Artiklid
- Üksikasjad
Maria Reinik, reporter
Pensionäride keskmine pension ja sellele eelnenud sissetuleku vahe on peaaegu kahekordne. See põhjustab aga pensionile jäänutele kohanemisraskusi.
SEB pensionivalmiduse uuring näitas, et ligi kaks kolmandikku tänastest Eesti pensionäridest ei tunne end majanduslikult kindlalt ning vaid 35 protsenti saavad vajadusel oma kulutusi vähendada. Pea poolte vastanute hinnangul oli pensionile jäädes keeruline sissetuleku langusega toime tulla.
«Uuringus osalenud pensionäride keskmise pensioni ja sellele eelnenud sissetuleku vahe on peaaegu kahekordne. Selline finantsolukorra muutumine tingib pensionile jäädes senise elukorralduse ülevaatamise ja korrektiivide tegemise,» ütles SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juht Indrek Holst.
Tänastest Eesti pensionäridest 66 protsenti olid enne pensionile jäämist teadlikud, et vanaduspõlves nende sissetulek muutub. Ligi veerand vastanutest tõdes, et enne pensionile jäämist oleks pidanud rohkem säästma, kuna see oli ka majanduslikult võimalik.
«Tavapärase 30–40 aasta asemel on tänased pensionärid kogunud pensioni vaid veidi üle kümne aasta, mistõttu on II pensionisamba mõju nende vanaduspensionile pigem tagasihoidlik. Keskmiste näitajate järgi on pensioniealisel II samba kontole kogunenud üle 8800 euro. Esialgu võib summa tunduda suurena, kuid kui jagada see näiteks 15-20 aasta peale, on igakuise väljamakse suurus II sambast ligi 50 eurot. Loomulikult tulevikus proportsioonid muutuvad. Näiteks kui alates II samba loomisest 2002. aastal pensioniraha kogunud Eesti keskmise palga saaja läheb 2037. aastal pensionile, siis on temal kogunenud juba ligikaudu 60 000 eurot,» lisas Holst.
Kaks peamist põhjust, mis panevad inimesi pensioniks täiendavalt koguma, on tänaste pensionäride majanduslikult kehv olukord ja pensioniea lähenemine.
«Tänaste pensionäride majanduslikku olukorda vaadates mõistetakse, et pensionipõlevaks tuleks täiendavalt raha koguda, kuid reaalseid samme selles suunas astuvad vähesed. Pensioniea lähenemine on tugevaim pensioniks kogumise initsiaator, kuid kui sellega liiga hilja alustada, võib kogumisperiood jääda liiga lühikeseks,» täiendas Holst.
* Kasutatud andmed tuginevad SEB pensionivalmiduse indeksi uuringule, mida viidi juba teist aastat järjest läbi koostöös turu-uuringute firmaga TNS ja see toimus oktoobris 2015 kõigis kolmes Balti riigis, kokku osales 1700 eraisikut.
- Üksikasjad
Kerli Kivistu, reporter
«Tuludeklaratsioonile (mille esitasin 16.02) sai pandud linnuke, et tagastatav summa peetaks kinni minu kohustuste jaoks. Ühtlasi oletasin, et kui ma nüüd maksan oma maamaksu ainult selles osas, mis mul veel puudu jääb, siis on kõik korras, aga nii see vist päris ei ole. Olen nüüd maksuvõlglane ja samuti on tiksunud 50 senti intressi. Huvitav kas mul on ka nüüd võimalik nõuda EMTA-lt oma raha hoidmise eest intressi, sest siis oleksime ju enam-vähem nullis?» soovis lugeja teada.
Vastab Maksu- ja tolliamet pressiesindaja Mailin Aasmäe.
Ma ei saa inimese maksuasju ilma tema kirjaliku loata kommenteerida. Küll aga üldiselt käib tagastatava tulumaksusumma arvelt maamaksu kohustuse täitmine automaatselt. Selle eeldus on, et esitatud tuludeklaratsiooniga on kõik korras ning inimene on andnud nõusoleku tagastatava summa arvelt tasuda maamaks.
Samas on palju ka olukordi, kus esitatud tuludeklaratsioon ja tagastatava summa suurus vajab üle kontrollimist, et veenduda kõikide tulude korrektses deklareerimises. Seetõttu soovitabki EMTA inimestel hoida e-maksuametis oma tuludeklaratsioonil silma peal, sest info deklaratsiooni staatuse kohta ja ka meiepoolsed soovid lisainfot saada tulevad kõigepealt teatena sinna.
Kui tulumaksu tagastuse summa peale kontrolli ei muutu, siis saab ka isiku maamaksu kohustus kaetud, samuti ei tule sellisel juhul mingeid intresse tasuda.
- Üksikasjad
Kadri Hansalu, majandusajakirjanik
Rahandusministeerium avaldas eelmisel nädalal pikaajalise majandusprognoosi aastani 2060, millest nähtub, et üsna kiire palgakasv jätkub ka järgnevatel kümnenditel ja 2060. aastaks on keskmine kuupalk juba 8563 eurot.
