Üksikasjad

Avaldatud: 30 Oktoober 2015

• Postimees
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Kerli Kivistu, reporter

SA Innove toetuse andmise eesmärgiks on soodustada 16–29-aastaste noorte või pikka aega tööturult eemal olnud inimeste tööle asumist ja tööturul püsimist.

Taotlusvoorudes toetatakse projekte, mille raames viiakse läbi tegevusi mittetöötavate ja mitteõppivate esimese ja teise taseme haridusega 16–29-aastaste noorte konkurentsivõime tõstmiseks ja tööle aitamiseks.

Innove struktuuritoetuste agentuuri tööelu keskuse juhi Ülle Luide sõnul on oodatud just sellised projektid, kus on arvestatud nii sihtgrupi vajadusi kui piirkonna olukorda ja tööturu võimalusi. «Projekti planeeritavad tegevused võiksid olla eelnevalt hoolikalt läbi mõeldud ja suunatud sihtgrupi tööturule sisenemise või naasmise ettevalmistavaks etapiks,» selgitas Luide.

Ta lisas, et olulisel kohal on täiend- ja ümberõppe planeerimine, kus fookus on tööjõu arendamisel soodustamaks sihtgrupi kvalifikatsiooni tõstmist ja vakantsetele töökohtadele asumist.

Toetust võib taotleda juriidiline isik, FIE, kohalik omavalitsusüksus, valitsusasutus või selle hallatav riigiasutus. Toetuse vähim summa on 50 100 eurot ja suurim summa on 400 000 eurot projekti kohta. Toetuse maksimaalne osakaal on kuni 85 protsenti abikõlblike kulude maksumusest.

SA Innove avab novembris ja detsembris taotlusvoorud Euroopa Sotsiaalfondi meetmes «Töölesaamist toetavad teenused».

Huvilised on oodatud taotlusvoore tutvustavatele infopäevadele, mis toimuvad 10. novembril Tallinnas ja 12. novembril Tartus.

TARBIJA->TÖÖ

Üksikasjad

Avaldatud: 28 Oktoober 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Heli Künnapas, Eesti Vabaerakond

Tööandja tegevust kahtluse alla seades võid kindel olla, et kirjutad alla oma lahkumisavaldusele. Kui sa selleks valmis ei ole ja seda töökohta vajad, siis kannatadki edasi. Selline on paljude eestlaste igapäevane praktika, kirjutab kirjanik Heli Künnapas (Vabaerakond).

Miks sa tööandjale ei kirjutanud?

Puutusin kokku töövaidlusega, milles renditööjõudu vahendav tööandja jättis töötajale igal kuul pool palka maksmata. Maksis küll lepingus ettenähtud summa, kuid poole sellest maksis palgana, teise poole päevarahadena. Töötaja tegi korduvaid suulisi märkusi, kuid tööandja vastus oli: «Kui ei sobi, otsi uus töökoht!» Seda töötajal kahjuks kohe võtta ei olnud.

Selline olukord kestis üle kaheksa kuu, kuni haiguslehe ajal teatas tööandja, et töösuhe on erakorraliselt lõpetatud töötajast tuleneval põhjusel. Juhtum ise oli töötaja jaoks ootamatu, kuid andis võimaluse pöörduda töövaidluskomisjoni.

Töötaja nõudeks oli soov, et tööandja maksaks tagantjärele kaheksa kuu jooksul igal kuul võlgu jäädud pool palka, nii nagu omavahel sõlmitud tööleping ja töölepinguseadus ette näevad.

Tööandja töövaidluskomisjoni kutset vastu ei võtnud ning istungile loomulikult ei ilmunud. Kui algselt tundus see rumalusena, siis pärast istungit selgus, et ju tööandja oli hoopis piisavalt enesekindel ning ei kartnud midagi.

Väljateenitud palga küsimine sai töövaidluskomisjonis üllatusliku lõpu. Nimelt leiti, et kui töötaja kaheksa kuu jooksul sellise palga maksmisega leppis, siis järelikult loetakse ülekantud summa töötaja päris palgaks. See tähendab, et kuna tööandja ei täitnud ühiselt allkirjastatud lepingut ja töötaja peale esimest kuud kohe kirjalikult ei protesteerinud, oli töötaja oma tegevusetusega palga muutmisega leppinud. Ülekantud poolik palk loeti töötaja uueks õigeks palganumbriks. Selline olevad riigikohtu lahend.

