Artiklid

Lugeja küsib:
Kas töölepingu selline sõnastus, kus on kirjas, et töötasu makstakse töötajale välja hiljemalt järgmise kuu 10. kuupäevaks, vastab seadusele? Kui nüüd kokku lepitud palgapäeval töötasu minu arvele ei laeku, siis kui suures ulatuses on mul õigus nõuda viivist?

Vastab Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Leonid Siniavski.

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 5 lõike 1 punkti 5 kohaselt peab töötasu sissenõutavaks muutumise aeg (palgapäev) olema fikseeritud töölepingu kirjalikus dokumendis ehk siis tavaliselt töötaja töölepingus. Sisuliselt on töölepingus kokkulepitud palgapäev töötaja jaoks tema töötasu kätte saamise tähtpäev. Tähtpäeva võib töölepingus kokku leppida kuupäevaliselt (näiteks iga kuu 10. kuupäev) või muul viisil (näiteks iga kuu 5. tööpäev), aga kindlasti mitte mõttelise ajavahemikuna, nii nagu seda on teinud Teie tööandja. Oluline ongi, et see palgapäev on selgelt ja üheselt määratletav päev, mitte ajavahemik.

Seaduse mõte ja eesmärk on see, et töötajal oleks täpselt teada, millisel konkreetsel päeval talle töötasu makstakse ehk millisel konkreetsel päeval laekub töötasu tema isiklikule pangakontole. Kehtestades palga maksmise perioodi (1. kuni 10. kuupäev), loob tööandja sellega töötajale põhjendamatu ootuse saada palka juba perioodi alguses. See on aga töötaja jaoks halvendav tingimus. Pealegi sätestab TLS § 5 lõige 2, et tööandja peab (töölepingus sisalduvad) andmed esitama heauskselt, selgelt ja arusaadavalt. Kõik need andmed ehk siis ka andmed töötaja palgapäeva osas, tuleb sõnastada viisil, mis võimaldab töötajal neist üheselt aru saada.

TLS § 28 lõike 2 punkt 2 alusel on tööandja kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Üldjuhul maksabki tööandja töötajale töötasu välja töölepingus kokku lepitud palgapäeval. TLS § 33 lõige 2 sätestab erisuse juhuks, kui palgapäev satub riigipühale või puhkepäevale. Sel juhul loetakse palgapäev saabunuks riigipühale või puhkepäevale eelneval tööpäeval. Kui aga tööandja ei ole kokkulepitud palgapäeval töötajale töötasu välja maksnud, tekib töötajal nõudeõigus töötasu selles osas, mis jäi talle välja maksmata. Töötajal tekib seaduslik õigus nõuda tööandjalt töötasu maksmisega viivitamise eest viivist. Kui viivist eraldi lepingus pole kokkulepitud, tuleb viivise arvutamisel lähtuda võlaõigusseaduse §-dest 94 ja 113 (hetkel viivis 8,05% aastas ülekandmisele kuuluvalt summalt, s.o päevas ligikaudu 0,022%). Viivist arvutage nii: võlgnetav brutosumma korrutatuna 8,05%-ga, jagatuna 365-ga, korrutatuna viivitatud päevade arvuga. Töötajal on õigus nõuda tööandjalt viivist töötasu maksmisega viivitamise eest palgapäevale järgnevast päevast alates kuni päevani, mil tööandja on viivitatud summa talle välja maksnud.

Töötaja ja tööandja vahelisest töösuhtest tekkinud lahkarvamused, seda ka töötasu maksmisega viivitamise (viivise) osas, lahendatakse võimaluse korral töötaja ja tööandja kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, on töötajal õigus pöörduda töövaidluse lahendamiseks vastava nõudeavaldusega töövaidluskomisjoni või kohtusse. Töövaidluskomisjonile esitatava avalduse näidise ning juhise selle täitmiseks leiate Tööinspektsiooni veebilehelt http://www.ti.ee.

Novembris registreeritud töötute arv suurenes. Kuu lõpus oli töötuna arvel 28 266 inimest ehk 4,5% 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust.
Kõrgeim oli novembris registreeritud töötuse määr jätkuvalt Ida-Virumaal (9,5%) ja Valgamaal (8,6%) ning madalaim Harjumaal (3,1%) ja Tartumaal (3,5%), teatas töötukassa.

Kõige suurema osa eelnevalt töötanud registreeritud töötutest moodustasid novembri lõpus lihttöölised (19%), teenindus- ja müügitöötajad (18%) ning oskustöötajad ja käsitöölised (18%).

