Üksikasjad

Avaldatud: 21 märts 2016

• TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS
• Postimees

Maiken Mägi, reporter

«Kui palju ruumi peab kokal töökoha köögis tegutsemiseks olema ning millised on nõuded töötasapindade, puhkepauside jm puhul?» uuris lugeja.

Vastab tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Piret Kaljula.

Igasuguse töökoha sisustamise puhul peab arvestama sellega, et töötajal oleks piisavalt ruumi esiteks jõuda oma töökohale ning teiseks teha tööd ilma, et peaks kogu aeg kartma end näiteks kapinurga vastu ära lüüa. Põrandal ei tohi olla takistusi, mille otsa võiks komistada ja kukkuda, olgu selleks siis kastid, katmata äravooluavad põrandas vmt.

Sile põrand on oluline ka selleks, et kaupade transportimiseks saaks kasutada abivahendeid, näiteks ratastega riiulid või kärud. Kui ukse vahel on pakk, ei saa abivahendeid kasutada ning raskuste käsitsi teisaldamine võib põhjustada terviseprobleeme. Kärude valikul tuleb arvestada, et need mahuksid ustest läbi. Vältida tuleks asjade tassimist treppidest, sest seal üldjuhul abivahendeid kasutada ei saa ning on suurem oht komistada ja kukkuda.

Põrandakatte valimisel tuleks lähtuda sellest, et köögi põrandale võib sattuda vedelikke ja toiduaineid ning põrandakate peab olema libisemiskindel. Ka tööjalanõud peavad olema libisemiskindla tallaga. Tööjalanõude valimisel on oluline, et need oleksid tallavõlvi toega, kontsakõrgusega 2-3 sentimeetrit ja kannarihmaga. Vale tööjalats võib põhjustada muutusi pöialuudes ning võib lameneda pöia risti- ja pikivõlv. Sellised muutused pöidades on selja- ja jalavalude põhjustajateks. Töötajad, kes peavad pidevalt seisma ja käima, peavad puhkepauside ajal saama istuda seljatoega toolidel.

Töötasapind peab olema piisava suurusega, et vajalikud töövahendid ja toiduained mahuksid sinna ära ning piisavalt ruumi jääks ka töö tegemiseks. Tasapinna kõrgus peab olema töötajale sobiv ja mugav. Tööde puhul, mis eeldab käte vaba liigutamist, võiks töötasapind olla umbes 5 sentimeetrit allpool töötaja küünarnukki. Kindlasti ei ole mugav, kui töötaja peab madala töötasapinna puhul tegema tööd pidevalt kummargil olles või kõrge puhul töötama pidevalt kõrgele tõstetud kätega.

Töötamine köögis võib olla väga pingeline, kui on vaja teenindada korraga suurt hulka sööjaid. Töötajatel peab olema võimalus teha puhkepause. Töö tuleb organiseerida nii, et pauside kasutamine on regulaarne, mis annab töötaja organismile võimaluse taastumiseks.

Üksikasjad

Avaldatud: 15 märts 2016

• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS
• Ärileht

Liina Valdre, majandustoimetuse reporter
ärileht.ee

Valitsus arutas tänasel kabinetinõupidami sel äriühingu juhtorgani liikme töötuna arvele võtmise lubamise küsimust.
Justiitsministeerium tegi valitsusele ettepaneku taastada teatud erisustega enne 2014. aasta 1. maid kehtinud õiguslik olukord ja lubada äriühingu juhtorgani liikmel, sealhulgas FIE-del, võtta end töötuna arvele, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Sotsiaalministeerium ja justiitsministeerium koostavad ettepaneku mõjuanalüüsi ja valitsus jätkab teema arutelu lähiajal. Esialgu saatis valitsuse kommunikatsioonibüroo välja teate, et otsus lubada juhatuse liikmetel ennast töötuna arvele võetud sai täna juba tehtud.

Riigikogu võttis 2014. aastal vastu tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse, mille kohaselt ei ole juhatuse liikmetel, isegi kui nad selle eest tulu ei saa, enam võimalik ennast töötuks registreerida.

"Eeldus on, et kui inimene teeb tööd, siis ta saab ka palka ja juhatuse liikmeks olemine on selgelt töö," ütles toonane riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna 2014. aastal. Seadusemuudatuse poolt hääletas toona 69 riigikogu saadikut.

Üksikasjad

Avaldatud: 15 märts 2016

• TÖÖLEPINGU SEADUS
• Maaleht

Vastab Tööinspektsiooni nõustamisjurist Anne Simmulmann:

Enne tööle asumist tuleb enda jaoks olulised teemad läbi arutada ja üle küsida ehk pidada läbirääkimisi ning eriti kasulik on kui kõik kokkulepped ka kirja saavad.

Välistatud pole ka olukord, kus töötaja esitab tööandjale oma nägemuse töölepingust ning asutakse selle pinnalt läbirääkimisi pidama. Kindlasti ei tohiks allkirjastada ühtegi lepingut, mille sisust ja tagajärgedest lõpuni aru ei saa.

Meeles tuleb pidada ka seda, et töötegemisega alustamine on võrdne lepingu sõlmimisega ning toob endaga mõlemale poolele kaasa ka õiguslikud tagajärjed. Kirjaliku lepingu puudumine ei tähenda, et tööd ei ole tehtud või kokkulepet ei ole. Loevad siiski ka suulised kokkulepped, kuid vaidluse korral on neid sageli raske tõendada.

Kui töölepingut ei ole sõlmitud enne tööle asumist, võib töötaja seda igal ajal nõuda. Tööandjal on kohustus esitada andmed kahe nädala jooksul arvates nõude saamisest. Kui tööandja pole esitanud kirjalikku lepingut, tasuks üle kontrollida ka töötamise registri andmed – on võimalik, et olete jäänud ka registrisse kandmata.

Oma rikutud õiguste kaitseks saab töötaja pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse - nõudeks töösuhte tuvastamine ja töösuhtega kaasnevate kohustuste täitmine. Töötamist saab tõendada, esitades töövaidlusorganile dokumente (nt kirjavahetus tööandjaga); kasutada saab ka tunnistajate ütlusi.

Olukorras, kus kirjalik leping puudub ning tööandja ei pea kinni ka suulistest kokkulepetest, võib kõne alla tulla töötajapoolne töösuhte erakorraline ülesütlemine.

Üksikasjad

Avaldatud: 14 märts 2016

• TULUMAKSUSEADUS
• 60 pluss

Teet Roosaar, reporter

Tuludeklaratsiooni peavad esitama pensionärid, kelle tulu oli eelmisel aastal üle 4488 euro ja kellelt aasta jooksul pole tulumaksu õigesti kinni peetud. Neile, kellel on lootust tulumaksu tagasi saada, on tulude deklareerimine kasulik, samuti võiks kaaluda abikaasaga ühisdeklaratsiooni esitamist.

Maksu- ja Tolliameti pressiesindaja Mailin Aasmäe sõnul oli iga inimese maksuvaba tulu mullu 1848 eurot aastas ehk 154 eurot kuus. Lisaks oli pensionäril õigus pensioni osas täiendavale maksuvabale tulule ehk 2640 eurole aastas, mis teeb 220 eurot kuus. Kokku tegi see 4488 eurot aastas ehk 374 eurot kuus, ent asja muudab keerulisemaks maksuvaba tulu arvestamine nii töötasult kui ka pensionilt.

Eakad, kes pensionipõlves töötavad, võivad valida, kas teha maksuvaba tulu avaldus tööandjale või pensioniametile. Maksu- ja Tolliameti teenindusosakonna peaspetsialist Kaja Orgla soovitab endale kasulikuma otsuse langetamiseks mõlemad variandid läbi rehkendada.

Võtame näiteks olukorra, kus igakuine pension oli 250 ja töötasu 200 eurot. Kui maksuvabastuse avaldus oli tehtud tööandjale, siis tööandja arvestab 46 eurolt (200 miinus 154) tulumaksuks 9,20 eurot (2015. aastal oli tulumaksu määr 20%).

Pensioniamet arvestab 30 eurolt (250 miinus 220) tulumaksuks kuus eurot. Kokku võeti sel juhul iga kuu tulumaksu 15,20 eurot.

Kui maksuvaba tulu avaldus oli esitatud pensioniametile, jäi pension tulumaksuvabaks, kuid tööandja 154eurost maksuvabastust ei arvestanud ja võttis tulumaksu kogu töötasult. 200 eurolt oli tulumaks 40 eurot. Seega kaotas inimene rohkem võrreldes olukorraga, kui ta oleks pensioniametile avalduse tegemata jätnud.

Mõlemasse kohta üheaegselt maksuvabastuse avaldust esitada ei tohi. Kui see on juhtunud, siis nõuab maksuamet hiljem raha tagasi. „Sageli läheb inimestel meelest, kuhu ta avalduse on esitanud,” tõdeb Orgla.

Millal ja kellele avaldus esitada?

Kuidas oleks siis õigem talitada? Kui inimene hakkab saama pensioni, kuid jätkab töötamist, ei pea ta Orgla jutu kohaselt pensioniametile maksuvaba tulu avaldust esitama. Tööandja arvestab maksuvaba tulu ületavalt summalt iga kuu tulumaksu ja pensioni täiendav maksuvaba tulu rakendub ilma avalduseta.

Töötuks jäädes tuleks pensioniametile esitada maksuvaba tulu avaldus. Kui töötu pensionär taas tööd leiab, võiks ta välja arvutada, kas kasulikum on teha maksuvaba tulu avaldus tööandjale või jätta kuni 374eurone pension tulumaksuvabaks ja lasta kogu töötasult tulumaksu võtta. Avaldusest tööandjale tuleks sel juhul ka pensioniametit informeerida.

Pensionäridest abikaasadel tasub kaaluda ühise tuludeklaratsiooni esitamist. „Kui ühel abikaasadest on pension 300 eurot ja teisel 400 eurot kuus, teeb see kokku 700 eurot. Maksuvaba on aga kaks korda 374 eurot ehk 748 eurot. Üksi deklareerides maksaks 400eurose pensioniga inimene tulumaksu, ühiselt tuludeklaratsiooni esitades saab ta aga raha tagasi,” selgitab Orgla.

Maksuvaba tulu ei sõltu sellest, kas raha saadi pensioni või töötasuna. Ka kaks 300eurost pensioni ja sajaeurone töötasu on väiksem kui 748 eurot.