Artiklid
- Üksikasjad
Helve Toomla
Eesti Päevaleht
Lugeja küsib: kas ja mis tingimustel on võimalik käsunduslepinguga töötajal saada riigi hüvitatavat lapsevanema lisapuhkust?
Isapuhkus on töölepingu seadusega ette nähtud ainult töölepingu alusel töötavatele meestele. Käsunduslepingus võib kokku leppida käsundisaajale isapuhkuse andmises ja tasustamises, kuid riik seda ei hüvita.
Lugeja küsib: ees seisab plaaniline operatsioon. Kas ma pean selleks ajaks vormistama haiguslehe või tohin kasutada oma korralist puhkust? Kas tööandjal on õigus selle andmisest keelduda põhjendusega, et tema andmetel peaksin olema sel ajal hoopis töövõimetuslehel, mitte puhkama?
Kui operatsioon toimub puhkuste ajakavas näidatud puhkuse ajal ja töötaja ei soovi haiguslehte, oma haigusest tööandjale teada anda ega puhkust pikendada või puhkust muul ajal kasutada, tuleks seda kohe arstile öelda. Kuidas töötaja oma ettenähtud puhkust kasutab, pole tööandja asi.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
Saada oma tööalane küsimus: . Vastused ilmuvad samas rubriigis esimesel võimalusel.
- Üksikasjad
Kui veel augustikuu lõpuks töötute arv langes, siis septembris registreeritud töötute arv suurenes ja kuu lõpus oli töötuna arvel 25 842 inimest ehk 433 võrra rohkem kui möödunud kuul.
Kõrgeim oli septembris registreeritud töötuse määr Ida-Virumaal (8,5 protsenti) ja Valgamaal (7,9 protsenti) ning madalaim Harjumaal (2,9 protsenti) ja Tartumaal (3,2 protsenti).
Töötukassa juhatuse esimees Meelis Paaveli sõnul algas sel aastal registreeritud töötuse hooajaline kasv ühe kuu võrra tavapärasest varem. Ta lisas, et septembris on oluliselt kasvanud töötavate inimeste huvi osaleda karjäärinõustamisel – kui tavapäraselt osaleb nõustamisel veidi üle poole tuhande inimese, siis eelmisel kuul osales töötavatele inimestele mõeldud karjäärinõustamisel 1029 inimest.
Kõige suurema osa eelnevalt töötanud registreeritud töötutest moodustasid septembri lõpus lihttöölised, teenindus- ja müügitöötajad ning oskustöötajad ja käsitöölised.
Septembrikuu jooksul lisandus 4 016 uut tööpakkumist, millest 57 protsenti sisestati töötukassa portaali kaudu. Kuu jooksul vahendatavate töökohtade koguarv oli 8 597. Kõige suurem osakaal vahendatavatest töökohtadest oli teenindus- ja müügitöötajatele (24 protsenti). Järgnesid oskustöötajatele ja käsitöölistele (19 protsenti) ning lihttöölistele (18 protsenti) pakutavad töökohad.
Tööalasel koolitusel osales septembris 2 409 ja tööotsingu koolitusel (tööotsingu töötoas) 1 111 inimest. Tööpraktikal osales 901, tööharjutusel 538 ning tööklubis 901 inimest. Karjäärinõustamise teenust osutati 1 674 korral. Töötavatele ja mitteaktiivsetele inimestele mõeldud karjäärinõustamisel osaleti septembris 1 029 korral.
Ettevõtluse alustamise toetuse abil sai ettevõtte luua 30 inimest, kelle äriplaanide kohaselt luuakse 37 uut töökohta. Palgatoetusega oli septembris töötamas 1 220 inimest. Lisaks osales veel 3 036 inimest erinevates teistes aktiivsetes meetmetes. Septembrikuus sai töötukassa abiga tööle või alustas ettevõtlusega 3 368 inimest.
Töötukassa maksis septembris töötuskindlustushüvitist 9 327 inimesele ehk 31 protsenti kuu jooksul arvel olnud töötutest. Keskmine täiskalendrikuu eest makstud hüvitis oli 400 eurot ning hüvitisteks maksti kokku ligikaudu 3,3 miljonit eurot. Ligikaudu 124 euro suurust töötutoetust sai septembris 7 249 inimest ehk 24 protsenti kuu jooksul arvel olnud töötutest.
Kindlustushüvitist koondamise korral määras töötukassa septembris 603 inimesele. Keskmine septembris määratud hüvitis oli 1 291 eurot ning hüvitisteks maksti kokku üle 777 tuhande euro.
