «Mati teeb luudasid ja saab 400 eurot kuus. Viimasel paari aastaga on tema palk tõusnud 40 euro võrra aastas,» kirjeldas Tamsar. Matile meeldiks kiire palgatõus küll, ent miski ei tule niisama. Omanik käis Põhja-Lätis vaatamas, kas seal annaks ehk luudasid odavamalt teha. «Seal saaks 500 euroga osta töötaja ning luuad on odavamad. Ja Matil siis enam tööd ei ole,» märkis Tamsar.
Ja siis käivad televiisoris rääkimas inimesed, et Mati-suguseid inimesi pole enam vaja. On vaja tehnoloogiat oskavaid. «Mati on vanem ja hakka tehnoloogiat õppima. Tema tunneb luuda,» kirjeldas tööandjate keskliidu juht. Kui töökoht kaob, ei hakka Mati enam ümber õppima, vaid hakkab toetusi taotlema.
Tamsar rääkis, et see probleem ei puuduta eriti Tallinnas ja seal lähedal töötavaid ettevõtteid, ent pigem pisemaid ettevõtteid linnast väljastpoolt.
Tööandjate keskliidu endine juht, keskerakondlane Tarmo Kriis leidis samuti, et madal alampalk sunnib inimesi toetuste juurde, sest inimesed vajavad abi erinevate teenuste eest tasumiseks. «Me näeme 4-5 aastast protsessi,» ütles Kriis. Sellega kaasnevad teatavad riigimeetmed. Ent kui alampalk oleks kõrgem, paraneksid maksulaekumised ja väheneks surve erinevate sotsiaalsete toetuste taotlemiseks. Hiljem toodi välja, et riigi kulutused suureneksid hüppeliselt, kuna väga suur osa töötajaist on riigitööl.
Lisaks tuleb Kriisi sõnul langetada ka tööjõumakse. «Langetada tuleb üksikisiku tulumaksu oluliselt väiksemale määrale,» märkis ta.
Ametiühingute keskliidu juht Peep Peterson leidis, et Mati olukorda aitaks lahendada tegutsemine sissetoovates sektorites. «Selle jaoks tuleks teha koolitusi enne, kui inimesed jäävad töötuks,» ütles Peterson. Automaatika kasutamisel oleks selle luua hindki ehk kaks korda odavam. Ent sektorid, mis võiksid säärastest koolitustest kasu saada, oleks näiteks õmblus, turism, side ja turva. Samuti aitaks palgakasvu suurendada majandusinnovatsioon – pidades silmas, et ekspordisektoreid mitte kahjustada.
Samas aga on praegune miinimumpalk ka Petersoni hinnangul liiga madal. «Mitmed grupid ei taha tööle minna, sest miinimumpalk on liiga madal,» ütles ta. Soome-Rootsi naabrina ei ole selline palgatase väga majandatav. Ametiühingute keskliidu juht tõi välja, et OECD hinnangul on suhtelise vaesuse piir 50 protsenti alampalgast.
«Konkurentsis püsimiseks tuleb maksta head palka, aga tuhandeeurost miinimumpalka me võimalikuks ei pea,» hindas Eesti Kaubandus-Põllumajanduskoja juht Roomet Sõrmus.
Eesti Väikeste ja Keskmiste Ettevõtete Assotsiatsiooni juht Raivo Altmets rääkis, et tuhandeeurone miinimumpalk on nagu lahtisest uksest sisse murdmine. Samas aga, kuna mediaanpalk on tänasel päeval alla 800 euro, siis nelja aasta lõikest tähendaks miinimumpalga tõus suurt kasvu. «Ma tõsiselt kahtlen, et ettevõtted on valmis selliseks tootlikkuse tõusuks,» hindas ta.
Samas ei ole olukord päris trööstitu – alates 2010. aastast on töötasu alammäär stabiilselt tõusnud umbes kümnendiku võrra aastas, ütles Egle Käärits sotsiaalministeeriumist. Ning kuigi meie miinimumpalk on madal, on selle suhe keskmise palgaga järjest paranenud. Ning kuigi miinimumpalga tõusu tuleb julgustada, võiks selle kokkuleppimine jääda endiselt tööturu osapooltele.
Majandus»Raha
Toimetaja: Marge Tubalkain
reporter
- Üksikasjad
CV Keskuse tööportaalis on umbes tuhat alla 26-aastast tööotsijat, kelle emakeeleks ei ole eesti ega vene keel. 67 protsenti neist otsib aktiivselt tööd, rääkis CV Keskuse turundusjuht Henry Auväärt
Enamjaolt kandideeritakse klienditeeninduse, müügi, toitlustuse ja assisteerimise valdkonnas (55 protsenti sihtrühma kandideerimistest). Samas leidub võõrsilt tulnud noori, kes kandideerivad ka infotehnoloogia, tööstuse ja mehaanika ning turunduse valdkonnas.
Uuringust Decoding Global Talent selgus, et pool noortest, kes soovivad Eestisse tööle asuda, ei oska kohalikku riigikeelt. 17 protsendil uuringus osalenud noortest, kes soovisid Eestisse tööle asuda, oli juba inseneriharidus, 11 protsendil majandus-, üheksal protsendil sotsiaalteaduste, kaheksal protsendil infotehnoloogia- ja seitsmel protsendil äriharidus.
Tarbija»Töö
Toimetaja: PM Tarbija
Lehekülg 953 / 1624
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee