Artiklid
- Üksikasjad
Palgavaesusest rääkides tuuakse ikka näiteks jaemüügikette. Kassapidaja amet on saanud koristaja kõrval viletsa töökoha ja vähemakstud töökoha sünonüümiks. Rimi personalijuht Kaire Tero selgitab, mis peaks juhtuma, et Rimi töötaja rohkem teeniks.
„Teenindajate töötasu on tõesti sageli inimestel kõneainena üleval. Seejuures heidetakse tööandjatele ette soovitamatust kõrgemat palka maksta. Nii see siiski ei ole. Tahan rõhutada, et oleme oma töötajate üle väga uhked ning just seepärast otsime ka ise pea igapäevaselt võimalusi, kuidas neile tagada vääriline töötasu ja võimalikult meeldiv töökeskkond," rääkis Tero.
Rimi Eesti Food personalijuht toob järgnevalt välja neli kõige enam välja käidud ideed ning arvamust, mis jaekaubanduses palga tõusule kaasa aitama peaks või mida arvesse tuleks võtta. Tema sõnul ei ole kõik see siiski nii lihtne nagu esmapilgul paistab.
Vähem kauplusi, lühem lahtiolekuaeg
„Kuuleme sageli ettepanekuid, et pange osad kauplused kinni või vähendage nende lahtiolekuaegu. Samas on üsna loogiline, et mida lühem lahtiolekuaeg või vähem kauplusi, seda väiksem on ka ettevõtte käive. Seega ei saaks ka see olulist leevendust palgatasemele tuua."
Kaupade hinnatõus
„Ei hakka pikemalt selgitamagi, miks toidukauba hindade tõstmine pole samuti siinkohal abiks. Maksab ju seesama teenindaja ise ka kaupluses toidu eest ning hindade tõstmise arvelt kasvav palk kuluks toidule samavõrra rohkem, kui seda kergitatud sai."
Sama palk, mis teistes riikides
„Väga tihti tuuakse võrlduseks teenindajate töötasud meie naaberriikides Soomes või kuskil mujal Lääne-Euroopas. Jääb aga tähelepanuta asjaolu, et seal on edukas majandus toiminud juba sadu aastaid ning seda paraku meie paarikümne aastase pingutusega veel võrrelda ei saa. Samamoodi on ka palkade võrdlemine kohatu. Üldine majanduskasv tooks kindlasti kaasa ka töötasude tõusu ja seda ilmselt kõikides sektorites, sealhulgas ka teeninduses."
Mis on aga lahendus? Võlusõnaks on taas efektiivsus.
„Peame leidma muid viise, kuidas palgataset tõsta. Üks selline võimalus on töö efektiivsuse tõstmine. Erinevad uuringud on tõestanud, et näiteks Soome töötaja toodab neli korda enam, kui seda Eestis sama tööd tegev inimene. See on mõtlemiskoht, mis annab alust arvata, et ehk ei tegutse me piisavalt nutikalt ning kulutame mõne asja tegemisele rohkem aega, kui see vajalik oleks. Seepärast juurutasime hiljuti Rimis uudse palgasüsteemi, mis annab teenindajatele võimaluse oma kvalifikatsiooni tõsta ning saada ka panusele vastavat töötasu."
„Kokkuvõtvalt võib öelda, et ilmselt majandust me ka kõige parema pingutuse korral väga kiirelt lääneriikidega võrdsele tasemele ei suuda tõsta. Seega peame esialgu tegelema sellega, et tõsta tehtud töö efektiivsust selliselt, et kõik mis tehtud, oleks nutikalt tehtud."
- Üksikasjad
Nelli Loomets
Maaleht
Lugeja küsib:
Ettevõte, kus ma töötan, plaanib oma tegevuse lõpetada, kuna tegutsetakse kahjumiga. Kui tuleb pankrot või firma tegevuse lõpetamine, siis kui pikalt ette on tööandja kohustatud töölepingu ülesütlemisest töötajatele teatama?
