Üksikasjad

Avaldatud: 02 april 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Postimees

Hanneli Rudi, Tarbija24 juhataja

Eelpensionile jäänud mees jäi ootamatult ilma oma igakuisest sissetulekust, sest enda teadmata on ta juba aastaid töötanud ühes Valga firmas. Kuigi mees on abi otsinud nii politseist, prokuratuurist, tööinspektsioonist kui maksuametist, pole tal õnnestunud salapärase tööandajaga asju joonde ajada.

Leonid Mihhailov töötas aastaid autoremonditöökojas ja oli FIE koos kõigi sellega kaasnevate maksukohustustega, kirjutab Den za Dnjom. 2014 murdis ta jalaluu, oli kaks kuud haiguslehel. Sissetulekute puudumine ja seega ka suutmatus riigile makse maksta viisid selleni, et ta otsustas senisest tööst loobuda.

«Läksin tööle väiksesse turvafirmasse. Töö meeldis mulle, sest haige jala tõttu sai seda teha istudes,» rääkis mees. Kuid varsti algasid probleemid - küll ei makstud palka õigel ajal, siis olid muud hädad ja kui tekkis võimalus jääda eelpensionile, siis otsustas mees tööst loobuda. Tööleping lõpetati ja mees sai selle kohta ka dokumendi. Ta kinnitab, et ei töötanud pärast seda enam kusagil.

«Pensioniraamatu sain ma mullu 9. septembril ja nelja esimese kuu jooksul maksti mulle ka pensioni. 5. jaanuaril aga avastasin, et pensioni ei laeku,» kurtis ta. Kui mees läks asja uurima, siis selgus, et tööregistri andemetel on ta juba mitu aastat teinud tööd firmas OÜ Simetra Tööjõud. «Ma ei ole seal kunagi töötanud, pole neist isegi kuulnud. Mulle öeldi, et firma asub Valgas ja et ma pean võtma omanikega ühendust, et nad lõpetaksid minuga töölepingu ja teeksid kande tööregistrisse. Aga kes on need inimesed?» kurdab bürokraatia hammasrataste vahele jäänud mees.

Krediidiinfo andmetel asub Simetra Tööjõud tõesti Valgas, kuid majandustegevust seal ei toimu ning firma on maksuametile pea 1,5 miljonit võlgu. Ka on algatatud pankrotiprotsess.

Mehele anti firma telefoninumber ja meiliaadress, kuid tal ei õnnestunud nendega ühendust saada. Seejärel hakkas Leonid seda segadust klaarima ametiasutuste kaudu. Esmalt pöördus ta politseisse identiteedivarguse avaldusega, kuid sai varsti teate, et kuriteokoosseisu puudumise tõttu kriminaalasja ei algatata.

Mees kohtus uurijaga, kes soovitas tal kirjutada avaldus prokuratuuri, kuid ka seal ei võetud teda jutule. Siis läks ka maksuametisse, kust sai tõendi, et on selles firmas ametis 2014. aasta augustist. Ameti andmetel on mehele arvestatud palka, millelt oleks tulnud tasuda sotsiaalmaksu, kuid seda tehtud ei ole.

Järgmiseks pöördus töövaidluskomisjoni, kus tal soovitati saata Valka tähitud kiri nõudega teha kande muudatus tööregistris, kuid teda aitamast keelduti. «Ma ei tea, mida teha. Tahan võtta juristi, kuid see maksab. Pensioni ma ei saa juba kolm kuud, tööle minna ei saa ja kõik suli tegemiste pärast,» on ta nördinud.

Et selles kafkalikus loos selgust saada, võttis ajakirjanik ühendust kõigi ametiasutustega. Põhja ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Ainar Koik selgitas Den za Dnjomile, et kriminaalmenetluse alustamine on võimalik vaid siis, kui esitatud kuriteoteates ilmnevad kuriteo tunnused. Antud juhul neid ei olnud. «Teate esitanud kodanik oli tõepoolest kantud Simetra Tööjõud OÜ töötajate nimekirja, kes pole talle teinud mitte ühtegi väljamakset,» selgitas Koik. Kuid identiteedivargus eeldab seda, et isiku andmeid oleks kasutatud kuritahtlikult, mida antud juhul tuvastatud ei ole. «Simetra Tööjõud OÜ ei ole avalduse esitaja töötajaks registreerimisega saanud varalist kasu või vabanenud mõnest kohustusest. Samuti ei ole Simetra Tööjõud OÜ püüdnud kuidagi avalduse esitaja nime all esineda,» selgitas prokurör.

Praegusel juhul soovitab prokuratuur avalduse esitajal pöörduda tööinspektsiooni poole, kelle pädevuses on töösuhte puudumise tuvastamine ja vastava kande tegemine töötajate registris.

«Kui väidetav tööandja ei ole nõus kannet parandama või ei ole kättesaadav, tuleks pöörduda avaldusega töösuhte olemasolu või mitteolemasu tuvastamiseks töövaidluskomisjoni. Töövaidluskomisjoni jõustunud otsuse alusel tehakse registrikannetes ka vastavad muudatused,» soovitas maksu- ja tolliameti pressiesindaja Mailin Aasmäe.

Kui väidetav tööandja ei ole nõus tööregistris muudatust tegema või ei ole kättesaadav, siis tuleb Aasmäe sõnul pöörduda töövaidluskomisjoni. Nende otsuse alusel saab samuti teha muudatusi tööregistris.

Väljaanne pöördus ka sotsiaalkindlustusametisse, soovides teada, miks eelpensionil ja n-ö töötavale mehele ei maksta pensioni, kuigi vanaduspensionärid võivad töötada.

«Riikliku pensionikindlustuse seadus § 43 sätestab, et ennetähtaegset vanaduspensioni vanaduspensioniealiseks saamiseni töötamise korral ei maksta. See tähendab, et ennetähtaegset vanaduspensioni ei maksta, kui inimene töötab ja ta ei ole veel vanaduspensioniealine,» selgitas sotsiaalkindlustusameti pressiesindaja Regina Salmu. Ta lisas, et töötamine riikliku pensionikindlustuse seaduse tähenduses on sotsiaalmaksuga maksustatud tulu teenimine töö- või teenistuslepingu või tsiviilõigusliku lepingu alusel või tegutsemine ettevõtjana.

Tasub teada, et pärast vanaduspensioniikka jõudmist makstakse ennetähtaegset vanaduspensioni ka siis, kui inimene töötab.

«Kui töötaja märkab, et talle antud dokumentides märgitud ja tööregistri (TÖR) kanded erinevad, siis tuleb tal esimesena pöörduda oma (endise) tööandja poole soovitavalt kirjaliku nõudega (millest jääb endale koopia) TÖRi kandemuudatuse tegemiseks. Tööandja on maksukorralduse seaduse mõistes kohustatud isik, kes vastutab kannete õigsuse eest,» rääkis Salmu. Kui tööandja keeldub kandemuudatuse tegemisest, on töötajal võimalik pöörduda töövaidluskomisjoni või minna tööandja vastu kohtusse ja nõuda kohtu kaudu kandemuudatuse tegemist.

«Maksu- ja tolliamet, töötukassa või sotsiaalkindlustusamet saavad töövaidluse protsessi sekkuda alles siis, kui eraõiguslik vaidlus on lõpule jõudnud, töövaidluskomisjon on teinud asjas otsuse ning konkreetsel asutusel on õigustatud huvi selle otsuse jõustumise vastu. Siis teeb asutus jõustumismärke taotluse töövaidluskomisjonile,» ütles Salmu.

Ta lisas, et pensionitunnistus väljastatakse isikule pärast pensioni määramist, kui ta vastab seaduse järgi pensioni saamise tingimustele. «Antud juhtumil pensioni taotlemise hetkel oli TÖRis korrektsed kanded ning isik TÖRi andmetel ei töötanud,» lisas Salmu.

Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu tunnistas, et tegemist on kahju saanud inimesele väga keerulise olukorraga, kus oma õigusi on võimalik kaitsta ainult kohtus.

