Üksikasjad

Avaldatud: 12 mai 2003

• Palgaseadus
• Raamatupidaja.ee

T A R M O S I L D E B E R G
Fontes, uuringute ärisuund

Selleks, et olla palgaturul konkurentsivõimeline, on ettevõtte jaoks oluline hankida palgaturust võimalikult täielikku infot.

Infot võib koguda erinevate seminaride käigus kolleegidega suheldes, ajaleheartiklitest, metoodiliste uuringutest jne. Informatsiooni kogumise ja kasutamise eesmärgiks on võrdlussoov – kuidas minu ettevõte palgaturul paikneb?Ettevõtted kasutavad palgainformatsiooni, et luua ja säilitada konkurentsivõimelist palgapoliitikat ning saavutada parimat tööjõu hinna ja kvaliteedi suhet.

Tahtes olla palgaturul konkurentsivõimeline, on soovitav lähtuda täpsest ja detailsest informatsioonist. See tähendab, et kolleegide käest kuuldud informatsiooni või ajalehest loetut saab küll arvestada, kuid seda on raske võtta aluseks põhjalike analüüside tegemiseks. Selles kirjutises on palgainformatsiooni mõistena käsitletud süsteemselt kogutud ning töödeldud palgainfot sisaldavaid uuringuid.

Võrreldes oma ettevõtte palkasid/palgataset palgaturuga, on hea alustada üldise positsioneerimisega. Teadmine, kas maksame palka palgaturu keskmisel tasemel või sellest vähem või rohkem, toetab edasisi analüüse. Näiteks, kui ettevõte maksab palka alla turu keskmise taseme, kuid sooviks maksta turu keskmist palka, siis ilmselt tuleb töötasusid tõsta. Millistel töödel on palgatõus vajalik ja millises ulatuses, näitavad juba edasised võrdlused.

Uuringud on näidanud, et palgatase sõltub sageli ettevõtte kapitali päritolust või piirkonnast, kus ettevõte paikneb. Iga ettevõte peaks enne võrdluste tegemist otsustama, kas tahetakse end võrrelda ainult võimalikult omasuguste ettevõtetega oma piirkonnast või tahab ka näiteks Pärnumaal tegutsev ettevõte oma töötajatele Tallinna palgatasemel tasupakette pakkuda.

Vaadates üle oma ettevõtte positsiooni palgaturul ametikohtade kaupa, tuleb arvesse võtta kogu kompensatsioonipakett – rahalisi tasusid, põhipalka ja tulemuspalka ning rahasse ümberarvestatavaid soodustusi nagu ametiauto kasutamisvõimalus, mobiiltelefoni arvete tasumist jne. Lisaks on ka mitmeid mitte-rahalisi soodustusi, kuid esmase võrdluse tegemiseks on need vähemolulisemad.

Näiteks analüüsides müügijuhi tasupaketti peaks ettevõtte arvestama, millisel tasemel palgaturuga soovib ta paikneda nii üldiselt kui ka konkreetse müügijuhi tasustamisel. Võib juhtuda, et teadlik üle/alamaksmine on õigustatud. Arvestada tuleb ka soodustuste olemasolu ning nende kasutamise ulatust.

Palgainformatsiooni kasutamisega on erinevate ametikohtade tasandist kaugemale minna peaaegu et võimatu. Seetõttu on Fontes soovitanud lisaks detailse kompensatsioonipaketi võrdlemisele pöörata tähelepanu ka üldisemale informatsioonile. Näiteks on oluline on palkade ülevaatamisel lisaks numbrilisele palgainformatsioonile arvestada ka järgmise aasta palgaprognoose.

Uuringud annavad ülevaate enamlevinumatest palgapoliitilistest suundumustest ja palgasüsteemides nt informatsiooni tulemuspalgaskeemide kasutamise kohta, töötaja tulemuse mõõdikute kohta jne.