Kas see on üks kuu? Kas lõpparve puhul peab tööandja maksma meile raha ka saamata puhkuse eest või maksab ainult viimase kuupalga? Juhul kui firmajuhil pole raha lõpparve maksmiseks, kuhu sel juhul pöörduda? Kas töövaidluskomisjoni, ja kes siis maksab?
Vastab Nelli Loomets, ametiühingute keskliidu jurist
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
- Üksikasjad
Kaire Saarep
Noorte hääl
Lähed suveks tööle või juba töötad? Jagame Sinuga iga nädal üht seika kellegi töökogemusest ja anname abi ja nõuandeid. Tea oma õigusi ning oska nende eest seista!
"Olen kuu aega töötanud ühes restoranis. Töö algab kell 12:00 ja restoran suletakse kell 23:00. Palka saame 11 tunni eest, kuid koristuse peale läheb enamasti tund aega veel lisaks, mille eest palka ei maksta. Kas see tund aega ei peaks olema samuti tasustatud? Lisaks ei sõida peale keskööd ühistransport, mistõttu tuleb igal õhtul oma raha eest taksoga koju sõita, kuid taksosõit maksab umbes 6-7 eurot, mis on minu kahe tunni palk. Kas tööandjal on kohustus maksta taksosõitude eest?"
Töölepingu kirjalikus dokumendis peab kirjas olema tööaeg (§ 5 lõige 1 punkt 7), tööaja alguse ja lõpu ning tööülesannete kirjelduse määrab tööandja töökorraldusreeglites. Ma eeldan, et restorani koristus kuulub samuti töötaja tööülesannete hulka. Kui isik teeb teisele isikule tööd (k.a restorani koristus) on see tegevus, mille tegemist võib oodata üksnes tasu eest (§1 lõige 1, § 29 lõige 1). Seega restorani koristus kuulub kindlasti töö hulka ning selle eest tuleb maksta tasu.
Töölepingu seadus eeldab, et tööandja ja töötaja käituvad üksteise suhtes heauskselt ja mõistlikkuse printsiipi silmas pidades. Tulumaksuseaduse §48 lõige 51 lubab tööandjal kasutada maksusoodustust kui tööandja kompsenseerib töötajale tööle ja töölt koju sõidu ajal, mil ühistransport ei sõida.
Seega kohustust ei ole, kuid töötajate transpordi korraldamist ajal, mil ühistransport ei sõida ning tööandja huve silmas pidades, võiks kompenseerimist mõistlikuks pidada.
- Üksikasjad
Alates 8. juunist 2015 ei saa teostada riigipoolse sotsiaalmaksu maksmist ravikindlustatud isiku ülalpeetava abikaasa eest seoses laste kasvatamisega, kui teisel abikaasal on kehtiv töösuhe ja sellele abikaasale makstakse lapsendamishüvitist, lapsehooldustasu, vanemahüvitist või seitsme- ja enamalapselise pere vanema toetust.
Riigipoolset sotsiaalmaksu tasutakse selle lapsevanema eest, kes saab vanemahüvitist, lapsehooldustasu või seitsme- ja enamalapselise pere vanema toetust (edaspidi: hüvitis).
Sotsiaalministeeriumi kinnitusel ei anna määrus isikule, kelle eest riik maksab sotsiaalmaksu seoses hüvitise saamisega võimalust loobuda riigipoolsest sotsiaalmaksust teise vanema kasuks olgugi, et sotsiaalmaksu selle isiku eest maksavad nii tööandja kui ka riik.
Sotsiaalmaksu maksmise kaudu tagab riik ravikindlustuse ja pensioniõigused isikule, kes ei saa (täiskohaga) töötada lapse kasvatamise tõttu. Sotsiaalministeeriumi seisukoha järgi peab last tegelikult nii öelda täiskohaga kasvatav vanem olema ka hüvitise saaja. Teisele vanemale kehtib aktiivsusnõue.
Olukord, kus hüvitis on vormistatud nt rahalistel kaalutlustel selle vanema nimele, kelle töölkäimist lapse kasvatamine ei mõjuta, last tegelikult kasvatav vanem aga tööl käia ei saa ning on hüvitisega kaasnevatest garantiidest ilma jäetud, ei ole kooskõlas vanemahüvitise ja riiklike peretoetuste seaduse eesmärgiga.
- Üksikasjad
Tööandja soovib palgata sobilike oskuste ning töökogemustega asjatundjat. Millega peaks aga arvestama, kui värvatav inimene on erivajadustega? Sotsiaalse vastutuse üks osa on puuetega inimeste tööhõive edendamine. Tööandja jaoks ei mängi rolli, kas töötaja on puudega või mitte – oluline on, et ta oskab ja tahab oma tööd teha.
Kõige levinumad hirmud on need, et erivajadustega töötaja värbamisel tuleb teha suuri ümberkorraldusi ning lisainvesteeringuid ja nad haigestuvad rohkem. Sageli on aga niisugused kõhklused põhjustatud teadmatusest või eelarvamustest ja neil pole mingit alust.
Tööandja leiab rohkesti toetust
Kui teie ettevõttesse asub tööle puude või pikaajalise tervisehäirega inimene, pakub riik teile toetavaid ja töötajat abistavaid teenuseid. Kahjuks otsitakse infot selliste teenuste kohta veel vähe ning paljud ei tea nendest võimalustest midagi.
Töötukassa kaudu leiab aga palju tuge alates sellest, et inimesega aidatakse vajadusel suhelda (nt viipekeele tõlketeenus), lõpetades tugiisiku teenuse hüvitamisega, kui töötaja vajab tööl tavapärasest rohkem abi ja juhendamist. Tööturuteenustest võidavad ka tööandjad. Näiteks on võimalik töötukassa kaudu saada tasuta abivahendeid, mis lihtsustavad puudega inimese tööd: telefonivõimendeid, punktkirja kuvareid, ergonoomilisi töövahendeid.
Erivajadustega inimesele on vahel tarvis just tema jaoks kohandatud tööruume. Ka sellisel puhul tuleb appi töötukassa, kes annab toetust selleks, et muuta töökeskkond ja -vahendid töötaja jaoks ligipääsetavaks ning kasutatavaks. Kui teie juurde asub tööle erivajadusega inimene, kes on töötuna arvel või koondamisteatega tööotsija, siis hüvitatakse 50–100% summast, mis läheb ruumide jms kohandamiseks. Need kulud hüvitatakse, kui sõlmitud tööleping või teenistussuhe on tähtajatu või kestab vähemalt kolm aastat. Ent tihtipeale ei vajagi paljud puudega inimesed töö tegemiseks mingeid täiendavaid abivahendeid või suuri töökoha ümberkorraldusi.
Tööandjale kehtivad maksusoodustused
Riik tasub osa töövõimetuspensionit saava töötaja sotsiaalmaksust, seega väheneb tööandja maksukoormus. Peale selle ei maksustata tulumaksuga tööandja soetatud abivahendeid töötaja jaoks, kellel on töövõime kaotus alates 40% või kellele on määratud puude raskusaste. Tulumaksuvabastus kehtib ka kulutustele, mida tööandja teeb töötaja tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel saadud tervisekahjustuse raviks.
Kui puudega töötajal ei ole kodu ja töökoha vahel sõitmiseks võimalik kasutada ühistransporti või kui selle kasutamine põhjustab ebamugavust, siis võib talle maksta maksuvaba hüvitist isikliku auto kasutamiseks. Tööandja tohib ka ise maksuvabalt korraldada puudega töötaja transporti.
Töötaval puudega inimesel on võimalik tööalaseks enesetäiendamiseks taotleda ka täienduskoolitustoetust. Töövõimetuspensioni saajatel on õigus ka seitsmepäevasele lisapuhkusele, mis hüvitatakse tööandjale riigieelarvest.
Puudega inimeste töölevõtmisega on seotud teatud hirmud ja tabud. Inimloomus on kord selline, et kipub kartma seda, mida hästi ei tunne. Tegelikult võib aga puudega inimene olla vägagi hinnatud töötaja, kelle värbamisest saavad rohkesti kasu mõlemad pooled.
SEB»Ettevõtlus
Autor: Kati Aasov
vabakutseline ajakirjanik
Lehekülg 949 / 1624
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee