Artiklid

Üksikasjad

Esimeses kvartalis keskmise palga kasv aeglustus, keskmine brutokuupalk oli 2015. aasta I kvartalis 1010 eurot ja see tõusis eelmise aasta I kvartaliga võrreldes 4,5%, teatas statistikaamet.Netopalk on kasvanud kiiremini, see on tingitud tulumaksu ja töötuskindlustusmakse määrade alanemisest.

Kui 2014. aasta esimeses kvartalis tõusis keskmine brutokuupalk eelmise aasta sama ajaga võrreldes 7,3%, siis viimastes kvartalites on brutokuupalga tõus aeglustunud.

Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud langesid palgatöötaja kohta 15,6% ning vähendasid keskmise brutokuupalga tõusu 0,8 protsendipunkti. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 2015. aasta I kvartalis 5,3%.

Keskmine netokuupalk ehk töötajatele väljamakstav tasu oli 2015. aasta I kvartalis 815 eurot, mis on eelmise aasta sama ajaga võrreldes kasvanud kiiremini kui keskmine brutokuupalk (kasv 5,9%). See on tingitud tulumaksu ja töötuskindlustusmakse määrade alanemisest 2015. aasta 1. jaanuarist.

Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis 2015. aasta I kvartalis võrreldes 2014. aasta I kvartaliga 5,4%. Reaalpalga kasvu kiirenemisele on mõju avaldanud 2015. aasta I kvartalis jätkunud tarbijahindade langus. Reaalpalk tõusis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes viieteistkümnendat kvartalit järjest.

Keskmine brutotunnipalk oli 6,37 eurot ja see tõusis 2014. aasta I kvartaliga võrreldes 5,8%.

Kõige enam tõusis keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk kinnisvaraala palgatöötajatel (vastavalt 14,4% ja 15,0%).

Keskmine brutokuupalk ei tõusnud kuuel tegevusalal:
1) mäetööstus;
2) elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine;
3) ehitus;
4) veondus ja laondus;
5) kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus ning
6) haldus- ja abitegevus.

Üksikasjad

Tööl võib käia selleks, et elamiseks ja lõbustusteks lihtsalt raha teenida, kuid töö võib olla ka midagi enamat — nauditav kogemus, igapäeva õhin ja eneseteostus. Kui töö teeb sind õnnetuks, paneb stressi tundma ning imeb ära kogu energia, oleks ehk õigem edasi liikuda? Elu on liiga lühike, et tegeleda asjadega, mis pinget ja rõõmu ei paku.

Normaalne on olla vahel tööst väsinud, kuid pidev stress ja tüdimus ei ole hea vaimsele ega füüsilisele tervisele ega ka suhetele lähedastega.

Sageli oleme liiga laisad, mugavad ja rutiinis või ebakindlad, et uut töökohta otsima hakata. Tegelikkuses ei ole karjäärivahetus nii hirmus kogemus, kui seda kardetakse. Tööturg on lai ning võimalusi palju, tuleb vaid enda jaoks selgeks mõelda, millega on tegelikult soov tegeleda. Siin on abiks nii arutelud pere ja sõpradega ning nende julgustus kui ka külaskäik karjäärinõustaja juurde.

Väga heaks võimaluseks on liituda lühiajalise tööjõurendi teenuse pakkujaga, kus saab valida päevaks või nädalaks huvipakkuva töö, näha ettevõtete sisemaailma ning saada aimu, kas seni unistusena tundunud ettevõte või töökoht on ikka see, milleks seda olime pidanud. Kust me teame, kas see amet meile sobib, kui ei ole seda proovinud?

Meid häirib valikute piiratus, sellepärast tuleb olla ka ise avatud ning olla valmis lisa- ja ümberõppeks. Juba põhikoolis, gümnaasiumis ning kõrgkoolis tuleks püüda ammutada võimalikult erinevaid kogemusi ning mõelda laiemalt: kas omandatav haridus on see, mis mind huvitab või tahan ma seda õppida pelgalt rahateenimise eesmärgil või on hoopis soov need kaks asja ühendada? Meie pidevas muutumises olevas maailmas on võtmesõnaks elukestev õpe, mis tähendab pidevat oskuste arendamist ja teadmiste omandamist.