«Ehk sisuliselt on inimene pettuse tulemusel kandnud juba kahju ning vähemalt esialgu tekivad täiendavad kulud veel seoses kohtusse pöördumisega,» sõnas Vanatalu. Ta selgitas, et kui töötamise registrikanne oleks seotud ka tegelikult aset leidnud töölepingulise suhtega, saaks küsimuse lahendada töövaidluskomisjonis. «Antud juhul on aga ainult inimesega seotud registrikanded, mis ei vasta tegelikkusele, seega töövaidluskomisjon kui lihtsustatud menetluskorraga kohtuväline organ seda küsimust menetlusse võtta ei saa,» kinnitas ta.

Praegusel juhul saaks Leonid pöörduda kohtusse mitut erinevat nõuet sisaldava hagiavaldusega. Ta saab esitada nõude, et kohus tuvastaks, et tema ja äriühingute vahel ei ole kunagi töösuhteid olnud ning töötamise registri kanded ei vasta tegelikkusele. Taotleda, et kohus kohustaks äriühinguid muutma temaga seotud kandeid töötamise registris. Nõuda pensionist ilmajäämisega seoses tekkinud kahju hüvitamist valekanded teinud äriühingutelt. Lisaks saab nõuda äriühingutelt kohtumenetlusega seotud õigusabikulude hüvitamist.

«Paraku kaasneb sellise hagiavalduse esitamisega veel ka riigilõivu maksmise kohustus ning ilmselt esialgu ka õigusabikulud seoses hagiavalduse koostamisega,» tõdes Vanatalu.

Leonid Mihhailovil on nüüd kolm võimalust. Kas minna müstilise tööandja vastu kohtusse või kuidagi elada üle järgmised 1,5 aastat, kuni ta saab 62-aastaseks ja tal tekib õigus vanaduspensionile. Kolmas variant on loota sellele, et prokuratuur siiski muudab oma meelt ja uurib välja, mis eesmärgil firma kasutab võõraid nimesid.

Üksikasjad

Avaldatud: 31 märts 2016

• Postimees
• VÄLJATEENITUD AASTATE PENSIONIDE SEADUS

Tavapärane pensionide indekseerimine toob kõikide riiklike pensioniliikide tõusu, kaasa arvatud töövõimetus- ja toitjakaotuspensionid, samuti suureneb rahvapensioni määr. Riiklike pensionide indekseerimine, ehk ümberarvutamine uue väärtusega, tehakse igal aastal 1. aprilliks. 2016. aastal on indeksi väärtus 1,057. Pension suureneb 415 132 pensioni saajal.

Kooskõlas riikliku pensionikindlustuse seadusega kasutatakse indeksi arvutamisel tarbijahinnaindeksi aastase kasvu ja sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa aastase kasvu ümardatud väärtusi. Alates 1. aprillist 2016 on baasosa suurus ühes kuus 153,3035 eurot ja aastahinde väärtus 5,514 eurot. Rahvapensioni määr kasvab 158,37 eurolt 167,40 euroni.

Igale riikliku pensioni saajale on arvutatud tema eelnevast tööpanusest sõltuv individuaalne pension, mille kasv sõltub kõige enam tööstaaþist. Sotsiaalkindlustusamet arvutab 1. aprillil uute väärtustega ümber kõik riiklikud pensionid, kasutades valemit B + S + K, kus:

B on baasosa, mis on kõigile riikliku pensionisaajatele ühesuurune.
S on staaþiosa, mille suurus võrdub pensioniõigusliku staaþiaastate arvu ja aastahinde korrutisega. Staaþiosa suurus sõltub pensionisaaja pensioniõigusliku staaþi ehk tööaastate ja töötamisega võrdsustatud aastate (näiteks laste kasvatamine, ajateenistus jms) kogusummast kuni 1998. aasta 31. detsembrini.

K on kindlustusosa, mille suurus sõltub pensionisaaja sotsiaalmaksuga maksustatavalt sissetulekult alates 1999. aasta 1. jaanuarist makstud sotsiaalmaksu suurusest. Aasta kindlustusosak võrdub 1-ga kui pensionikindlustatu sotsiaalmaksuga maksustatavalt sissetulekult tasutud sotsiaalmaksu aastasumma on võrdne vabariigi keskmiselt sotsiaalmaksuga maksustatavalt sissetulekult tasutud sotsiaalmaksu aastasummaga.

