Artiklid
- Üksikasjad
Agne Narusk
Eesti Päevaleht
Kui töötaja kannatab vaimse vägivalla all, on juhtimises ja töökorralduses midagi väga valesti.
Alati, kui Reet tööruumi astus, jäid teised vait. Nad muigasid äraseletatud nägudega ja kinnitasid pilgud ekraanile. Vahel õhtuti mõtiskles Reet: kuidas küll toakaaslased kõigega õigeks ajaks valmis jõuavad, aga mina teen juba teist ületundi? Ühel päeval juhtus ta pealt kuulma kolleegi ärplemist heast elust, sest „üks tobu teeb ise teadmata kõik teiste eest ära ja teised saavad rahus kaubamajja minna”.
Reedale kui uustulnukale jäeti juba mitmendat kuud teha terve osakonna töö. Kas see on rebase ristimine? Tegelikult on see töökiusamine, mis erineb koolikiusamisest vast ainult selle poolest, et rusikad ja WC-sse lukustamine tööl tavaliselt käiku ei lähe. Tööl on meetodid „intelligentsemad”.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
- Üksikasjad
Helve Toomla, jurist
Eesti Päevaleht
Lugeja küsib:
„Kas tööandja võib mis tahes ajal kontrollida, kas töötaja on tarvitanud alkoholi või mitte? Kas puhumisest võib keelduda?”
Kahjuks ei selgu küsimusest, mis ametit töötajad peavad. Transpordivahendite juhte võib ja peab kontrollima. Praegu kaalutakse koguni võimalust võtta kasutusele alkolukud, mis ei laseks joobes juhil autot käivitada.
Kõikide töötajate mis tahes ajal üleüldine alkomeetriga joobe kontrollimine võib olla vastuolus inimese põhiseadusliku isikuvabaduse põhimõttega. Samal ajal on töötajal keelatud töötada alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all. Juhul kui tööandjal tekib kahtlus töötaja kainuses, on tööandjal töötervishoiu ja -ohutuse seadusest tulenev kohustus joobes töötaja töölt kõrvaldada. Et seda teha, peab ta töötaja joobes veenduma.
Saada oma tööalane küsimus: . Vastused ilmuvad esimesel võimalusel.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
- Üksikasjad
Töötukassa
Tööelu alguses napib kogemusi nii töös kui ka õigustes ja kohustustes, mis töösuhtega kaasas käivad. Nii võibki juhtuda, et sõlmimata jäetakse näiteks korralik tööleping.
Kusjuures pole tähtsust, kas see juhtub teadmatusest või soovib tööandja teadlikult oma vastutust vähendada ning noort ära kasutada. Tulemus on sama – kauaoodatud esimene palgapäev võibki jääda tulemata või ei vasta kontole laekunud tasu kokkulepitule. Rääkimata sellest, kui algajal töötajal peaks juhtuma mõni õnnetus või tööst tingitud tervisekahju.
Nii et noor - tööta targalt! Kas teadsid, et:
* Proovipäevi pole olemas! Isegi kui tööandja teeb ettepaneku tulla enne lepingu sõlmimist proovipäevadele ametit proovima, ei ole need proovipäevad vaid juba ametlik töösuhe ning katseaeg. Selle eest tuleb Sulle maksta tasu ning Sulle laienevad kõik töösuhtes olemisega tagatud õigused. On siiski ka üks erand – töötukassas arvel olevatel töötutel on töötukassa teenusena võimalik teha üks proovipäev. Kui keegi sulle midagi muud väidab, ei tunne ta seadusi või püüab Sind teadlikult eksitada!
* Tööleping tuleb sõlmida kohe ja kirjalikult! Ära lase ennast eksitada ettepanekutest sõlmida see suuliselt, kunagi hiljem või tagantjärele. Ainult kirjalikult sõlmitud tööleping, mitte hägus suusõnaline kokkulepe või umbmäärane lubadus, aitab tagada Sinu õigusi juba esimesest tööpäevast!
* Sul on õigus saada töö eest vähemalt Eesti riigis kehtestatud töötasu alammäära, mis sel aastal on 390 eurot kuus või 2,34 eurot tunnis. Ükskõik, milline on selle töö iseloom või keerukuse aste. Samuti on sul õigus tasulisele puhkusele vastavalt tööl käidud ajale.