Ettevõttel on võimalik ennast turu praktikaga võrreldes saada kindlust otsuste vastuvõtmisel ja uusi ideid.

6 küsimust palgaturul toimuva võrdlemisel oma ettevõttega:
Kuidas paikneme turu suhtes üldiselt?
Kuidas paikneme palgaturu suhtes, vaadeldes erineva kapitali ja suurusega ettevõtteid erinevates majandussektorites?
Kuidas paikneme turu suhtes ametikohati?
Millised on turul levinud soodustused nii üldiselt kui ka ametikohtade vahel?
Turuosaliste prognoos palgamuutuseks järgmise aasta jooksul?
Meie ettevõtte palgapoliitika ja –süsteem võrreldes teiste ettevõtetega?

Allikas: Tarmo Sildeberg

Äripäev
12.05.03

Üksikasjad

Avaldatud: 12 mai 2003

• Palgaseadus
• Delfi

Äripäev Online
12. mai 2003 15:54

Rahandusministeeriumi eelarveprognoosi kohaselt on Eesti keskmine palk 2007. aastal 9718 krooni kuus.
Palga aastane reaalkasv järgnevatel aastatel jääb 6% piiresse, ennustab ministeerium.

Eesti majanduskasvuks aastatel 2005 kuni 2007 ennustab rahandusministeerium 6%, järgmise aasta majanduse reaalkasvuks 5,4% ja selleks aastaks 4,8%.

Rahandusministeeriumis valminud kaheosalise eelarvestrateegia aastateks 2004-2007 eesmärgiks on määratleda riigi fiskaalraamistik ja peamised arengusuunad ning eelarvestrateegia on ka üheks peamiseks aluseks ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti koostamisel.

Strateegia esimeses osas tuuakse ära majandus- ja fiskaalraamistik, milles antakse ülevaade viimastest majandusarengutest, esitatakse majandusprognoos kuni aastani 2007 ning valitsuse majandus- ja fiskaalpoliitilised eesmärgid. Fiskaalraamistikus antakse ülevaade valitsussektori eelarvepoliitika arengutest ning kajastatakse riigieelarve planeeritavad tulud, seda mõjutavad muudatused maksupoliitikas ning riigieelarve kulude võimalik üldmaht.

Strateegia teises osas on tulemusvaldkondade lõikes esitatud valitsuse peamised eesmärgid ja tegevused järgnevaks neljaks aastaks. Tulemusvaldkondade eesmärkide ja tegevuste planeerimisel oli üheks lähtealuseks koalitsioonileping. Valitsuse tulemusvaldkonnad on riigi põhifunktsioonide grupid, mis kokku hõlmavad kogu valitsuse tegevust.

Riigi eelarvestrateegia on smakordselt üles ehitatud valitsuse tulemusvaldkondadena. Eelarvestrateegia koostamine tulemusvaldkondade lõikes annab kodanikule ülevaate valitsuse olulistest tegevusprioriteetidest, suurimatest saavutustest ja probleemidest erinevates valdkondades, probleemide kõrvaldamiseks püstitatud eesmärkidest ning tegevustest nende eesmärkide elluviimiseks.

Rahandusministeerium on eelarvestrateegia valitsuse istungil arutamiseks Riigikantseleile edastanud.

Eelarvestrateegiaga saab tutvuda rahandusministeeriumi kodulehel www.fin.ee/doc.php?6764.

Üksikasjad

Avaldatud: 12 mai 2003

• TULUMAKSUSEADUS
• Äripäev

Maksuameti peadirektori asetäitja Kaja Tamme hinnangul on ligi pooled sel aastal esitatud tuludeklaratsioonid probleemidega.

“Probleeme on palju ja need on väga erinevad. Arvestuslikult ligi poolte deklaratsioonidega meil probleeme ei ole, kuid see võib olla ka natuke liiga karmilt öeldud,” ütles Kaja Tamme Eesti Päevalehele. “Ma ise usun, et 60-65 protsendi deklaratsioonide puhul ei ole meil vaja kedagi tülitada. Samas, kõik deklaratsioonid meil veel sisestatud ei ole.”

Üheks väga levinud probleemiks on Tamme sõnul tööandja poolt deklareeritud ning maksumaksja enda poolt deklareeritud andmete erinevus. “Peame täpsustama, kummal on õigus ja kes tegi vea. Teiseks suureks veagrupiks on tulumaksu kinnipidamine kohustusliku kogumispensioni maksetelt või koolituskuludelt. Peame uurima, kas näiteks koolitusfirmade esitatud andmed ühtivad deklaratsioonide andmetega. Teinekord võib vea teha ka koolitusfirma. Palju probleeme esineb mahaarvamistega vabaabielus inimeste puhul. Näiteks kui eluasemelaenu võtja ning korteriomanik on erinevad vabaabielus inimesed, siis ei ole õigust eluasemelaenu intressidelt tulumaksu tagasi saada,” rääkis Tamme.

“Näiteks vigaste pangakontodega deklaratsioone saime kokku üle 300. Lisaks oli neid, kes unustasid pangakonto märkida või jätsid e-maksuameti kaudu tehtud deklaratsiooni andmed salvestamata.,” lisas ta.

Üksikasjad

Avaldatud: 09 mai 2003

• Palgaseadus
• Eesti Päevaleht

TALLINN, 9. mai (EPLO) - Riikliku lepitaja Rafael Amose hinnangul on palgaseaduse võrdse tasustamise põhimõte mitmeti tõlgendatav, mis võib kaasa tuua kohtuasju tööandjate vastu, kirjutab Äripäev.

Palgaseaduse paragrahv 5’ on mitme juristi sõnul tõlgendatav nii, et tööandja peab sarnase ametikoha ja kvalifikatsiooniga töötajatele võrdset palka maksma.

Ühe ettevõtte Saaremaa filiaali töötaja on juba pöördunud tööõigusjuristi poole, nõudmaks sama palka Tallinna kolleegidega. Kui nõue peaks kohtusse jõudma ja töötajale positiivse lahendi tooma, on loodud pretsedent ja oodata võib sääraste kohtuasjade plahvatuslikku kasvu.

Kuigi seadus kehtib sellisel kujul juba kaks aastat, ei ole sätte sellisele tõlgendamisvõimalusele varem keegi tähelepanu pööranud. Paragrahv lisati seadusesse hoopis soolise võrdõiguslikkuse tagamiseks palgapoliitikas. Seda kinnitas ka seadusemuudatuse väljatöötaja, sotsialaministeeriumi tööõiguse büroo jurist Ave Liitmäe.

Riiklik lepitaja Rafael Amos luges kõnealuse sätte Äripäeva palvel uuesti üle ja tunnistas, et tema mõistab seda nii, et võrdväärse töö puhul tuleb võrdset palka maksta kõigile, soost hoolimata.

“Tegemist on sisulise vaidlusega, tööandja peab ära põhjendama, miks ühel töötajal on teisest väiksem palk. Aga maakondade erinev keskmine palgatase ei ole siin mingi põhjendus,” ütles Siitam. “Kas näiteks pangateller asub Võrus või Tallinnas, see pole argument palga erinevuseks, kui kvalifikatsioon on sama.”

Eesti Tööandjate Liidu juristi Renno Mägi sõnul ei ole olemas täiesti võrdseid ametikohti, kuid näeb siiski võimalust vaidluste tekkeks. Kõik sõltub sellest, kuidas riigikohus mõistab sõnapaari “võrdväärne töö”.

“Telleritel on kategooriad ja kindel kategooriapalk, kuid maakondades on see veidi varieeruv,” ütles Ühispanga personalijuht Külli Peet. “Tööjõu maksumuse kujundab ju turg. Usun, et paljud ettevõtted, kellel on kontorid ka väljaspool Tallinna, kasutavad sarnast süsteemi."