Otsi siis parem koht

Suur osa eestlastest elab praegugi töökoha kaotamise hirmus. Ähvardus «Kui ei meeldi, otsi parem koht!» toimib väga paljudes valdkondades. Tööandja tegevust kahtluse alla seades võid kindel olla, et kirjutad alla oma lahkumisavaldusele. Kui sa selleks valmis ei ole ja seda töökohta vajad, siis kannatadki edasi. Selline on paljude eestlaste igapäevane praktika.

Kindlasti on palju firmasid, kes oma töötajatest hoolivad. Nendest aga täna siin juttu ei ole.

Probleem on nendes tööandjates, kes hiilivad seadustest mööda, teades, et see neil õnnestub. Puudub ülevaade, kui paljud kõnealuse firma all renditööd teinud inimesed on varem töövaidluskomisjoni pöördunud. Seegi pole nii lihtne, et igaüks seda teha suudaks, sest töövaidluskomisjonile avalduse kirjutamiseks peavad olema õigusalased teadmised, teadlikud abilised või suur rahakott teenuse eest tasumiseks.

Kellele kehtivad Eesti seadused?

See juhtum näitas, et allkirjastatud leping ja seadused ei loe midagi, kui üks pool otsustab oma tegevusega neid ignoreerida ning teine on piisavalt abitus seisus, et sellele kohe mitte vastu võidelda. Minu jaoks on see sama, kui sõidan autokolonnis 90-kilomeetrise kiirusepiiranguga alas 130-ga ning ütlen, et teised sõidavad koos minuga ja on mu tegevusega leppinud, järelikult on tee kiirusepiirangut muudetud.

Meil on aega nõiajahti pidada ettevõtlikele inimestele, kes on asutanud OÜ ja käituvad vastavalt seadustele, kui selle alt endale töötasu ei maksa. Üheks põhjuseks võib olla näiteks see, et alles püütakse firmat käima lükata ning tõesti ise tehaksegi pühendunult tööd tasuta.

Kõrval on meil renditööjõudu vahendav firma, kes ühepoolselt jätab palga maksmata töö eest, mille töötaja on juba ära teinud. See on aga meie seaduste silmis õige käitumine, sest töötaja ise ju leppis olukorraga. Eks vägivalda on ju ennegi erinevatel aegadel õigustatud. Milleks meile aga on vaja seadusi, kui seadustevabalt käituda võib ka ilma seadusi loomata?

Üksikasjad

Avaldatud: 29 Oktoober 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Eesti tööseaduse jäikus on ettevõtjate hinnangul kinni 20 aasta taguses tootmisajastus.
Nii on praegu piiratud ja takistatud mitmed Euroopas kasutatavad töösuhted, mis arvestaksid nii ettevõtjate kui ka töötajate vajadustega, kirjutas Äripäev.

„Tööseadusandlus on kujundatud tehase- ja kontoritöötajate tarvis, aga meie töökohtade iseloom on täna väga palju kirjum ja keerukam,“ iseloomustas Soraineni vandeadvokaat Karin Madisson.

Tema hinnangul oleks Eestis paindlikumate töösuhetega võimalik saavutada konkurentsieelis teiste riikide ees.

Madisson märkis, et ka tööjõu maksustamine ei ole teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes konkurentsivõimeline.

Loe pikemalt Äripäevast!
http://www.aripaev.ee/uudised/2015/10/29/eesti-tooseadus-eelmises-sajandis

Üksikasjad

Avaldatud: 27 Oktoober 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Helve Toomla, jurist
Eesti Päevaleht

Lugeja küsib: „Tööandja tahab kõikide töötajate palka kümnendiku võrra vähendada. Kuidas oleks võimalik sellest keelduda ja tööleping lõpetada niimoodi, et töötukassast saaks ka hüvitist?”

Tööandjal on töötasu vähendamiseks kaks võimalust: kas ajutiste majanduslike raskuste tõttu kuni kolmeks kuuks 12 kuu jooksul (TLS § 37 alusel) või poolte kokkuleppel nii, et muudetakse töölepingus palgasummat.

Esimesel juhul pole töötasu vähendamiseks töötaja nõusolekut vaja ja töölepingusse muudatust ei tehta. Töötaja kas lepib ajutiselt vähendatud töötasuga või ütleb töölepingu töölepinguseaduse (TLS) § 37 lg 5 alusel üles, teatades sellest tööandjale viis tööpäeva ette. Sel juhul makstakse töötajale hüvitisi samas ulatuses kui koondamise korral, s.t ühe kuu keskmine töötasu tööandjalt ja peale selle töötukassast olenevalt tööstaaþist. Töötuks jäämise korral on õigus ka töötuskindlustushüvitisele.

Saada oma tööalane küsimus: . Vastused ilmuvad samas rubriigis esimesel võimalusel.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.