* Vahel juhtub ootamatusi – selgub, et töö pole päris see, mida ootasid või tuleb tööleping mõnel muul põhjusel lõpetada. Aga tea, et töölepingut saab üles öelda ainult seaduses ette nähtud alustel. Ja seda saab teha ainult kirjalikult. Niisamuti on paika pandud vajalik etteteatamise aeg ning koondamisel ette nähtud hüvitis. Seda muidugi eeldusel, et on sõlmitud kirjalik tööleping.
- Üksikasjad
Lugeja küsib:
"Töötan täistööajaga, aga tööandja pakub mulle nn poolt kohta. Kas ma pean pakkumise vastu võtma või millised on minu võimalused?"
Vastab tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Galina Kreintzberg.
Kui tööandja pakub teile tööaja vähendamist ehk osalise tööajaga töötamist, tuleb tähelepanu pöörata sellele, et töölepingu tingimuste muutmised toimuvad vaid poolte kokkuleppel (töölepingu seadus, edaspidi TLS § 12). Poolte kokkulepe eeldab mõlema poole tahet ja nõusolekut töölepingu tingimuste muudatuste osas.
Tööaja muutmisel tasub üle vaadata ka muud olulised tingimused. Näiteks kas koormuse vähenemisega väheneb ka töötasu, kas muutub tööülesannete iseloom jne. Oluline on, et töötajale oleks teada, mis muutub, kui ta asub tööle osalise tööajaga. Andmed selle kohta peavad olema töötajale arusaadavad ja selgeks tehtud. Muudatused peavad olema kirjalikult fikseeritud, soovituslik on lepingu muudatused vormistada lepingu lisana.
Oluline on teada, et osalise tööajaga töötamisel ei kaasne piiranguid iga-aastase puhkuse kestuse osas, tööstaaþi arvutamise osas ja muudes tööalastes õigustes.
Olukorras kus töötaja ei ole muudatustega nõus, tuleb sellest tööandjat teavitada. Siinkohal peab teadma, et töötaja keeldumine asuda osalise koormusega tööle pole iseenesest aluseks töösuhte erakorraliseks ülesütlemiseks.
Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda üksnes juhul, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu ehk tööandjal pole majanduslikel põhjustel enam täistööaega pakkuda (nt töömaht on oluliselt vähenenud).
Sellisel juhul öeldakse töötajaga töösuhe koondamise tõttu üles ja tööandjal on kohustus maksta töötajale hüvitist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Ühtlasi peab tööandja järgima koondamise korral töötaja töösuhte kestuse pikkusest olenevat etteteatamistähtaega 15, 30, 60 või 90 päeva või hüvitama vähem etteteatatud aja rahas.
- Üksikasjad
Andres Einmann,
Eesti uudiste päevatoimetaja
Eestis ei töötanud ega õppinud eelmisel aastal 34 000 noort 15-29-aastast inimest, mis on riigikontrolli hinnangul tõsine probleem nii ühiskonnale kui ka majandusele.
Euroopa elu- ja töötingimuste parandamise fondi Eurofound arvestuste kohaselt kulus näiteks 2011. aastal meetmetele, mis olid suunatud 15-29-aastastele mitteõppivatele ja -töötavatele noortele, Euroopas kokku 153 miljardit eurot, mis moodustas ligikaudu 1,2 protsenti nende riikide SKPst. Eestis olid need näitajad 309 miljonit eurot ja 1,93 protsenti SKPst.
Riigikontrollil puudub info selle kohta, mida teevad need 34 000 noort inimest, kes ei tööta ega õpi. Nende seas on nii välismaale töötama ja õppima läinud noori, inimesi kes ei tööta oma puude tõttu, kui ka inimesi, kes on valinud endale sellise elustiili.
Riigikontrolör Alar karise sõnul ei saa kahjuks väita, et kõik nii-öelda kaduma läinud 34 000 noort inimest oleks võimalik tööturule tagasi tuua. «Kui me saaksime neist kasvõi 5000 tööturule tuua, oleks hea,» lausus ta.
Riigikontrolli hinnangul tuleks täpsustada infot õpingute katkestajate ja katkestamise põhjuste kohta, see järel viia fookustatult ellu hariduspoliitilised meetmed, mis on mõeldud õpingute katkestajatele, noortele töötutele ja elukestvat õpet enim vajavatele sotsiaaldemograafilistele rühmadele, nagu näiteks vanemad, kodus vene keelt rääkivad ja madalama haridustasemega inimesed.
Lehekülg 905 / 1624
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee