Üksikasjad

Avaldatud: 19 Oktoober 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Lugeja küsib:
Inimene on tööl tähtajalise lepinguga lapsehoolduspuhkusel viibiva töötaja asendajana. Lepingu tähtajaks on määratud kuupäev või kuni lapsehoolduspuhkusel oleva töötaja tööle naasmiseni. Kui asendaja jääb ise lapsehoolduspuhkusele enne lepingus toodud tähtaja lõppu, kas siis tööleping lõpetatakse ettenähtud kuupäeval või lapsehoolduspuhkusel oleva töötaja tööle naasmisel? Sellega peatub ka vanemahüvitis? Kui tööleping lõpeb, siis pole võimalik vanemahüvitist saada?

Vastab tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Anne Simmulmann: Tähtajaline leping lõpeb tähtaja möödumisel – kui töötajaga on asendamise ajaks sõlmitud tööleping, siis lõpeb tööleping asendatava tööle naasmisega. Kui asendaja jääb ise lapsehoolduspuhkusele enne tähtaja lõppu, siis lapsehoolduspuhkus iseenesest ei lõpeta töösuhet. Tööleping lõpeb ka sellisel juhul tähtaja saabumisega.

Kehtiva töölepingu puhul on Teil õigus sünnitushüvitisele, mida makstakse töökohustustest vabastamise esimesest päevast alates ning ühe kalendripäeva eest 100% kalendripäeva keskmisest tulust. Kui rasedus- ja sünnituspuhkusele minnes on Teil kehtiv tööleping, on Teil õigus ka sünnitushüvitisele. Vanemahüvitisele on Teil õigus olenemata kehtiva töösuhte olemasolust ehk seda Te saate ka siis, kui Te ei tööta. Hüvitise suurus arvutatakse Teie eelmise kalendriaasta ühe kalendrikuu keskmise tulu alusel.

Üksikasjad

Avaldatud: 16 Oktoober 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Eesti ettevõtete ootusi tööturu lähituleviku osas kajastavast CV Keskuse värskest tööturu uuringust selgub, et 33% ettevõtetest kavatseb lähikuudel palkasid tõsta.

CV Keskuse turundusjuht Henry Auväärt nentis, et lisaks tööotsijate palgasoovi kasvule avaldab Eesti tööandjatele survet naaberriikide ja konkureerivate tööpakkujate võimekus kvalifitseeritud tööjõud suurema palganumbriga endale meelitada. 12% tööandjatest näebki plaanitava palgatõusu taga konkurentide survet.

30,3% tööandjatest kavatseb lähikuudel investeerida töökeskkonna parandamisse või personali arendamisse. Seega näitab uuring, et tööandjad on valmistumas konkurentsieeliste suurendamiseks, kirjutab Saarte Hääl.

Suurima tõenäosusega on palgatõusu oodata transpordi-logistika, infotehnoloogia, mehaanika-tehnika, koolituse ja turismi valdkonnas, kus palgatõusu plaanib enam kui 45% küsitletud tööandjaist.

Üksikasjad

Avaldatud: 17 Oktoober 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Tööandjad ja ametiühingud leppisid kokku, et alampalk tõuseb järgmisel aastal 430 euroni ning ülejärgmisel 470 euroni. Alampalga tõus toob aga kaasa ka mitme muu tasu ja maksu tõusu.

Näiteks tõuseb sotsiaalmaksu kuumäär, sest vastavalt sotsiaalmaksuseadusele ei või kuumäär olla väiksem kui eelarveaastale eelnenud aasta 1. juulil kehtinud valitsuse kehtestatud töötasu alammäär. Ehk kuumäär on vähemalt eelmise aasta kuupalga alammäär.

Sotsiaalministeerium haldusalas toob alampalga tõus kaasa veel järgnevad muudatused:

- Riigi poolt sotsiaalmaksu tasumine alla 3-aastast last kasvatava vanema eest – 33% eelmise aasta töötasu alammäära suuruselt;
- KOVi poolt sotsiaalmaksu tasumine hooldaja eest – 33% eelmise aasta töötatu alammäära suuruselt,
- Töötukassa poolt sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa tasumine töötu eest – 13% eelmise aasta töötasu alammäära suuruselt;
- Riigipoolne sotsiaalmaksu maksmine tööandja eest töövõimetuspensionäri kohta – 33% eelmise aasta töötasu alammäära suuruselt.

Hüvitised või toetused, mida riik maksab ja mis sõltuvad alamapalga suurusest:

- Töötuskindlustushüvitise minimaalne suurus – 50% eelmise kalendriaasta aasta töötasu alammäärast – 195 eurot 2016. aastal ja 215 eurot 2017. aastal;
- Vanemahüvitise määr – 100% eelmise kalendriaasta töötasu alammäärast - 390 eurot 2016. aastal ja 430 eurot 2017. aastal;
- Minimaalne vanemahüvitise suurus eelneva töötamise korral – 100% jooksva aasta töötasu alammäärast suurus – 430 eurot 2016. aastal;
- Minimaalne haigus- või hooldushüvitis, kui inimene eelmisel aastal ei ole töötanud, aga töötab jooksval aastal – arvutatakse jooksva aasta töötasu alammäära alusel;
- Lapsepuhkuse tasu – päevamäär arvutatakse jooksva aasta töötasu alammäära alusel.