Töötuna on end registreerinud 4,1 protsenti 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust.
TARBIJA»TÖÖ
Toimetaja: Kerli Kivistu
reporter
- Üksikasjad
Lugeja küsib:
Isa kes elatist ei maksa on 100% töövõimetu ja raske puudega. Sissetulekuks kuus on 358 eurot, millest 53 eurot on sotsiaalabi nn. ravimite ostmiseks. Omandina on korter Tallinnas, kus ta ise ka üksinda elab. Lisaks omab ta sõiduautot, hind umbes 2000 eurot.
Kommunaalkuludeks on tal suvel umbes 100 ja talvel 220 eurot. Lisaks igapäevased kulutused toidule, riietele, füsioteraapiale, ravimitele, autole jne.
Kas ja kui palju on võimalik lapsele elatist nõuda kui isa elab vastavalt eelpool toodud tingimustele?
Vastab jurist Hanna Kivirand, Õigusbüroo Puurits & Partnerid
Kui vanemad ei jõua elatise suuruse osas kokkuleppele, määrab elatise suuruse kohus. Reeglina ei vähenda kohtud elatist alla kehtiva miinimummäära, mis on 2015. aastal 195 eurot, kuid Pks § 102 lõige 2 annab siiski võimaluse vähendada elatist mõjuval põhjusel alla miinimummäära. Mõjuvaks põhjuseks võib muuhulgas olla vanema töövõimetus. Kas ja kui palju peab kohus põhjendatuks elatist vähendada, oleneb juba kõikidest asjas tähtsust omavatest asjaoludest.
Loe rohkem küsimusi ja vastuseid samal teemal SIIT
http://www.vastused.ee/loe/oigus/perekonnaoigus/1.html.
- Üksikasjad
«Korraldades tööandjana järjekordset tervisekontrolli ettevõtte töötajatele, selgus, et üks meie töötaja oli saanud töötervishoiuarstilt otsuse, millise kohaselt tema kui töötaja terviseseisund ei vasta enam tehtavale tööle. Mida peaksin nüüd tööandjana edasi tegema?» küsib lugeja.
Vastab tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Leonid Siniavski.
Kui tööandja saab töötervishoiuarstilt otsuse, millise kohaselt ettevõtte töötaja terviseseisund ei vasta tema poolt tehtavale tööle, siis ei saa tööandja lubada töötajal enam jätkata töötamist endisel tööl. Vastavalt töölepingu seaduses ja töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatule peab tööandja pakkuma töötajale tema nõudmisel ja arsti otsuse alusel terviseseisundile vastavat tööd.
Tööandja pakub töötajale teist tööd, sealhulgas korraldab vajadusel töötaja täiendusõppe, kohandab töökohta või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid ning teise töö pakkumist võib asjaolusid arvestades mõistlikult eeldada. Kui töötajale terviseseisundile vastavat teist tööd pakkuda ei ole ning ka muud eelpool nimetatud võimalused ära langevad, ütleb tööandja töötaja töölepingu üles.
Tulenevalt töölepingu seadusest võib tööandja töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist. Selliseks töötajast tulenevaks mõjuvaks põhjuseks on kindlasti töötervishoiuarsti poolt tuvastatud töötaja tervislik seisund, milline ei võimalda tema edasist tööülesannete täitmist töökohal.
Tööandja ütleb taolisel juhul töötaja töölepingu üles töölepingu seaduse alusel, viidates töötervishoiuarsti vastavale otsusele ja sellele, et tööandjal pole tervisele sobivat tööd pakkuda. Ühtlasi tuleb ülesütlemisavalduses ära tuua töölepingu ülesütlemise sisuline põhjus – töötaja tervisliku seisundi mittevastavus tehtavale tööle.
TARBIJA»LUGEJA KÜSIB
Toimetaja: Siiri Liiva
reporter
- Üksikasjad
Merimetsa Tugikeskus on riigi ja lahkete sponsorite abiga praeguseks loonud tööharjutamise ehk teenusekohti kokku ligi kahesajale vaimu- või psüühilise puudega inimesele, kelle töövõimetus on 80–100 protsenti, kolmandik neist kasutab kaitstud töö teenust, mis on osa uuest töövõimereformist.
Selle loo edasi lugemiseks pead olema Postimees Plussi tellija.
Lehekülg 917 / 1624
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee