Artiklid
- Üksikasjad
Eesti tööandjate keskliit pooldab riikliku lepitaja täna tehtud pakkumist miinimumpalga tõusuks ja kutsub ametiühinguid seda vastu võtma, et tagada Eesti töötajatele ja tööandjatele kindlustunne.
Lõpliku otsuse tegemiseks koguneb keskliidu volikogu 21. oktoobril, seisab keskliidu teates.
Tööandjate keskliidu juhataja Toomas Tamsare sõnul on tööandjad valmis alampalka tõstma oluliselt kiiremini kui kosub keskmine palk ja seda hoolimata majanduse vaid kaheprotsendisest kasvust, ekspordimahtude langusest ja miinusmärgiga hinnatõusust. „Läbirääkimised on kestnud kaua, aasta lõpp on lähedal ning nii töötajad kui ka tööandjad vajavad kindlustunnet,“ ütles Tamsar.
„Anname endale aru, et mitmele sektorile on sellises mahus alamplaga tõus raske ja see võib kaasa tuua ka töökohtade kadumist, kuna maailmaturgudel on olukord pingelisemgi kui kevadel, mil läbirääkimisi alustati. Soovis lepitaja pakkumine vastu võtta on rohkem head tahet ja sotsiaalset vastutustunnet kui kaineid majanduslikke argumente. Miinimumpalk peab tõusma, et töötaval inimesel oleks võimalik toime tulla," lisas ta.
Tamsar tunnustas riiklikku lepitajat intensiivse töö eest kompromisside otsimisel.
“Poliitikud unustasid enne valimisi, et miinimumpalgas lepivad kokku tööandjad ja ametiühingud. Andes katteta lubadusi palga ülikiireks tõusuks kergitati tööinimeste ootused põhjendamatult kõrgeks. Tänan riiklikku lepitajat, kes on kuulanud ära mõlemad osapooled ja pakkunud välja kompromissi, mis arvestab ka majandusseadustega. Kutsun ametiühinguid seda kompromissi vastu võtma,” sõnas Tamsar.
“Peame aru saama, et Eesti ettevõtjad tegutsevad tihedas ülemaailmses konkurentsisituatsioonis ning liiga järsk palgatõus ei jätaks neile võimalust teha investeeringuid ning arendada oma tegevust targemaks ja tootlikumaks. Sellel on otsene mõju Eesti majanduse aregusse ja seega kõigi eestimaalaste heaolu paranemisse, lisaks tooks kaasa just madalapalgaliste töökohtade suuremahulise kadumise,” lisas ta.
Riiklik lepitaja esitas täna Eesti tööandjate keskliidule ja Eesti ametiühingute keskliidule lepitusettepaneku kehtestada alates 1. jaanuarist 2016 tunnitasu alammääraks 2,54 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 430 eurot. Alates 2017. aastast oleksid miinimummäärad vastavalt 2,78 eurot tunnis ja 470 eurot kuus.
Praegu kehtib Eestis riiklik miinimumpalk 390 eurot.
- Üksikasjad
Maksu- ja tolliamet (MTA) on loonud töögrupi, et uurida, millised on sobivad lahendused maksude tasumiseks laienevatele jagamismajanduse teenustele üle Euroopa.
Uberi ja MTA koostöö pilootprojektina valmib uus maksude deklareerimise platvorm, mis peaks lihtsustama maksude deklareerimise protsessi Uberi partnerjuhtidele. Esimesi tulemusi on oodata 2016. aastal.
«Tulu teenimine ning selle pealt maksude maksmine ei tohi olla koormav. Maksuhalduri töö on siin mõelda, kuidas koostöös ettevõtjatega luua sujuvaid ja läbipaistvaid tehnilisi lahendusi, mis annavad ettevõtjatele kindluse, et asjad on korras,» leidis maksu- ja tolliameti peadirektor Marek Helm pressiteates.
MTA ja Uberi koostöö laiem eesmärk on edendada valitsuse e-Eesti tegevuskava, Uberi innovaatilist tehnoloogiaplatvormi ning kõnetada regulatiivseid väljakutseid digitaalajastul.
«Eesti paistab silma oma edumeelse digitaalmajandusega ning Eesti maksuametnikud näitavad tugevat eestvedamist Euroopas, olles valmis võtma omaks muutusi ning otsides uusi võimalusi lõikamaks kasu muudatustest, mida tehnoloogia ühele maailma IT-pealinnale toob,» ütles Uber Eesti tegevjuht Enn Metsar.
Toimetaja: Marge Tubalkain
- Üksikasjad
Kristiina Viiron
Eesti Päevaleht
Sellest aastast maksab töötukassa ettevõtlusega alustamise toetust ka pensioniealistele ehk üle 63-aastastele tööotsijatele. Seeniorite huvi uue alguse vastu on kesine – toetust on taotlenud ja saanud ainult kaks uut ettevõtjat. Üks hakkas tegelema autoremondi ja -hooldusega, teine meditsiiniturismi korraldamisega.
Töötukassa ettevõtlustoetuste osakonna juhataja Indrek Kaiv märgib, et töötukassa pole täpselt ennustanud, kui palju võiks pensioniealistelt ettevõtlusega alustamise toetuse taotlusi tulla. „Kaks taotlust on natuke vähem, kui arvasime,” nendib ta siiski. Ehkki seda võimalust pakutakse kõigile tööotsijatele, on ettevõtjaks hakkamine siiski inimese enda otsustada, tõdeb Kõiv.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
- Üksikasjad
CV Keskuse palgaootuste analüüs näitab, et tööotsijate keskmine palgasoov oli tänavu esimesel poolaastal 1153 eurot.