Samas ei maksa unustada, et suurepärane võimalus karjääri alustamiseks või muutmiseks võib olla olemasolev töökoht. Olles usin, kohusetundlik ja usaldusväärne ning pälvides ülemuse ja kolleegide austuse, kuulatakse tõsisemalt sinu ettepanekuid töö tõhusamaks muutmiseks ning püütakse head töötajat hoida enda juures ka siis, kui ta ka peaks tahtma uuel ametil kätt proovida.

Aga eelkõige tuleks enne oma karjääri planeerimist läbi mõelda ja eesmärgistada, milline on sinu unistuste amet ning millist tööd, valdkonda ja töökorraldust eelkõige naudiksid. Mõtle, miks peaks unistuste tööandja sind palkama, mis on sinu tugevused ja parimad iseloomujooned ning kuidas neid parimal võimalikul viisil esitleda. Ka siin on abiks Töötukassa karjäärinõustaja http://minukarjaar.ee/millest-alustada-kontakt/.

Üksikasjad

2015. aasta esimeses kvartalis oli töötajatele tehtud väljamaksete summa kokku 1,48 miljardit eurot, mis maksti välja 548 953 inimesele. Esimese kvartali mediaanväljamakse oli 728 eurot kuus.

Mediaanväljamakse tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli võrdselt.

2014. aasta I kvartalis tehti väljamakseid kokku 537 804 inimesele ja väljamaksete summa oli kokku 1 378 741 245 eurot. Võrreldes möödunud aasta I kvartaliga on väljamaksete saajaid tänavu 11 149 võrra rohkem. Mediaanväljamakse oli 2014. aasta I kvartalis 689 eurot kuus.
MTA kvartaalsete väljamaksete statistika sisaldab palka ja muid tulumaksuga maksustatavaid tulusid, mida tööandja deklareerib tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni lisas 1 koodiga 01 kuni 2015 aastani ja alates 2015 aastast koodidega 10,12,13,15. Selle hulka ei kuulu koondamishüvitised.

Statistikaameti (SA) ja MTA andmed väljamaksete kohta ei ole võrreldavad. Kolm peamist erinevust metoodikate vahel on järgmised:
1. Tasuliigid – SA avaldab keskmist palka, mis sisaldab järgmisi tasuliike: aja- ja tükitöö tasu, puhkusetasu, mitterahaline ehk loonustasu, ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud. MTA ei avalda keskmist palka, vaid isiku kohta tehtud erinevaid väljamakseid, mis on seotud töösuhtega.
2. Ajaline nihe – SA andmed on tekkepõhised, MTA andmed kassapõhised. Näiteks augustis teenitud palk läheb SA arvestuse kohaselt augusti arvestusse, ent MTA arvestuses septembrisse, millal see välja makstakse. Samuti juhul, kui töötajale makstakse välja korraga kahe kuu palk (või palk ja puhkuseraha), kajastub see SA palgastatistikas tekkepõhisuse tõttu õigesti, kuid MTA andmete järgi sai töötaja kätte tavapärasest kaks korda suurema väljamakse.
3. Töötajate arv – osalise ja täistööajaga töötajate palga võrdlemiseks taandab SA töötajate arvu täistööajale. Täistööajale taandatud töötajate keskmine arv arvutatakse: täistööajaga töötajate arv + osalise tööajaga töötajate arv, arvestatud proportsionaalselt töötatud ajaga (nt kaks poole koormusega töötajat arvestatakse ühena). Brutokuupalkade kogusumma jagatakse täistööajale taandatud töötajate keskmise arvuga. MTA võtab arvesse kõik inimesed, kellele on tehtud väljamaksed, sõltumata kas väljamakse on inimesele tehtud täistööaja või osalise tööaja eest. MTA andmetes on töötajate arv kasvav, st iga tööturul käinu on arvel, sõltumata tööturul veedetud ajast (nt kas 1 kuu või 12 kuud). Andmete aluseks on maksudeklaratsiooni TSD lisa 1 (väljamaksed koodiga 01), deklareeritud väljamaksete kogusumma jagab MTA inimeste arvuga, kellele väljamakseid on tehtud.

Mailin Aasmäe
pressiesindaja
25. mai 2015

Üksikasjad

Ann-Marii Nergi,

ärileht.ee

Tippjuhtide värbajad ütlevad, et vastutusrikastele avaliku sektori ametikohtadele on vähe häid kandidaate, sest poliitilise eliidi sekkumine ja riigitöö negatiivne maine peletab häid ja võimekaid juhte. ­Tihtipeale ei vasta ka palk ametist tulenevatele ülesannetele.

Vähe sellest, et riik peab enam-vähem samal ajal otsima võimekat juhti nii Eesti Raudteele kui ka maanteeametisse. Avalikus sektoris on uute inimestega vaja täita veel terve hulk tippjuhte nõudvaid ametikohti. Tippjuhtide hulka kuuluvad riigikantselei mõistes nii kantslerid, asekantslerid kui ka ametite ja inspektsioonide juhid. Neile lisanduvad veel riigi äriühingud, mida mehitavad vastavad nõukogud. Konkursse toimub pidevalt, aga selle aasta kevadeks on kogunenud hulk vabu töökohti, kuhu kõige talendikamaid kandideerima meelitada.

Head juhti on üldse raske leida, kuid riigitöö puhul on see veelgi raskem, tõdevad kõik värbajad. Pikaaegne personalispetsialist ja riigikantselei juures tegutseva tippjuhtide valikukomisjoni ainus välisekspert Riina Varts loeb keerutamata üles avaliku sektori kitsaskohad. „Esimene viga on juba see, et riigi tippjuht ei saa endale ise valida oma meeskonda, nii nagu seda teeb erasektori tippjuht. Kandidaate ja säravaid nende hulgas on alati vähe. Tihti peabki siis juht valima koos komisjoniga oma meeskonda keskpäraste seast, sest tal pole õigust kutsuda ametisse talle sobivaimat inimest.”

Vabad ametikohad tippjuhtidele:

Maanteeameti peadirektor – konkurss käib 7. juunini, praegune juht Aivo Adamson läheb tööle erasektorisse.

Eesti Raudtee juhatuse esimees – konkursile laekus 22 avaldust, senine juht Ahti Asmann lahkub kütusekaardi kasutamise skandaali pärast, peale selle vahetatakse välja kogu Eesti Raudtee juhatus.

Eesti Loto juhatuse liige – konkursil kandideeris 31 isikut, praeguse juhi Heiki Kranichi ametiaeg lõpeb 1. juulil, kuid ta kandideerib ka uueks ametiajaks.

Valitsuse kommunikatsioonidirektor – lapsehoolduspuhkusel Inga Bowdenit on asendanud nii Liina Kersna kui ka Tiina Ansip. Uus konkurss kestab 27. maini.

Arengufondi juhatuse esimees – pärast Tõnis Arro poolte-kokkuleppel-lahkumist kukkus Arengufondi juhikonkurss läbi. Nüüd otsitakse juhti sihtotsinguga.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu asekantsler – eelmine töötaja Ahti Kuningas läks MKM-i transpordi asekantsleri kohale, mille konkurss esimesel katsel läbi kukkus.

Justiitsministeeriumi õiguspoliitika asekantsler – Harju maakohtu kohtuniku Kai Härmandi asemele otsitakse uut inimest 5. augustini.

Kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsler – praegu on ametis Sven Sakkov, kandideerida saab 27. maini.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Üksikasjad

Võõrsilt pärit noored on nõus Eestis ülikooliõpingute kõrvalt või neiks valmistudes tegema ka lihtsamaid ja vähem tasuvamaid töid, kuid töökäte puudusest hoolimata on see ootamatult keeruline.

Postimees uuris, kuidas läheb elu-olu ja kohanemine Nigeeriast pärit noortel Eesti Pandipakendis ja itaallasel Tartu Lõunakeskuses.

Tegemist on Postimees tasulise looga, edasi saab lugeda http://tarbija24.postimees.ee/3199283/voorsilt-tulnud-teevad-lihttoid

  1. Töösuhe lõppes – kuidas edasi?
  2. Aivar Sõerd: uuest e-maksuametist võiks saada teerajaja avalike teenuste optimeerimisel
  3. Vandeadvokaat: lapsehooldusteenistus ja «sõjaväepuhkus»
  4. Inspektorid avastasid supermarketites üle saja rikkumise