2015.a vabariigi keskmiselt sissetulekult tasutud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa suuruseks on 2325,73 eurot.

Neile, kellele määrati pension enne 1. jaanuari 1999 ja kes pärast seda ei ole töötanud ega saanud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, kindlustusosa (K) ei arvestata ja sellisel juhul koosneb pension kahest osast – baasosast ja staaþiosast.

Aprillikuus väljamakstavad riiklikud pensionid on juba indekseeritud ehk ümberarvutatud. Indekseeritud pensioni suurust saab vaadata alates 1. aprillist riigiportaalist eesti.ee. Isikustatud pensionikindlustuse registri teatis on kättesaadav alates 10. aprillist 2016 riigiportaalis eesti.ee.

Igal inimesel on õigus üldisele maksuvabale tulule suuruses 2040 eurot aastas ehk 170 eurot kuus. Samuti on pensionäridel pensioni osas õigus täiendavale maksuvabale tulule 2700 eurot aastas ehk 225 eurot kuus. Kokku on pensionäridel õigus saada tulumaksuvaba tulu 4740 eurot aastas ehk 395 eurot kuus.

Pressiteade
31.märts 2016

Üksikasjad

Avaldatud: 31 märts 2016

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Postimees

Tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu sõnul juhtub Eestis tervikuna enim õnnetusi metallitööstuses.

«Eestis tervikuna juhtub enim õnnetusi metallitööstuses ning peamiseks riskigrupiks on noored mehed ja alla üheaastase tööstaaþiga töötajad,» sõnas Maripuu infopäeval, kus räägiti töökeskkonna olukorrast riigis.

Näiteks Põlvamaal on enim tööõnnetusi viimastel aastatel juhtunud puidutööstuses ja jõustruktuurides. Kokku on maakonnas aastatel 2011-2015 registreeritud 302 tööõnnetust ning surmaga on neist lõppenud kaks.

Mullu registreeriti Eestis üle 4700 tööõnnetuse, mis on üle kahe korra rohkem kui 1990-ndate keskel. «Vahe tuleneb sellest, et tollal anti tööõnnetustest kordades vähem teada,» ütles Maripuu. Ta lisas, et ka praeguses statistikas ei kajastu kõik tööõnnetused. Vähenenud on surmaga lõppenud tööõnnetused. Kui 1995. aastal registreeriti neid 61, siis eelmisel aastal 16.

Peamiste rikkumistena mainis Maripuu riskianalüüsi ja ohutusjuhendite puudumist ning seda, et töötajaid pole nõuetekohaselt õpetatud.

Eelmisel aastal külastasid tööinspektsiooni inspektorid üle 3800 ettevõtte ning enamikes neist oli töökeskkonnaga asjad korras.

Üksikasjad

Avaldatud: 30 märts 2016

• TULUMAKSUSEADUS
• Ärileht

Jagamisteenuse ja muude moodsate töövormide kasutuselevõtmine sunnib Eesti riiki üle vaatama oma maksusüsteemi, sest praegusel kujul ei pruugi tööturg vajaliku kiirusega kohaneda.
Tööturu osapooled on õiguskantsleri eestvedamisel mõtlemas tööõiguse muutmisele.

Uberi tulek, aga veel rida uusi jagamisteenuseid ei sunni üle vaatama mitte üksnes taksode ja ühistranspordi regulatsiooni, üle tuleks vaadata ka tööregulatsioonid ja maksusüsteem, vahendab ERRi uudisteportaal raadiouudised.

Tööandjate keskliidu juht Toomas Tamsar ütles, et tööturg on muutumises, ent seadusandlus on paljuski tööstusrevolutsiooni järgses ajastus.

Kui siis töötati enamasti ühes töökohas ja palgatöölisena, siis nüüd on rida uusi ettevõtlusvorme ning populaarsust on kogumas osakoormusega töö.