Novembrikuu jooksul lisandus oktoobrikuuga võrreldes vähem uusi tööpakkumisi. Kuu jooksul lisandus 2763 uut tööpakkumist, millest 53% sisestati töötukassa portaali (www.tootukassa.ee ) kaudu. Kuu jooksul vahendatavate töökohtade koguarv oli 5953.

Kõige suurem osakaal vahendatavatest töökohtadest oli teenindus- ja müügitöötajatele (26%). Järgnesid lihttöölistele (17%) ning seadme- ja masinaoperaatoritele ja koostajatele (17%) pakutavad töökohad.

Tööalasel koolitusel osales novembris 3666 ja tööotsingu koolitusel (tööotsingu töötoas) 1 326 inimest. Tööpraktikal osales 978, tööharjutusel 824 ning tööklubis 759 inimest. Karjäärinõustamise teenust osutati 1563 korral. Töötavatele ja mitteaktiivsetele inimestele mõeldud karjäärinõustamisel osaleti novembris 1079 korral.

Ettevõtluse alustamise toetuse abil sai ettevõtte luua 28 inimest, kelle äriplaanide kohaselt luuakse 31 uut töökohta. Palgatoetusega oli novembris töötamas 951 inimest. Lisaks osales veel 3 272 inimest erinevates teistes aktiivsetes meetmetes. Novembrikuus sai töötukassa abiga tööle või alustas ettevõtlusega 3 440 inimest.

Hüvitist pea 10 000 inimesele

Töötukassa maksis novembris töötuskindlustushüvitist 9489 inimesele ehk 29% kuu jooksul arvel olnud töötutest. Keskmine täiskalendrikuu eest makstud hüvitis oli 396 eurot ning hüvitisteks maksti kokku ligikaudu 3,3 miljonit eurot. Ligikaudu 124 euro suurust töötutoetust sai novembris 7 864 inimest ehk 24% kuu jooksul arvel olnud töötutest.

Kindlustushüvitist koondamise korral määras töötukassa novembris 973 inimesele. Keskmine novembris määratud hüvitis oli 1558 eurot ning hüvitisteks maksti kokku üle 1,5 miljoni euro.

Tööandja maksejõuetuse hüvitise määras töötukassa novembris 37 inimesele. Keskmine määratud hüvitis oli 2 876 eurot ning hüvitisteks maksti novembris üle 266 tuhande euro.

Registreeritud töötuse statistika tugineb administratiivandmetele ehk kajastab nende töötute arvu, kes on ennast töötukassas töötuks registreerinud. Üldise töötuse, hõive ja mitteaktiivsuse kohta Eestis teeb statistikat statistikaamet, kes viib selleks läbi kvartaalset tööjõu-uuringut.

Rait Kuuse, sotsiaalministeeriumi asekantsler

Loetud nädalate pärast käivitub töövõimereformi esimene etapp ehk töövõimetuspensionäridele ja teistele vähenenud töövõimega inimestele avaneb ligipääs senisest rikkalikumale valikule teenustele ning abivahenditele.
Tegu on suure sammuga Eesti sotsiaalkindlustuse kaasajastamisel. Veel eelmise sajandi 1990. aastateni nähti töövõimetust kui olukorda, kus riigi ülesanne oli tagada tervisekaoga inimestele sissetulek. Täna vaatavad juhtivad heaoluriigid töövõimetusele hoopis teise nurga alt: väljakutse on inimese kaasatus ühiskonda ja hoidmine tööturul.

Mitmed Euroopa Liidu ja OECD riigid uuendasid möödunud kümnendil jõuliselt tervisekaoga inimestele suunatud hüvitiste korraldust. Seniste asendussissetulekut tagavate skeemide asemele on tulnud rangemad kvalifitseerumistingimused, paralleelselt on lihtsustatud ligipääsu tööturuteenustele ja teistele tööalase rehabilitatsiooni meetmetele.

Proosalisem põhjus peitub selles, et tänapäeval ei ole arenenud riikides seda luksust, et keegi jäetakse aktiivsest elust suurema aruteluta lihtsalt kõrvale. Senised passiivsed toetused on just sellist lähenemist soosinud.

Kui suurem hulk tervisekahjustusega inimesi on hõivatud ja aktiivne, paraneb üldine tööhõive, mis aitab kaasa majanduse arengule. Rahaliste toetuste saamist piiratakse ja seotakse teenuste pakkumisega, mis aitab kaasa hüvitisesaajate väljumisele töövõimetusskeemist. Lõpetuseks tähendab töötamine inimesele võimalust majanduslikult paremini toime tulla, kuid sellest veelgi olulisem on eneseteostus ja sotsiaalne kaasatus. Töövõimereformilt oodatakse, et tervisekahjustusega inimesed on tulevikus paremini ette valmistatud tööturul osalemiseks. Kui nende väärtus tööjõuturul suureneb, paraneb ka nende võimalus leida paremini tasustatud tööd.

Koera saba ületamine

Nagu öeldud, on tegu süsteemse, mahuka ja paljusid inimesi puudutava reformiga. See tähendab esmajoones töövõimetuse asemel töövõime hindamist, millega võivad kaasneda senisest suuremas mahus ja uudsed teenused või suurem toetus ehk sissetulek elamiseks, paraneb ka abivahendite kättesaadavus. Peame õiglaseks olukorda, kus kõik inimesed, kes suudavad töötada, seda võimete piires teevad (või otsivad aktiivselt tööd). Töövõimereform tegeleb ühtlasi nõudluse poole ehk tööandjatega: aitame viia kokku töö ja töötaja ning pakume tööandjatele tuge, et leevendada üha aktuaalsemaks muutuvat tööjõupuudust.

Töövõimereformi fookuses on enam kui 100 000 töövõimetuspensionäri, kuid sellega kokku puutuvate inimeste ring on loomulikult laiem. Uuele süsteemile üleminekusse investeeritakse enam kui 160 miljonit Euroopa Struktuurifondide eurot ning üleminek kestab 2021. aasta lõpuni. Omamoodi tähenduslik on see, et juba töövõimereformist rääkimine on suurendanud erivajadustega inimeste aktiivsust tööturul.

Kõige olulisemad töövõimereformi puudutavad õigusaktid on praeguseks vastu võetud, kuid protsess veel käib. Kolmapäeval võttis riigikogu vastu viimase seaduse kahest, mis aitavad muuta töövõimereformi käivitumise sujuvamaks ning lahendada osad sotsiaalteenuseid puudutavad küsimused - sotsiaalhoolekande seaduse.

Kaks toetust

Viimase hetke arutelude käigus tõusis päevakorrale ja pälvis meedias tähelepanu kaks teemat, mille tausta sooviksin järgnevalt selgitada - puudega tööealise inimese toetus ning töötamistoetus.

Nimelt lihtsustub reformi käigus puudega tööealise inimese toetuse määramise kord, et jaotada toetuse eelarvet abivajajate vahel õiglasemalt. Inimesed ei pea edaspidi enam täitma paarikümne eurose toetuse saamiseks pikki ja tülikaid ankeete, selle asemel määratakse toetus neile automaatselt vastavalt tuvastatud puude liigile ja raskusastmele. Uued toetussummad on arvutatud varasemate toetuste keskmiste põhjal ning võimaluste piires oleme eelistanud neid, kes seda toetust enim vajavad. See tähendab, et iga puudeliigi lõikes hakkaksid suurimat toetust saama sügava puudega inimesed, puudeliikidest kavandame suurimad toetused nägemispuudega, liikumispuudega ja liitpuudega inimestele.

Miinimum kasvab

Süsteemi lihtsustamise positiivse kaasmõjuna laieneb toetus senisest suuremale ringile inimestele ehk kõigile tööealistele puudega inimestele. Samuti tõstetakse inimeste paremaks abistamiseks toetuse miinimummäär ligi 16 eurolt enam kui 28 euroni. See tähendab pea 70-protsendist kasvu. Kõik muutused on toimunud olemasoleva eelarve sees, sest paraku pole meil võimalik suurendada kõnealuseks toetuseks mõeldud eelarvet. Küll aga oleme arutanud ja leppinud toetuste uued suurused kokku mitme puuetega inimeste esindusorganisatsiooniga, sealhulgas kurtide liit, liikumispuudega inimeste liit, pimedate liit, pimekurtide tugiliit ning vaimupuudega inimeste tugiliit.

Kõnealust uuendust on kritiseeritud väitega, et tegu on katsega vähendada puuetega inimeste sissetulekut. Kui sama eelarve piires toetusi ümber jagada, on iseenesest loogiline, et osa inimesi saab raha rohkem, teine vähem. Kuid vähenemistest rääkides tuleb arvestada, et tegu on mõne euroga kuus ja mitte kõigile. Samuti tasub meeles pidada, et ka tänane toetusskeem näeb ette perioodilist ümberhindamist, mis muudab toetuse suurust.

Ma saan inimlikult aru, et on olukordi, kus iga euro võib olla kulla hinnaga, kuid kui vaadata töövõimereformi tervikpilti, siis antud hetkel tuleb süsteemi tervikuna raha juurde. Me panustame väga tõsiselt vähenenud töövõimega isikutele - sealhulgas puuetega inimestele - mõeldud teenuste arendamisse. Mõelgem ise, kumb on kaalukam: kas see, kui su üks toetus väheneb mõne euro võrra, või kui hakkad saama tuhandetes eurodes rohkem teenuseid, mis aitavad leida tegevust ja tööd, ning sinu sissetulekud kasvavad? Üksnes järgmisel aastal on kavas osutada töövõimereformi sihtrühmale Töötukassa vahendusel tööturuteenuseid 7,8 miljoni euro eest.

Töötamistoetuse asemele korralik töölesõidutoetus

Teiseks on tekitanud küsimusi puuetega tööealistele inimestele mõeldud töötamistoetuse asendamine uute toetuste ja lahendustega. Kriitikud leiavad, et nii kaob toetusliik, mida miski muu ei kata. Selle väitega ei saa paraku nõustuda ning õigupoolest tundub veenvam hoopis vastupidine: inimeste võimalused paranevad, sest edaspidi on võimalik hüvitada varem töötamistoetusega kaetud kulutusi mitmest allikast ja suuremas kogusummas.

Töövõimereformi rakendudes hakkab senist töötamistoetust asendama peamiselt Töötukassa pakutav töölesõidutoetus. Tegu on osaga suuremast muutusest, kus vähenenud töövõimega inimeste tööleaitamine läheb Sotsiaalkindlustusameti asemel Eesti Töötukassa vastutusalasse ning hakatakse pakkuma senisest rohkem teenuseid. Praegust töötamistoetust kasutab reeglina vähem kui üks protsent töötavatest puuetega inimestest, näiteks tänavu maksti üheksa kuuga 40 isikule 6600 eurot. Leiame, et kuni 300 eurot kuus olev töölesõidutoetus saab olema oluliselt mõjusam lahendus inimeste tööleaitamisel kui keskmiselt seitse eurot kuus olev töötamistoetus.

Võrreldes töötamistoetusega on töölesõidutoetust ka mugavam kasutada, sest selle taotlemiseks ei pea esitama kuludokumente. Lisaks saab töölesõidutoetusega katta oluliselt suurema osa transpordiga seotud kuludest inimesel, kes ei saa puude või tervisesisundi tõttu kasutada töölkäimiseks ühistransporti (v.a taksot). Nii ületatakse ühtlasi olulised probleemid, mis jäid varem töötamistoetusega lahendamata.

Abivahendite korraldus paraneb

Töötamistoetust ei maksta praegu üksnes tööle sõitmiseks, vaid seda kasutatakse vahel ka abivahendite ostmiseks. Samas saab töötamiseks vajalikke abivahendeid abivahendite süsteemist, kusjuures konkreetsete tööülesannete täitmiseks mõeldud abivahendid annab Eesti Töötukassa vajaduse korral kasutamiseks tasuta. Uueks aastaks on abivahenditeks ette nähtud oluliselt rohkem raha kui varasematel aastatel.

Vähetähtis ei ole ka kaasuvate teemadega tegelemine. Kolmapäeval riigikogus vastu võetud sotsiaalhoolekande seaduse uus redaktsioon loob muuhulgas selgema raamistiku kohaliku omavalitsuse poolseks inimeste abivajaduse hindamiseks ning seab miinimumnõuded vajalike sotsiaalteenuste osutamisele. Koosmõjus töövõimereformi erinevate muudatustega aitab seegi erivajadustega inimestel saada vajalikku teenust tänasest paremini.

Töövõimereformi ettevalmistused on käinud sel aastal märkimisväärsemalt sõbralikumas ja konstruktiivsemas õhkkonnas kui mullu, tänan osapooli selle positiivse õhkkonna eest. Meile on suureks tunnustuseks Eesti Puuetega Inimeste Koja seisukoht, et reform on ajapikku oluliselt paremaks muutunud ning selle võiks ellu viia, parandades viimased detailid. Seda oleme võimaluste piires ja erinevate osapoolte seisukohti arvestades viimastel kuudel ka teinud. Nüüd on käes tegude ja uue mõtteviisi aeg.

Statistikaamet avaldas kolmanda kvartali palgastatistika, mille järgi palgad on Eestis aastaga kasvanud 7%. Keskmine brutokuupalk oli 2015. aasta kolamandas kvartalis 1045 eurot.
CV Keskuse palgastatistikast selgub, et tänavu kolmandas kvartalis CV-desse sisestatud keskmine palgasoov oli 1181 eurot, mis on 5,8% suurem kui möödunud aasta kolmandas kvartalis.

Lõhe palgasoovi ja teenitava palga vahel on aastaga kergelt vähenenud 14,2%-lt 13%-le, kuid palgaootus ületab keskmist brutopalka endiselt enam kui 130 euroga.

Seega on palgasurve endiselt suur, kuna kvalifitseeritud tööjõudu napib ning ebasobiv palk on ka üks peamisi põhjuseid, miks tööandja ning tööotsija kokkuleppele ei jõua.

Tööjõunappuses, mis on väidetavalt paljude ettevõtete olulisim kasvu piirang, ei ole aga tööandjad suutelised palkasid päris nii kiiresti tõstma, kui tööturu teine osapool seda sooviks.

Värskest tööturu-uuringust selgus, et 18,5% tööandjatest plaanib lähikuudel investeerida tööandja kaubamärki ning 31,5% personali arendamisse ja koolitamisse. 27,8% tööandjatest kavatseb parandada töökeskkonda.

Millistes valdkondades on oodata palgatõusu?

Selle aasta sügisel läbi viidud tööturu-uuring tulemusel selgus, et 32,8% tööandjatest plaanib järgmisel poolaastal palgatõusu. Palgatõusu plaan on võrreldes möödunud aastatega kergelt jahenenud.

Kõige optimistlikumalt lähenevad palgatõusu plaanidele infotehnoloogia tööandjad, kus enam kui 44% vastanutest plaanib palku tõsta. Keskmisest enam leidub palgatõusu plaane ka logistika- (43%), turismi- (42%), mehaanika- (41%), tööstuse- (39%), müügi- (38%) ning finantssektori (33%) tööandjatel

CV Keskus kogub palgastatistikat pidevalt nii tööpakkumistesse sisestatud palgapakkumistest, kui CV-desse sisestatud palgasoovidest. Selle aasta kolmanda kvartali andmed põhinevad enam kui 10 000 tööotsija palgasoovidel.

Tööturu-uuringu andmed koguti aga 2015. aasta oktoobrikuus ning uuringusse andis oma panuse 736 tööandjat. Uuringus osalenud tööandjad on läbilõige Eesti ettevõtetest, nii ettevõtte suuruse poolest kui ka tegevusvaldkonniti ning piirkonniti. 54% vastanutest olid ettevõtte omanikud või tippjuhid, 26% personalijuhid või värbamisspetsialistid.

Täna Eesti Pangas toimunud maksekeskkonna foorumil kinnitasid pangad, et massmakseid edastavad ettevõtted on suures mahus süsteemide uuendamise lõpetanud ning ühtse euromaksete piirkonna (SEPA - Single Euro Payment Area) tingimused hakkavad täies ulatuses kehtima 1. veebruaril 2016.
„Praeguseks on enamik ettevõtteid, kes massmakseid kasutavad, uue formaadi kasutusele võtnud või töid lõpetamas. Seega saame kinnitada, et Eesti läheb täielikult SEPAle üle sujuvalt. Eraisikute jaoks see täiendavaid muudatusi kaasa ei too. Arvestada tuleb, et alates järgmise aasta veebruarist saab pangaülekandeid tehes kasutada ainult rahvusvahelist ehk IBAN kontonumbrit. Kuid see on enamikes pankades juba praegu pigem reegel olnud ja inimesed saanud selle muudatusega harjuda," rääkis Eesti Panga asepresident Madis Müller.

Massmakseid edastatavatel ettevõtetel on olnud kaks aastat aega uus maksete formaat kasutusele võtta. Selle aja jooksul oli pankadel kohustus pakkuda andmete konverteerimise teenust, mis võib järgmise aasta veebruarist muutuda aga pankade täiendavaks teenuseks.

SEPAle ülemineku esialgne tähtaeg, mis tähendas ettevõtete valmisolekut kasutada massmakseid tehes ainult uut formaati, oli selle aasta veebruaris. Selleks ajaks oli aga vaid 53% massmakseid tegevatest ettevõtetest vajalikud muudatused ellu viinud. Seetõttu otsustasid keskpank, pangaliit, rahandusministeerium ja turuosalised tähtaega pikendada aasta võrra 1. veebruarini 2016.

Maksekeskkonna foorumil räägiti lisaks Euroopa aktuaalsetest arveldusteemadest ning arveldusvaldkonna Euroopa Liidu ja riigisisese õigusloome hetkeseisust.