Õppepuhkuse tasu tasemekoolituse lõpetamiseks 15 kalendripäeva eest arvutatakse samuti töötasu alammäära alusel.

Kriminaalkaristusi saab teatud juhtudel määrata isiku sissetulekust lähtuvalt. Ainus, mis on seotud alampalgaga, on lapse elatise minimaalne suurus. Praegu on alampalk 390 eurot, uus on 430, seega elatise minimaalne suurus tõuseb 20 eurot.

Muuhulgas puudutab alampalk ka Eesti välisesindajate abikaasatasusid. Nimelt ütleb välislähetustasu ja abikaasatasu maksmise ning teenistuja kulude katmise kord, et abikaasatasu suurus on Eesti kahekordne kuu töötasu alammäär.

Ühtlasi toob alampalga tõus kaasa ka lasteaia tasude tõusu. Näiteks Tallinnas moodustab lasteaia kohatasu 10,6 protsenti riiklikust palga alammäärast.

Riigilõivud ei muutu

Tasub mainida, et riigi poolt kehtestatud riigilõivud ja trahvi määrad ning muud koormatised ei ole üldiselt sõltuvuses alampalgast. Riigilõivu suurus on riigilõivu seaduses määratud iga konkreetse juhtumi jaoks eraldi ega sõltu alampalgast. Väärteo trahviühik on ka seadusega määratud suurus.

Rahalise karistuse suurus määratakse isiku keskmise sissetuleku järgi, seaduses on sätestatud päevamäära minimaalne suurus.

Ametiühingud leiavad, et alampalk ei tohiks olla seotud teiste tasude ja maksudega, kuna see pildi niiöelda segamini.

Üksikasjad

Avaldatud: 16 Oktoober 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Seaduse järgi peaks iga töötaja võtma aastas vähemalt 14 päeva katkematut puhkust. Näib, et kahenädalane puhkus on aga hoopiski luksus, mida saab nautida vähem kui iga neljas töövõtja.

Kohustuslik kahenädalane puhkus on vajalik selleks, et töötaja saaks end täielikult nii vaimselt kui füüsiliselt igapäevatööst välja lülitada. Ainult nii on tal võimalus taastada oma energiavarud, loovus ning tööefektiivsus. CV Keskuse uuringu tulemustest selgus, et koguni 75,5% töötajatest hoiavad aga tööasjadel silma peal ka puhkuse ajal ning 34,8% neist loeb töökirju kord päevas.

Eestlaste töötahet, suutmatust oma tööd delegeerida või kartust kaotada olemasolev töö näitab ka fakt, et koguni 42,5% töövõtjatest ei plaaninud tänavu täies mahus lubatud puhkust välja võtta.

Puhkuse ajal ei tohiks tööprobleeme lahendada

Järjestikuse puhkuse vajadus võib inimeseti erineda, olenedes nii töö raskusest või keerukusest ja selle tõttu kuhjunud pingest, kui ka isiksuslikest ja inimese seisundiga seotud iseärasustest. Kaks nädalat pidevat puhkust on küll füsioloogiliselt vajalik, kuid see ei pea sisaldama nö absoluutset tööst eemaldumist. Praegusel ajal toimuvad töömaailmas olulised muutused, sh töö tähenduses.

Pole midagi katki, kui mõni inimene end töömeilidega kursis hoiab selle asemel, et muretseda teadmatuse pärast „mis seal tööl küll kõik juhtuda võib…“. Hulluks läheb asi siis, kui puhkuse ajal ka kõik tööprobleemid kohe ära lahendada tahetakse või tööd edasi teha rabatakse. Parim valik on igaühe jaoks siiski see, mis võimaldab tal end nii puhates kui ka puhkuse järel tööle naastes paremini tunda. Et seda ära tunda on vaja jälgida oma reaktsioone ning otsustada paindlikult selle kasuks, mis tagab parema enesetunde ja tasakaalustatuma töökäitumise, leiab tööpsühholoog Taimi Elenurm.

Ohud ületöötamises

Töökurnatus ja –väsimus on levinud ohud, mis viivad psühho-somaatiliste häireteni ehk psüühilisest väsimusest tingitud kehaliste hädadeni. Esialgu on tegemist üldise väsimuse ja enesekontrolli vähenemisega.

Ülekoormuse jätkudes lisanduvad muutused hoiakutes — näiteks töö on rõõmutu ja tüütu kohustus, iga muudatus ärritab, kliendid tunduvad nõmedad ning enesehinnang kõigub ühest äärmusest teise. Lisaks väheneb ka töö kvaliteet ning töökaaslastest hakatakse eemale hoidma või neile esitatakse ebareaalseid nõudmisi. Kindel on see, et organism reageerib ülekoormusele kaitsetaktikaga ja töövõime kahaneb, et säilitada kahanevaid ressursse ka elu muude ülesannete täitmiseks, lisab Elenurm.