Artiklid
- Üksikasjad
SEB pensionivalmiduse uuringust selgus, et Eesti, Läti ja Leedu elanikud loodavad vanaduspäevil riigipensioni alternatiividele ehk teistele sissetulekuallikatele. Peamise võimalusena nähakse töötamise jätkamist pärast pensioniikka jõudmist, lisaks loodetakse saada täiendavat tulu ettevõtlusest või kinnisvarast.
Balti riikide elanikud usuvad, et nad töötavad edasi ka pärast pensioniikka jõudmist. Eestis arvab seda 79%, Lätis 77% ja Leedus 70% küsitletutest. Ligi pooled Leedu elanikest peavad tõenäoliseks, et lähedased toetavad neid pensionieas rahaliselt. Lätis on see näitaja 44% ja Eestis 40%.
Eesti tööealised elanikud loodavad saada vanaduspõlves tulu ka oma ärist või kinnisvarast. Lisatulu teenimist oma ettevõttest või selle aktsiatest pidas Eestis võimalikuks 46%, Lätis 38% ja Leedus 32% küsitletutest. Tulu teenimist kinnisvara üürist või müügist hindas Eestis võimalikuks 40%, Lätis 29% ja Leedus 27% vastanutest.
„Sellised ootused vastavad mõningal määral tänase pensionäri tegelikkusele, sest iga teine Eesti praegustest 62–63aastastest teenib lisatulu töötamisega. Kuid vaid 6% saab vanaduspensioniks rahalist lisa oma ettevõttest ja 1% eluruumi üürimisest või müügist. See näitab selgesti, et Eesti elanike panused ärile ja kinnisvarale kui võimalikele pensioniea sissetuleku alternatiividele on liiga kõrged,“ kommenteeris SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst.
Pensionipõlve kindlustamisega tuleks alustada varakult
Ligi kaks kolmandikku Eesti elanikest, kes loodab saada tulu säästudest või varast, on juba hakanud raha koguma. Lätis on selles suunas esimesed sammud astunud 58% ja Leedus 54% vastanutest.
„Noored näevad rohkesti erinevaid võimalusi, kuidas pensionieas sissetulekuid suurendada. Kuid vanuse kasvades peetakse tulu alternatiivsetest allikatest vähem tõenäoliseks ja nagu uuring näitas, hakatakse järjest enam eesmärgipäraselt pensioniks säästma. Kuid siis jääb tavaliselt soovitud pensionilisa kogumiseks aega väheseks või tuleb säästa suuremaid summasid. Seega, on mõistlik alustada kogumist juba varakult,“ võttis Holst teema kokku.
* Kasutatud andmed tuginevad SEB pensionivalmiduse indeksi uuringule, mida viidi juba teist aastat järjest läbi koostöös turu-uuringute firmaga TNS ja see toimus oktoobris 2015 kõigis kolmes Balti riigis, kokku osales 1700 eraisikut.
Lisainfo:
Maarja Gavronski
kommunikatsiooni projektijuht
turunduse ja kommunikatsiooni divisjon
SEB Pank
telefon +372 665 5270
mobiil +372 5656 5785
aadress Tornimäe 2, 15010 Tallinn
e-post
- Üksikasjad
Hanneli Rudi, Tarbija24 juhataja
Tööinspektsiooni üleriigilise äkk-kontrolli käigus kontrolliti viit Saaremaa ehitusfirmat, kellest kõik eksisid elementaarsete ohutusnõuete vastu.
Raskemateks rikkumisteks peeti katusetöid, kus ei kasutatud ohutusköiega kinnitatud turvarakmeid, kirjutab Meie Maa. «Siin on kaks võimalust, kas kasutada piirdeid või turvarakmeid,» selgitas tööinspektsiooni töökeskkonna inspektor Rein Nelis. Ohtlik rikkumine avastati ka korvtõstuki kasutamisel, kus töötaja ei olnud end kinnitusköie ja turvarakmetega kinnitanud.
Üldiselt ei tahetud kõrgustes töötamisel ka kaitsekiivreid kanda. «Üle kahe meetri kõrgusel töötamisel on kohustus panna pähe kaitsekiiver, mida millegipärast ei tahetud kasutada,» imestas Nelis.
Kõige suurema rikkumise puhul, kus katusetöödel ei kasutatud turvarakmeid ja ohutusköisi, alustati lisaks ettekirjutustele väärteomenetlust.
- Üksikasjad
Agne Narusk, toimetaja
Eesti Päevaleht
Kui töötaja pole 31. märtsi tööpäeva lõpuks ajakava näinud, võib ta puhkusele minna siis, kui ise tahab.
Selleaastaseid puhkusegraafikuid on aega kinnitada tänasega kokku kolm päeva. Kui töötaja pole neljapäevase tööpäeva lõpuks puhkusegraafikuga tutvunud, saab ta puhkusele minna siis, kui ise tahab.
See seab tööandja sundseisu, eriti kui suvalisel ajal puhkusele minejaid on mitu – millest tuleneb ka teema olulisus. Piisab, kui töötaja teatab oma ärajäämisest kaks nädalat ette, ja parata ei saa sinna midagi – seaduse järgi on tal õigus puhkusele minna.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
- Üksikasjad
Liisi Uder, Eesti koostöö kogu sotsiaal- partnerluse programmi juht
Eesti Päevaleht
Pole muud võimalust kui kujundada ühiskond, kus saame ja tahame kaua töötada.
Hiljuti avalikustatud SEB pensionivalmiduse uuringu järgi loodab valdav osa Eesti inimesi endiselt, et nende sissetulek pensionieas moodustab pea 90% viimasest palgast, kusjuures riiklik pension moodustab sellest omakorda 50%. Aeg on ärgata ja aru saada, et seda ei juhtu kunagi.
Peame vaeva nägema, et suudaksime edaspidi tagada pensionäridele isegi sellise sissetuleku, mis on neil praegu. Juba praegu on pensionikassa miinuses.
Kui saaksime maksta pensione ainult sotsiaalmaksust kogutavast rahast, oleks Eesti keskmine vanaduspension u 270 eurot. Aga on rohkem, sest oleme otsustanud katta pensionikassa miinuse riigieelarve teistest laekumistest.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
- Üksikasjad
Palun selgitage, kas mul pensionärina on õigus saada korralist puhkust 28 +7 kalendripäeva või ainult 28 kalendripäeva?
Nimelt sain 1953. aastal sündinud kolme lapse emana pensionile soodusajaga märtsist 2015, kuid töötan samas firmas edasi. Enne seda olin töövõimetuspensionär ja minu puhkus oli 35 kalendripäeva. Kas see nüüd muutub?
Üksnes töövõimetuspensioni või rahvapensioni töövõimetuse alusel saava töötaja iga-aastane puhkus on 35 kalendripäeva (töövõimetuspensionäri põhipuhkus). Vanaduspension ega ka asjaolu, et töötaja on kolme lapse emana soodusajaga pensionile saanud, seaduses 35-päevast puhkust ette ei näe. Samas ei ole keelatud kokkulepe tööandjaga sellise pikkusega puhkuse andmiseks ka edaspidi, kuid sellisel juhul ei hüvitata tööandjale riigieelarve vahenditest seitse kalendripäeva puhkusetasu.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
Lehekülg 886 / 1624
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee