Üksikasjad

Avaldatud: 01 detsember 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Vilve Torn
Eesti Päevaleht

Kavas on tühistada seadusemuudatus, mis ettevõtjad poolteist aastat tagasi õigusest ilma jättis.
Justiitsminister Urmas Reinsalu kavatseb järgmise aasta alguses esitada valitsusele arutamiseks ettepaneku pöörata kas või mõningate mööndustega tagasi seadusemuudatus, mis võttis äriühingu juhatuse liikmetelt õiguse end töötuna arvele võtta.

2014. aasta 1. mail jõustus tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muudatus, mis lõikas ära ettevõtjate sotsiaalse kindlustatuse võimaluse. Olenemata sellest, kas äriühingu juhatuse liige saab oma ametis tasu või mitte, ei saa ta end töötuna arvele võtta. Ent erinevalt töösuhtest võib juhatuse liige tegutseda ka tasuta ja väikeettevõtluses on see pigem reegel.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Üksikasjad

Avaldatud: 01 detsember 2015

• RAVIKINDLUSTUSE SEADUS
• Postimees

Karmen Joller perearst,
Dagmar Lamp naine.postimees.ee toimetaja

Perearst Karmen Joller kirjutab, miks ei tasu ravimireklaamide õnge minna ning miks on väga oluline ka emadel-isadel lubada endal korralikult haige olla. «Üldine halb enesetunne ja väsimus on märk sellest, et keha vajab puhkust – energia kulub haigusega võitlemiseks,» ütleb arst.

Reklaam: «Emad ei võta haiguspäevi. Emad võtavad [ravimi nimetus].» Sarnase sisuga reklaame on päris mitmeid.

On lihtsalt kohutav näha, kuidas inimesi petta püütakse.

Emad ja isad võivad ka võtta haiguspäevi. Nad PEAVAD seda tegema. Teinekord aitab see, kui minna kasvõi mõni tund varem magama, näiteks koos lastega õhtul kell üheksa. Ja kui vaja, siis võtab iga ema ja iga isa töölt vaba päeva, et puhata ja end ravida. Kui õigel ajal aega maha ei võta, siis hiljem kulub paranemiseks kordades kauem aega. Sellega arvestab ka tööandja, kes mõistab, et kuluefektiivsuse seisukohalt on parem, kui tema töötajad korraga pikalt puuduma ei pea.

MITTE ÜKSKI ravim ei suuda tavalist köha ja nohuga, väsimuse ja palavikuga jne kulgevat ülemiste hingamisteede viirushaigust ravida ja haiguse kulgu kiirendada. Iga sümptom viirushaiguse puhul on vajalik, et haigust ravida – sümptomeid ei tohi maha suruda. Nohu ja köha tekitab organism selleks, et viirusi ja nende hävitamisega tekkinud jääke kehast kiiremini välja aidata. Palavik on vajalik viiruste hävitamiseks. Üldine halb enesetunne ja väsimus on märk sellest, et keha vajab puhkust – energia kulub haigusega võitlemiseks.

Seega ainus, mis terveks saada aitab, on puhkamine. Ja ainus, mis sellist haigestumist ennetab, on tervislik elustiil. Uuringud on näidanud, et haigus ei lühene, ei kulge kergemalt ega vähemate tüsistustega, kui haigestumise ajal erinevaid tervisetoite sööma hakatakse – küüslauku, sibulat, mett ja kõike muud kasulikku tuleb tarbida regulaarselt.

Ärge uskuge rumalaid reklaame ega katteta lubadusi!

Üksikasjad

Avaldatud: 01 detsember 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Liina Valdre, reporter
Eesti Päevaleht

Ärileht kutsus vestluslauda tööandjate keskliidu juhi Toomas Tamsari ja ametiühingute keskliidu juhi Peep Petersoni. Püüdsime leida vastust küsimustele, kas töötajate õigused on piisavalt kaitstud, mida teha kõrgete tööjõumaksudega ja kas Eestis on üldse vaja alampalka.
Kas Eesti töötajad seisavad enda eest?
Peep Peterson: Sõltub valdkonnast. Tervishoiu, transpordi ja energeetika sektoris on inimesed väga teadlikud. Kui on tugev ametiühing, siis inimesed tahavad sinna kuuluda. Siin eestlasel ja soomlasel vahet ei ole: tugevaga liitutakse, nõrka kardetakse.

Toomas Tamsar: Ma pean positiivseks seda, et Eestis on nii vähe streike. Streik on eelmise sajandi abinõu. Töötajatel või töötajate organisatsioonidel on palju muid viise ennast kuuldavaks teha.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Üksikasjad

Avaldatud: 01 detsember 2015

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Ärileht

Liina Valdre
ärileht.ee

Kuigi töötamise registri kasutuselevõtt on aastaga oluliselt leevendanud mustalt töötamise probleemi, siis maksu- ja tolliameti enda statistika näitab, et osalise ümbrikupalga maksmine on jätkuv murekoht.
"Olukorda on oluliselt parandanud töötamise registri kasutuselevõtt, mille tulemusel on töötasu deklareeritud suurele hulgale töötajatele, kes varem maksuameti andmetel üldse töötasu ei saanud," kommenteeris ameti kontrolliosakonna juhataja Kaido Lemendik.

Eelmisel aastal said suuresti töötamise registreerimise kohustuse mõjul esmakordselt ametlikku sissetulekut 21 000 varem ümbrikupalka saanud inimest. Numbrist on juba maha arvatud alla 21-aastased või värsked koolilõpetajad, keda võiks lugeda esmakordselt tööjõuturule sisenejateks.

Kuigi esmapilgul on asi justkui ilus - töötamise register tõi deklaratsioonidele töötajaid, kes varasemalt võisid töötasu saada täies mahus niiöelda ümbrikus, kuid jätkuv probleem on siiski osalise ümbrikupalga maksmine. See tähendab, et osa palka makstakse ametlikult ja osa niiöelda ümbrikus.

Maksuameti senine statistika näitab, et lisandunud töötajate keskmine palk jääb oluliselt kogu tegevusala keskmisele palgale. Näiteks ehituse tegevusala keskmine kuupalk 2015. aasta kümne kuu andmetel oli 939 eurot, samas maksuameti vaatluse käigus tuvastatud töötamise registris registreerimata ning vaatluse järel tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonile lisandunud töötajate palk aga umbes kaks korda väiksem ehk 479 eurot.

Toidu ja joogi serveerimise tegevusalal oli see vahe 220 eurot, jaekaubanduses 330 eurot ning maismaaveonduses näiteks suisa 410 eurot.

Seoses sellega on maksuamet tänavu 10 kuuga läbi viinud 262 kontrolli, millest 234 juhul said kahtlused kinnitust. Kokku tehti deklaratsioonide parandusi või määrati maksudena tasumiseks 4,1 miljonit eurot. Eelmisel aastal viidi läbi 674 kontrolli, millest tulemuse andis 424 ja nendega määrat juurde makse või tehti deklaratsioonide parandusi 2,73 miljoni euro ulatuses.

Lemendiku sõnul peitub ümbrikupalkade vähendamise võti kõikide osapoolte koostöös ja huvis ebaausat konkurentsi vähendada. "Kõik osapooled, kellele me töötamise registriga lisandunud töötajate väljamaksete statistikat näitame, saavad aru, et selliste palkadega tegelikult tööjõudu ei värvata. Seni kuni tööandjad või töötajad seda avalikult ei tunnista, siis jäävadki ametlikud palgatasemed paraku sinna, kus nad on," lisas ta.

Lemendik leiab, et see teeb aga liiga neile, kes pingutavad ausalt ning siin on mõtteainet ka tarbijatele, tehingupartneritele ja teistele, et kas nad tahavad ebaausat tegevust toetada.