Kui mullu oli SKP jooksevhindades 20 461 miljonit ja püsivhindades 17 594 miljonit eurot, siis aastal 2060. on vastavad näitajad juba 118 177 ja 33 837 miljonit eurot.
Kogutabelit saab näha rahandusministeeriumi kodulehel http://www.fin.ee/majandusprognoosid.
- Üksikasjad
Dagmar Lamp, naine.postimees.ee toimetaja
Euroopa suurim palgalõhe on 28,3%, mis tähendab, et naised peavad meestega võrdse aastapalga teenimiseks tegema 104 tööpäeva rohkem. Euroopa suurim palgalõhe on Eestis. Kristina Papsejeva selgitab lühidalt ja löövalt, mis täpselt palgalõhe on ja kuidas see meie igapäevaelu mõjutab.
Videot saab vaadata originaalis Postimehe kodulehel.
- Üksikasjad
Täna toimunud Eesti Töötukassa nõukogu koosolekul valiti aastaseks perioodiks nõukogu uueks esimeheks töö- ja terviseminister Jevgeni Ossinovski ja nõukogu kinnitas audiitori poolt märkusteta jäänud 2015. aasta majandusaasta aruande.
2015. aasta lõpuks oli töötukassa netovarade maht 652,4 miljonit eurot, millest 332,4 miljonit eurot moodustas töötuskindlustushüvitiste sihtfond, 163,3 miljonit eurot koondamise ja tööandja maksejõuetuse hüvitise sihtfond, 51,0 miljonit tööturuteenuste- ja toetuste sihtkapital, 63,6 miljonit eurot reservkapital ja 42,1 miljonit eurot 2015 aasta tulem, teatas töötukassa.
Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski sõnul on Eesti Töötukassal tööturu kujundamisel üha kesksem roll. “Kui varem on töötukassa keskendunud eelkõige töötute tööle aitamisele, siis aina olulisem on selle organisatsiooni roll toetada töötavate inimeste tööl püsimist, nende ümber- ja täiendõpet ning tuua tööturule seni erinevatel põhjustel mitteaktiivseid inimesi.”
“Töötukassalt ootan operatiivset reageerimist igale piirkondlikule tööturukriisile, mille tunnistajaks oleme me praegu näiteks Ida-Virumaal. Nii ollakse selles piirkonnas juba lähiajal valmis rakendama töökoha loomise toetust ning pakkuma seal suurkoondamiste tõttu töötuks jäänutele täiendavalt abi Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi vahenditest.”
Töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel: „Kui eelmisel aastal oli töötukassale üheks olulisemaks tegevuseks töövõimereformi ettevalmistamine, siis sel aastal keskendume juba selle rakendamisele. Lisaks vähenenud töövõimega inimestele laieneb sel aastal meie sihtgrupp järk-järgult töötavate inimeste hulgas. Oleme ette valmistamas ning pakkumas uusi teenuseid töötavatele inimestele, mis aitavad neil paremini kohaneda muutustega majanduses."
2015. aastal laekus töötajate kindlustusmaksetest 97,4 miljonit eurot ja töötuskindlustushüvitistena maksis töötukassa välja 43,3 miljonit eurot.
Tööandjate kindlustusmaksetest laekus 52,4 miljonit ja hüvitistena maksis töötukassa koondamise ja tööandja maksejõuetuse sihtfondist välja 14,6 miljonit eurot.
Kokku oli töötuskindlustuse kulu (hüvitised, sotsiaalmaks hüvitistelt) eelmisel aastal 68,6 miljonit eurot.
Veel kiitis nõukogu heaks töökoha loomise toetuse Ida-Virumaal. Toetust makstakse ettevõttele, kes võtab tööle vähemalt 20 Ida-Virumaal töötuna registreeritud inimest, kes on tööta olnud vähemalt 6 kuud. Toetust makstakse töötu tähtajatu või vähemalt kuuekuulise tähtajaga töölepinguga tööle asumisel ning töö tegemise kohta peab asuma Ida-Virumaal.
Töökoha loomise toetuse suurus ühes kalendrikuus on 50 protsenti töötaja palgakulust, kuid mitte rohkem kui 50 protsenti töötukassa ja tööandja vahel sõlmitud lepingus sätestatud töötaja ühe kuu eeldatavast töötasust ning mitte rohkem kui kehtiv töötasu kahekordne alammäär (2016. aastal 860 eurot).
Tegemist on ajutise toetusega, mida saab taotleda ajavahemikus 01.05.16 kuni 31.12.2017.
2016. ja 2017. aastal kokku on töökoha loomise toetuse osalejate arvuks prognoositud 625 inimest ning kuluks 2 928 751 eurot.
Lehekülg 881 / 1624
- Sa oled siin:
-
Pealeht
- Palk.ee