Palgaootus ületab seega enam kui saja euroga Statistikaameti poolt välja toodud Eesti keskmist brutopalka ning avaldab endiselt Eesti tööandjatele survet palku korrigeerima.
„Andmete analüüsimisel peab ära märkima, et naiste palgasoov kasvas võrreldes möödunud aasta esimese poolaastaga pea kolm korda kiiremini kui meestel. Lühiajaline kiire palgaootuste kasv ei vähenda aga Eesti tööturul keskmistes palgaootustes peituvat suurt, pea 30 protsendilist palgalõhet. Nimelt küsisid tänavu esimesel poolaastal mehed oma kandideerimisavaldustes keskmiselt enam kui 1300 euro suurust brutopalka, kuid naised 930 eurot,“ kommenteerib CV Keskuse turundusjuht Henry Auväärt.
Kuidas reageerivad palgaootuse kasvule aga Eesti tööandjad? CV Keskus alustab taas iga-aastase Eesti suurima tööandjate palgauuringuga, millega kogutakse ettevõtjatelt andmeid järgmise poolaasta värbamisplaanide ning palgatrendide kohta.
„Uuringu eesmärgiks on usaldusväärne värbamis- ning palgatrendide kaardistamine Eesti tööturul. Möödunud aastal oli palgakasv plaanis koguni 35,9%-l tööandjatest ning vajalike töökäte nappus kodumaisel tööturul võib kergelt viia palgarallini, et vajalikud töötajad konkurentidelt üle meelitada,“ lisab CV Keskuse värbamisosakonna juht Renita Käsper.
Käesolev palgaootuste statistika pärineb enam kui 27 000 palgasoovi analüüsimisel.
- Üksikasjad
Allikas: Viimsi Teataja
Lugeja küsib:
Tunnen juba tööpäeva keskel ülekoormusest väsimust. Kas ja kui palju peab tööandja võimaldama puhkepause?
Vastab Tööinspektsiooni töökeskkonna nõustamiseosakonna konsultant Mari-Liis Ivask.
Töölepingu seaduse § 47 lg 2 alusel on tööandjal kohustus korraldada tööd selliselt, et töötajale oleks tagatud iga 6 tunni töötamise kohta vähemalt 30-minutiline vaheaeg puhkamiseks ja einestamiseks. Antud vaheaeg on tööpäevasisene, kuid seda ei arvestata üldjuhul tööaja hulka. See tähendab, et näiteks kaheksa tundi päevas töötades peab olema töötajale võimaldatud vähemalt üks 30-minutiline tööpäevasisene vaheaeg, mis teeb tööpäeva kestuseks kokku 8,5 tundi.
Vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 9 lg 31 peab suure füüsilise või vaimse töökoormuse, pikaajalises sundasendis töötamise või monotoonse töö puhul tööandja võimaldama ka tööpäeva või töövahetuse jooksul tööaja hulka arvatavad vaheaegu. Kuna töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevaid vaheaegu loetakse tööaja hulka, siis sõltumata vaheaegade arvust ja kestusajast tööpäeva pikkus ei muutu. Nende vaheaegade eesmärk on anda töötajale võimalus tööst lühiajaliselt puhata ja taastuda. Oluline on vältida nii füüsilist kui vaimset ülekoormust, et säilitada töötaja töövõimet ning hoida ära tööga seotud haigestumisi.
Vaheaegade andmisel peab tööandja lähtuma töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest, millest selgub, kas tööprotsessi käigus mõjutab töötaja tervist mõni eeltoodud ohutegur, mis tingib vajaduse tööaja hulka arvatavate vaheaegade võimaldamiseks. Vaheaegade hulk ja kestus on enamasti küll tööandja määrata, kuid see peab olema kooskõlas töötaja võimete ning töökeskkonna ohutegurite kokkupuute määraga. Erandina on õigusaktidega määratletud puhkepauside kestus kuvariga töötamisel – puhkepauside kestusaeg peab moodustama vähemalt 10 protsenti kuvariga töötamise ajast.
Eelpool kirjeldatud vaheaegu ei tohi teineteisega segamini ajada. Kui töötaja töötab näiteks 8-tunnises vahetuses, tehes püsti seistes füüsiliselt koormavat tööd, peab tööandja võimaldama nii töölepingu seadusest tuleneva vaheaja puhkamiseks ja einestamiseks kui ka töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevad lisavaheajad lühiajaliseks puhkamiseks ja taastumiseks. Lisavaheaegu peab võimaldama ka näiteks sundasendi tõttu istuva töö puhul, suure vaimse koormuse – näiteks väga intensiivse töö või pideva suhtlemisega seotud töö puhul ja rutiini vältimiseks monotoonse töö puhul.
Kui leiate töötajana, et töö on teie jaoks koormavam kui tööandja on seda hinnanud ning vajate töös lisavaheaegu puhkamiseks ja taastumiseks, siis andke selle kohta tööandjale tagasisidet. Tööandjale on töötaja tagasiside oluliseks infoallikaks, et vaadata üle töökorraldus ja seda vajadusel muuta. Juhul, kui tööandja poolt rakendatavad abinõud ei taga töötaja tervishoidu töökohal, on töötajal õigus pöörduda probleemiga ka Tööinspektsiooni poole, helistades telefoninumbril 6269 400 või saates e-kirja aadressile .
Lehekülg 918 / 1624
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee